Neljapäev, 24. detsember 2009

Jõul

Armsad Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade inimesed! Head sõbrad, kes meie kandi tegemistel silma peal hoida armastavad!



Rahulikke pühi ning teguderohket ja rõõmsat uut aastat!



Ekstrasoovid meie külaseltsi juhatuse liikme Egge õdedele Elisele ja Hingele, kes külaplatsil tegudes kaasa löönud, meie üritustel käinud ning isegi meid eelmisel hooajal Kõue Koodi mälumänguturniiril esindanud, kes pärast rasket liiklusõnnetust praegu haiglavoodis: palju tervist ning head paranemist, oleme mõttes ka teiega!

Kolmapäev, 23. detsember 2009

3.jaanuaril on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

Valla kodulehel on järgmine teade:

90 aastat igatsetud relvarahu algusest

Kindral Laidoneri Selts kutsub Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval kogu Eesti rahvast peatuma kirikukellade helina saatel 3. jaanuaril kell 10.30 minutiks, et anda au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni.

3. jaanuaril kell 10.30 möödub 90 aastat hetkest, mil Eesti – N. Vene rindel vaikisid relvad. Eesti oli Vabadussõja ohvrite hinnaga kindlustanud endale üsimajäämise. Lahinguväljal oli langenud 2121 meest, haavadesse-haigustesse suri 2058. Ühtekokku kaotati üle kuue tuhande surnuna, haavatuid oli kaksteist tuhat.

Anti välja 3224 vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikele, välismaalastest enim inglastele ja soomlastele. Sõjale järgnenud kahe aastakümne jooksul püstitati 170 peamiselt kihelkondlikku mälestusmärki, millest kaheksa elasid
ime kombel üle N. Liidu okupatsiooni.

Kakskümmend aastat tagasi taastas Eesti Muinsuskaitse Selts relvarahu mälestushetke avalikult, üldrahvalikuna. 3. jaanuaril 1990 kell 10.30 saatis Eesti Raadio eetrisse vastava märguande, mispeale linnaliiklus osaliselt seiskus. Sestsaadik on mälestushetke peetud igal aastal.

Kutsume Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval kogu Eesti rahvast, s.h.riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kogudusi, seltse, iseäranis ajakirjanikke ning kõiki kaaskodanikke peatuma kirikukellade helina saatel 3. jaanuaril kell 10.30 minutiks, et anda au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni.

Süüdakem küünlad kõikide Vabadussõja ausammaste juures, aga ka kodudes! Kutsume kandma sel päeval rinnas sinimustvalgeid värve – linti, rosetti või lipumärki. Heisakem hoonetel ja sõidukeil sinimustvalged lipud!

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Eesti Kaitseliit
Eesti Lipu Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts
Kindral Johan Laidoneri Selts
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum

(lähem teave tel. 51 35 652 51 35 652, 51 88 743 51 88 743)
*****************************************************
Teatele lisatud fotol on jäädvustatud Kose kihelkonnast pärit noormehed, kes Vabadussõjas surma said. Armas lugeja, kas Sinul on rohkem teavet, kes nendest veel meie kandist pärinevad?
Kindlasti on see Kristjan Teewert (pärit Alansi külast, Vainu talust). Nime järgi võiks oletada veel Johannes Sumlat (Sumlad elavad juba 19.saj keskelt alates Lutsu külas Karjatse talus), August Hea võib olla tänasest Lööra külast (endine Alansi küla). Oleksin väga tänulik vastava tagasiside eest!

Pühapäev, 20. detsember 2009

Räägime ilmast

Inimesed ikka räägivad ilmast. Kui tuleb pakasenädal, tahavad lapsed teada, kas temperatuur ikka langeb nii madalale, et saaks külmapühade ettekäändel kodus olla. Täiskasvanud on ametis maja kütmisega ning muretsevad veetorude külmumise ohu pärast. Raadiost kostuv ennustus paneb jälle muretsema, kas tõesti hakkab jõululaupäeval vihma sadama?!

Nii ongi ilm olnud viimasel ajal kõneaineks. Meie perel on kombeks vaadata Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia (EMHI) veebist satelliitfotosid ning progroosi-animatsioone. Viimastel päevadel on selgunud, et paljud pole üldse sinna kunagi sattunud ega ole üldse kursis nende võimalustega, mida EMHI veeb pakub, siis otsustasingi ka selle ajaveebi lugejatele EMHI veebi mainida.

Satelliitpiltidelt on võimalik jälgida viimaste tundide ajal toimunut. Vali vasakult menüüst "Ilmavaatlused", siis "Satelliitpildid", siis "Infrapunane pilt". Et pilt nö käima läheks, kliki noolekesel.

Kui rohkem huvitab, mis tulevikus saama hakkab, siis tuleb vaadata prognoosi animatsioone. EMHI ise rõhutab nende animatsioonide juures, et tegu on mõnes mõttes katsetustega, mida nad ise ilmaprognoosi koostamisel teatud ulatuses arvesse võtavad, aga ei lähtu sellest täiel määral. Samas on nende animatsioonidega väga äge vaadata, kas, kus ja kui palju meil järgmise 54h jooksul lund sadama hakkab. Siin veebis on ju ära toodud staatilised printskriinid, aga seal veebis ju kõik pilved liiguvad kaardil :)


Need helesinised laigud tähistavad siis pilvi, kust on oodata sademeid. Mida tumedam sinine, seda rohkem sealt sademeid tulla võib.


Kui on selline pakasenädal nagu praegu, pakub sademetest rohkemgi huvi temperatuur. Selle pildi peal siin on Euroopa kaart. All on värvide seletus - kus on roosad toonid, seal on plusskraadid. Sinine on miinus, tumesinine on -20 ning kaardi ülal paremal nurgas roheline toon on juba arktiline -40!

Temperatuuri, sademete, tuule suuna võimalikke arenguid võib vaadata EMHI kodukalt nii: "Ilmaprognoosid" -> "HIRLAM mudel" ning siis saab juba oma maitse järgi seal edasi kolada - väike mudel on Eesti-Läti-Leedu (selles postituses alt teine pilt) ning suur mudel siis terve Euroopa kaart (alumine pilt).

Allikas: EMHI veeb

Teisipäev, 15. detsember 2009

Ajaloosõpradele lugemissoovitus

Ma ei ole päris kindel, kas meie kolmekülaveebi ajaloosõpradest püsilugejad loevad hoolega ka teisi selle kandi ajaveebe. Seetõttu viitan siin Triigi ajaveebniku tänasele kirjatükile, mis puudutab Alansi küla kunagistes piirides - Võtikmetsa kandi ajalugu.



Juhanil on päris huvitavad hüpoteesid sellest, mis plaanid võisid olla Harmi mõisnikul Pappelhofiga. Mäletatavasti on legend, et miski aeg (Saulepi järgi 1850) põles terve Alansi küla maha ning mõisnik Manteuffel jaganud küla 10ks maaüksuseks, millele määras saksa nimed, et sinna tuua elama päris saksad.

Pappelhofi paikneb küllalt lähedal Lööra poolmõisale, mis oli Manteuffelite jaoks üsna armastatud residents. Lööra mõisas sündis näiteks mõisnik Karl Magnuse teisena sündinud laps - poeg Gregor (1819). Seal suri Karl Magnuse lesk Dorotha (1865) ning nende üheksanda lapsena sündinud tütar Natalie (1881). Karl Magnuse kolmanda lapsena sündinud poja Otto kaksikud Otto ja Helene sündisid Lööras 1878. Eelnevalt nimetatud Otto (kaksikute isa) on kunstnik, kelle altarimaali saab näha Kose kirikus. Ning tema maal "Autoportree koos ema ja õdedega" paneb mänguma mõttega, kas see võib olla maalitud Lööral... Sellest võib pisut rohkem lugeda siit.

Tänaseks on puithoonest Lööra kõrvalmõis hävinud, kuid mitmetel inimestel on see hoone veel meeles. Olnud see sovhoosi ajal isegi seltsielu funktsioonides. Loodetavasti on mul kunagi nii palju aega, et leida keegi, kel on selle hoone foto alles...

Seost mõisaga tekitab ka 40ndatel-50ndatel Võtikmetsas peremeheks olnud persoon, keda külarahvas tundis Parun Pappelhofina. Miks parun, kas tõesti oli temas saksa verd? Ei tea. Küll aga olevat ta olnud vägagi parunliku hoiakuga. Kihutas kummiratastega hobuvankriga, uhke kaabu peas. Nii on ta (tänase) Alansi rahva meelde jäänud, omal ajal läinud ju otsetee Alansilt Jaagult (kaardil Birkenruh) Võtikmetsale.

Lõpetuseks veel üks lugemis- ja vaatamisviide: Kõue Rahva Majas valmisid täna Triigi ja Harmi mõisate maketid. Eriti huvitav on foto Harmi tänasest ja omaaegsest väljanägemisest. Teatavasti olid Harmi mõisal väiksed tornikesed, mis eelmise sajandi alguses maha lõhuti. Vaata pilte ja lugu siit.

Esmaspäev, 14. detsember 2009

Voolu pole, aga mitte pakase tõttu...

... vaid Eesti Energia teostab hooldus- ja remonditöid ning kõik kolm küla on täna päeval vooluta. Kes on kodused, naudivad praegu ilmselt ahjusoojust ja kuulavad patareidega transistorraadiot.



Kopeerisin selle info siia peaasjalikult selleks, et oleks dokumenteeritud, mismoodi EE andmetel majapidamised külade vahel jagunevad. Nimelt on päris mitu Lutsukülla kuuluvad majapidamist Alansi küla hulka arvatud. Võtikmetsa ja Aukemäe talud on Uueveski külasse arvatud (minu teada ja ka Maa-ameti järgi Lööra küla) ning Kirivallas Uustalu talukoht, mida rahvasuu tunneb Puustaluna seal elanud Puustalu Juhani järgi, ongi EE andmetel Puustalu.

PS: Ja kes ei teadnud, siis EE järgi kuulume me Aruküla maakonna alla :D See on päris oluline info sellele, kes soovib EE kodukalt otsida infot oma kodukoha voolukatkestuste kohta. Meie piirkonnas tuleb seega valida Aruküla!

Kolmapäev, 9. detsember 2009

Riigikohtu esimees Märt Rask on sündinud Alansil




Olen kuulnud jutte, et tänane Riigikohtu esimees, endine tippadvokaat, sise- ja justiitsminister Märt Rask on sündinud Alansil. Et ma internetis otsimisega sellele jutule kinnitust ei leidnud (peale selle, et ta on sündinud Kõue vallas), otsustasin talle endale kirjutada ja järele küsida ning andmete tõele vastavuse korral palusin luba neid andmeid kasutada. Seejuures selgitasin ka pisut tausta, kuidas meil viimastel aegadel on külaelu aktiviseerunud ning muuhulgas tegeletakse aktiivselt ka kodukandi ajaloo tundmaõppimisega.

Üsna kiiresti sain ma Märt Raskilt väga toreda ja südamliku vastuse. Siin see on.

"Tere

On erakordselt tore, et külaliikumine on aktiviseerunud ja tunneb kodukandi ajaloo vastu huvi. Kui saan teid oma vastustega aidata, on rõõm kahepoolne. Fakt, et minu sünnikohaks on märgitud Kõue vald, Alansi vastab tõele. Ilmselt oli talu nimi Ritli. Minu mõlemad vanemad olid pärit Aela külast, kuid elu- ja ühiskonna korraldusest tulenevalt jätsid nad oma Saarevälja kodutalu Aela külas maha ja asusid minu teada 1948 või 1949. a elama Alansile. Mina sündisin 1950. a ja juba 1952. või 1953. a kolisid vanemad Põltsamaa kanti, sest nad ilmselt ei soovinud Siberisse sõita või vangi minna. Nende kiire ümberpaiknemise põhjuseid võin ma üksnes aimata, sest kodus ei räägitud palju nendest asjadest, mis täna võiks huvi pakkuda. Tean ainult seda, et Viktor Meister, kes olevat noore agronoomina Habajalt Põltsamaa rajooni Põdra sovhoosi direktoriks läinud, oli endaga kaasa kutsunud mitmeid Aela, Virla, Kadja jt ümbruskonna küladest pagenud peresid. Hiljem sai Viktor Meistrist Adavere Näidissovhoosi direktor. Minu vanemad suhtusid temasse suure lugupidamise ja tänutundega. Kahju, et enam küsida ei saa. Võimalik, et V. Meister veel elab.
Kuna olen üsna suure osa oma elust olnud avaliku elu tegelane, siis ei pea ma võimalikuks ka oma sünnikoha salastamist. Kui leitakse, et see võiks kellelegi huvi pakkuda, võite kõiki neid andmeid kasutada.

Edu Kõue valla külaseltsile!

Lugupidamisega

Märt Rask"




Siin Alansi 1850.a kaardil on näha ka Ritli (Ritterhof), mis on olnud ka Habaja mõisniku Hunniuse talu. Talu asukohta meenutab täna vaid armetus seisukorras maakivist kõrvalhoone, tuntud ka kui väetiseladu Alansi-Habaja teeristi lähistel.
PS: Teede ajaloo huvilistele juhin veel tähelepanu, kuidas tollal oli enne Patermaad (Tannenhof) teede ristmik, ühelt poolt Patermaa talu keeras tee Äksi peale (kaardil "nach Neu-Harm"), teine tee Habaja peale. Isegi mu ema mäletab veel Patermaa tagant otse Äksi viinud teed.

Laupäev, 5. detsember 2009

Tagantjärgi suvisest valla külade päeva tähistamisest

Pildil tolleaegne vallavanem Andres Õis, Kõue külavanem Tiiu ja (Alansil sündinud) Pala külavanem Aino, külavanema ametirahad väärikalt kaelas
Kuidagi on jäänud mõni asi täiesti kajastamata. Aasta lõpp aga läheneb, nii ka kokkuvõtete tegemise aeg, seetõttu püüan mõned "võlgnevused" siin siiski kõrvaldada. 22.augustil toimus Kõue kiigemäel Kõue valla külade päev. Sellises formaadis üritus, mis nii mõneski muus vallas on iga-aastane traditsioon, toimus meil esimest korda. Mis sellest siis meeles on tänaseks päevaks?

Esiteks - mis oleks meie vald ja valla külaelu ilma Kõue Külade Seltsita? Nende rahvamaja muutus lühikese ajaga paljudele väga armsaks kohaks. Kiiresti ehitasid nad külade päeva tarbeks ka õuelava, millele nüüdseks on ka katus peale saanud. Külade tutvustuse ajal kutsuti kõik KKS liikmed lavale - siin see väärt Mannschaft siis on. Tegijad suure algustähega.


Teiseks - KKS-st torkas omakorda silma Pala küla seltskond. Väikese külakese kohta täiesti arvestatava laulukooriga osalesid nad kõueteemaliste laulude konkursil, kaelas helesinised sallid. Kes loeb järjepidevalt Triigi külavanema ajaveebi, siis need mäletavad ilmselt ka aasta tagasi Palas toimunud külapäeva ning on juba palakate saavutustest teadlikud.



Kolmandaks - rõõsakad väärivad kindlasti aasta kosmosesüstiku tiitlit! Ma pean silmas seda, et mäletan seda päeva, kui sain telefonikõne Renelt, kes küsis nõu, kas tasuks ka omaette külaselts luua. Seni kuulus Rõõsa küla Paunküla Külade Seltsi alla. Siis mäletan seda päeva, kui me Ardus istusime arvutiklassis ja vaatasime koos rõõsakatega, kuidas nad oma küla ajaveebi ehitada saaks. Ja mis on seejärel järgnenud, on enam kui imetlusväärne - loodusmatkad, taimeseadekursused, oma küla sünnipäevalaste üritused. Enne valla külade päeva üritust tuli neil seal terve küla kokku ja tegid endile taimetrükis T-särgid! Ja asutasid laulukoori Rõõsk Koor, kes astus samuti üles kõueteemaliste laulude konkursil. Võimas! Ja muljet avaldas seegi, et nad olid külade päevale tulnud tõesti vist terve külaga. Tahaks loota, et see tekitab teistes külades nn positiivset kadedust ning mitmeid ideid oma koduküla mobiliseerimiseks selliste ürituste puhul ;-)

Neljandaks on mul meeles, et üritus algas tegelikult üldse Juhani jt autorite koostöös valminud Kõue küla kohta käiva raamatu presentatsiooniga. See on minu kui külavanema jaoks samuti väga oluline asi. Tahaks ka oma külade kohta sellise ajaloovihiku valmis saada 2011.aastal toimuva Alansi ja Kirivalla külade esmase kirjaliku äramärkimise aastapäeva tähistamiseks.
Viiendaks - kuidas meie külad sel küladepäeval esinesid? Siinkohal tuletan meelde, et programmis oli, et iga küla peaks ette valmistama küla lühikese, lööva ja lõbusa tutvustuse. Samuti kutsuti külasid üles osalema kõueteemaliste laulude esitamisel. Eelnevalt kirjeldatu taustal on mul kohe kurb kirjutada, et meil ei õnnestunud nii suurt rahvast kokku ajada ega midagi väga vahvat ette valmistada. 26.juulil toimunud infotunnile tulid vaid nelja majapidamise esindajad. Tookord oli meil siiski mitmeid grandioosseid ideid, alates meie külasid tutvustavast lühinäidendist, mis hõlmaks nii neliveolisi maastureid kui ka roose, Pitkast rääkimata. Ja laulu tahtsime ka teha :) Aga paraku tuleb tõdeda, et kui kõik lootused jätta ühe inimese peale ja see inimene on koormatud ka muuga, siis ei tule sealt mingit head nahka. Moraal on see, et järgmise aasta märksõna peab olema meeskonnatöö ning ülesannete delegeerimises kokkuleppimine! Meie küla etteaste päris ära siiski ka ei jäänud. Andrus oli õnneks nõus tegema väikese "monoetenduse" ning tutvustas teistele kohalolijatele meie külade kõige olulisemaid märksõnu: 4x4 ja offroad park, Mart Ojasalu roositalu, Pitka memoriaal, aga ka ehitamine, sest see oli ju põhjus, miks enamik meie inimesi ei saanud välja tulla. Kes ehitab päris uut maja, kes aga olemasolevaid ümber.

Kuuendaks - üritusel andis vallavanem mitmetele inimestele tänukirju. Meie kandist oli tänukirjade saajaid päris mitu. Ain Salupõld selle eest, et ta on arendanud järjepidevalt oma offroad parki ning korraldas sel aastal valla suurürituse - Alansi Mailaada. Jaan Ilisson ja Genaadi Prussakov pühendumuse eest külaplatsi ehitamisel. Siinkohal tahaks öelda, et loomulikult on meil palju teisigi, kes ühise külaplatsi ehitamisel kõvasti on vaeva näinud. Tunnustamist väärib igaüks, kes on käe külge pannud. Aga ärgem olgem haavunud - kindlasti korraldatakse ka uue vallavalitsuse poolt mõningaid üritusi, kus tublisid ja tegijad tunnustada saab! Aga tunnustatud persoonidega edasi minnes said tänukirja veel Tamme Eeri Kirivalla küla ajaloo jäädvustamise eest ning väga suure üllatusena ka allakirjutanu ise. Ning ka meie roositalu pere, kelle korraldatav Roosimaania on suvel üks kaunis kultuuriüritus. Sel aastal korraldasime koostöös külaseltsiga ka rohevahetust.


Lõpetuseks - eks seal toimus veel ühtkomateist. Näiteks küpsetiste võistlus, lastel oli oma telk, esines meie rahvatantsurühma KAPAK kõuekate koosseis ning toimus ka väike laat. Ametliku osa lõpus algas simman.
PS: vaata ürituse kohta ka KKS veebi kajastust.

Teisipäev, 1. detsember 2009

Valla buss käib nüüd Alansile

Valla kodulehel on teade, et bussigraafikut on muudetud. Uus bussigraafik hõlmab ka Alansi küla. Informatsiooni kuvamine valla bussi liikumise kohta on üpriski harjumist nõudev, mine võta kinni, mis kell see siis täpselt Alansile jõuab! Ilmselt selgub see nö töö käigus.






Reede, 27. november 2009

Kõue maanaiste seltsiga Anu Raua muuseumis Heimtalis


Pildil Anu Raud demonstreerimas imepeenes koes kootud mütsikest, millega tema 90-aastane ema ristiti. Asja uurib meie maanaiste seltsi juht Kadri.

Ühel heal päeval potsatas postkasti kiri, milles meie maanaiste selts Kõue Krõõdad koos Ardu Kooli Sihtasutusega kutsus kõiki huvilisi Heimtali tuntud vaibakunstniku Anu Raua käsitöömuuseumi külastama. Eelmisel laupäeval põrutaski seltskond Kõue kandi käsitööhuvilisi Viljandimaale. Esimene peatus tehti Viljandis. AKSA säästukursusel villateki materjali kasutusvõimalusi õppinud naised võtsid kindla suuna Mivar Viva vabrikupoodi, kus neid jääke soodsalt suurte kottide kaupa varuti. Ostsin minagi ühe pambu, kuigi eelnevale kursusele ma kahjuks ei jõudnud. Aga pimedad õhtud, on hea peale väsitavat tööpäeva teinekord midagi nokitseda :)


Muuseumis saime vaadata igasugu põnevaid riideesemeid, alates vanaaegsetest alusseelikutest, vööde, kinnaste ja kindakirjamustrite ja mänguloomadeni välja. Nagu esimeselt pildilt näha, oli ka Anu Raud ise kohal. Väga soe ja vahetu inimene, väga põnev ajalooline kogu, väga huvitavad tänapäevased tööd. Muuseumis viibitud tunnid läksid nagu niuhti ning nii mõnigi avaldas soovi teinekordki sinna minna.




Lahkudes uurisime veel pisut Heimtali ringtallidesse rajatud moodsat spordikeskust.




Pilte sai tehtud ikka oluliselt rohkem. Loodan, et ehk õnnestub sel nädalavahetusel üles laadida terve pildigalerii ning lisada siia vastav link. Olen võlgu veel päris mitme ürituse pildigaleriid, alates vist isegi suvistest roosipäevadest :) Põhjus (nagu juba varem öeldud) - kodu, remont ja mõistlikud elutingimused on esmatähtis :)

Neljapäev, 26. november 2009

Jälle positiivseid uudiseid KOP-projekti kohta

Nagu paar postitust tagasi kirjutasin, esitas meie külaselts sel sügisel taas projekti KOP-programmi raames. Seekord siis selleks, et saada korralikke töövahendeid: mootorsaag, trimmer-võsalõikaja ja murutraktori käru. Kirjutasime projektis, et meil on küll ja veelgi tööd saega külaplatsil, sinna saab ehitada uusi objekte, sh lastele mängimiseks-ronimiseks. Meil on külaplatsil kohti, mida on vaja trimmerdada. Ehk jõuame tulevikus rajada olulisemate pärandkultuuriobjektide juurde ka infotahvlid ja hoida trimmeriga tahvli ümbrust korras. Ja käru oleks vaja tegelikult nii haljastustöödel kui ka murutraktori transpordiks Habaja ja Kirivalla vahel. Ja tuligi nüüd vastus Harju Maavalitsusest: meie taotlus rahuldati täiel määral! Aitäh Mailile, kes oli idee autor!

Lisaks vaata Harju Maavalitsuse kodulehte, kus on info 2009.a toetatud projektide kohta!

Neljapäev, 12. november 2009

Äksi meiereist siis ja praegu


Foto Habaja raamatukogust

Tamme Eeri kirjutab oma mälestustes, et Äksi meierei hoone valmis 1912. Äksi piimaühisus olevat asutatud paar aasat enne hoone valmimist: "Uute taluomanike seas oli edumeelseid kui ka piimatööstuse vastaseid. Edumeelsemate perede seas olid: Alansi Virumäe talu perepoeg Kaarel Illimar, kes Soomes agronoomiks oli õppinud ja kelle isa Tõnu Illimar oli Virumäe talu peremees. Kaarel oli Eesti Vabariigi ajal Vigala põllutöökooli juhataja. Tema joonistatud on hoone projekt ja masinate paigutus Äksi piimatööstuses."

See ja järgmine foto Tamme Eeri albumist.

"Teine agar seltsitegelane Johannes Oras Siuge küla Vanakõrtsu talupidaja, esimene eestlane vene duuma liige Villem Lepp Alansi Tiidu talust, Mart Männik Kirivalla Kuusiku talust, Eduard Kroon Kirivalla Patsikatku talust, Hans Tamm Kirivalla Mikuri talust. Hans Tamme teene oli piimaühisusele magasiaida maa ja kiviaida müük, oles sel ajal Aleksandri valla vallavanem."


"Asutajaliikmeid piimaühisuse moodustamisel oli vähe - algul 10 inimese ringis. Minu teada olid seal veel Tõnsu ja Kristle talu Kristalid Uueveski külast, Johannes Sönberg Lõõra külast, Gustav Münter ja Tõnu Kärner Kirivallast. Kõiki asutajaid enam ei mäleta. Kindlasti olid asutajaliikmed ka Ojasoo mõisnik Hoene ja Habaja mõisa omanik Hunnius."

/allikas: Erich Tamm. Mälestusi oma, isa ja vanaisa elust. Tallinn 2002, lk 89/

Vahepeal kurvalt tühjalt seisnud meiereihoone akendes säravad pimedatel novembriõhtutel aga taas tuled. Väärikas hoone on leidnud uue ja väärika eesmärgi - seal asub nüüd Klaverite Kants.

Kohe leidis ka mõni kohalik klaver tee Äksi meiereihoonesse.


Kodukant Harjumaa kutsub külaelu edendajaid koolitusele

Kodukant Harju palvel edastan info järgmise koolituse kohta:

MTÜ KODUKANT HARJUMAA KUTSUB TEID OSALEMA KÜLAVANEMATE/KÜLAELU EDENDAJATE OHUTUSKOOLITUSELE

NELJAPÄEVAL, 03.12.2009 SAKU VALLA RAAMATUKOGU KONVERENTSISAAL (Saku, Teaduse 1)

13.00- 14.30- Tuleohutus
Tuleohutus talvisel perioodil, milleks on vaja korstnaid pühkida.
Näpunäiteid jagab korstanapühkija – Korstna Pühkijate Koda – Koit Koppel
Talvisel perioodil peetavad avalikud üritused, mida on vaja korraldajal jälgida
Põhja- Eesti Päästekeskus - Anu Altmets

14.30- 17.30 – Veeohutus
Vesi meie sõber ja vaenlane. Igal aastal saab veeõnnetustes surma ligemale 50 inimest. Upputakse nii suvel kui ka talvel. Mida saab kogukond ise ära teha, et taolisi õnnetusi juhtuks edaspidi vähem.
MTÜ Otsingu- ja Päästetööd - Eimar Täht

17.30 – 18.00 KOHVIPAUS
18.00- 20.00 – Harjumaa Külavanemate Koda – oodatud osalema kõik külaelu edendajad
Ülevaade Harjumaa Külavanemate uuringust
MTÜ Kodukant Harjumaa tegevustest 2009 aastal ning 2010 aasta plaanid- Marianne Rosenfeld – MTÜ Kodukant Harjumaa tegevjuht
Koos kõigi kohalolijatega arutleme alljärgnevatel teemadel:
- Külavanemate probleemid ?
- Millist külavanemat vajab täna Harjumaa?

Üritus on osalejatele TASUTA. Üritust rahastab KYSK
Info ja registreerimine kuni 01.12.2009 : MARIANNE telefon 5029006, e-kiri: info@kkharju.ee

Esmaspäev, 9. november 2009

Projektidest ja muidu külaasjade ajamise köögipoolest

Elu on sel aastal sättinud järjepidevalt mu teele konarusi, millest üleronimine on vaevarohke, nii et selle kõrval ei ole jäänud väga palju aega ei külaasjade ajamiseks, sündmuste kajastamiseks ega ajaloo uurimiseks. On kuulda pettunud hääli, miks meil midagi ei toimu. Olen seda selgitanud vahetult inimestele ja selgitan siinkohal uuesti – majavamm kahes toas, mille tõrjumine on nii kallis, et edasise viimistlusremondiga oleme ise jõudumööda pusinud. Ilmselt majavammist tingitud ja üle kuue kuu kestnud (sest mitu antibiootikumikuuri seda ära ei võtnud) palavik-nohu-köha-silma-kõrvapõletik, lemmikloomadega seotud haigused ja mured, mis päädisid kahe lemmiklooma surmaga sügisel ning kahe teismelise lisandumine meie kodusesse majapidamisega on võtnud kogu energia ja jõu. Samas vaatan aknast ja näen, kuidas ka naabriperes käib nädalavahetustel hirmus hoogne ehitustegevus.

Ilmselt on lihtsalt ajad sellised, et ka enamik inimesi on praegu väga hõivatud oma asjade ajamisega, sest kui pöördusin paar kuud tagasi e-kirja ja postkastide kaudu meie külade inimeste poole ja palusin teada anda, kes saaks veel appi tulla projektis ettenähtud tegevuste lõpuleviimiseks, sain vaid ühe vastuse. Aitäh Andrusele ja Mardile, kes siin millalgi tervelt ühe päeva nädalavahetusest ohverdasid ja tööd tegid!



Sellegipoolest ei tasuks kurvastada ja arvata, et meie külaelu ongi lõplikult välja surnud. Enne aastakokkuvõtteüritust koguneb külaseltsi juhatus ning lepime kokku järgmise aasta ürituste kava. Kes tunnevad mõnest toredast üritusest puudust, võivad alati ise ka minna lähima juhatuse liikme juurde, rääkida plaanidest ning aidata kaasa ürituse korraldamisel! Tegin sellise üleskutse 2008.a detsembris ning see on jätkuvalt jõus!

See oli aga selgituseks ja sissejuhatuseks. Lubasin kirjeldada siin veebis ka projektidega seonduvat. Meie külaselts oli sel hooajal seotud kahe projektiga – veel Habaja Külade Seltsi alt sai kirjutatud murutraktori projekt. Murutraktor sai ostetud, kui edasine osutus juba keerukamaks. Leppisime kokku, et külaplatsi niidame ise, nö külakorda. Enne jaanipäeva toimus infokoosolek, mille üheks teemaks oli välja kuulutatud ka muruplatsi niitmise ajakava kokku leppimine. Paraku sai seal paika pandud vaid üks aeg, mille broneerija ka mingil põhjusel siiski niitma tulla ei saanud. Nagu kiuste kasvas muru sel aastal ka uskumatu hooga. Niitmishooaega kokku võttes tuleb tõdeda, et muru niitis põhiliselt Jaan, mitu korda käis niitmas ka Hinnuansu pere ja meie pere, ka mõned teised veel – aitähh siinkohal kõigile niitjatele! Ometi oleks võinud muruniitmise korraldada ka nii, et iga majapidamine niidab suve jooksul ühe korra, oleks koormus jagunenud ühtlasemalt. Eks enne aasta kokkuvõtte üritust ja suurt küla üldkoosolekut arutame kindlasti külaseltsi juhatuses ja ehk ka sel suurel üldkoosolekul, kuidas järgmisel aastal muruplatsi niitmisega paremini hakkama saada, et plats oleks ilusti niidetud ning selle korraldamine oleks kõigi jaoks pingevabam kui sel korral. Kindlasti sõltub niitmise sagedus ka järgmiseks aastaks planeeritavate ürituste arvust ja sagedusest. Üks alternatiiv oleks niita regulaarselt vaid nn eesaeda, tagaaias vaid kindlaid radu ning arendada seal nn lilleaasa. Nägin sel aastal meie kandist mitte kaugel ühes eraaias sellist lahendust ja tulemus oli väga kaunis!

Pilt veebist

Hetkel aga tuleb tegeleda inimestele nähtamatu tööga – projektide raportite koostamisega. Olgugi, et eelmises töökohas Sisekaitseakadeemias õppetooli juhatajana pidin tihtipeale ise koostama exceli tabeleid, mis välja printides ja kokku liimides võisid katta pindala, mis võrdus umbes poolega uksest, ajab seesugune paberimajandus mulle külma higi otsaette. Iga projektis ettenähtud tegevuse kohta tuleb koostada mingid õiendid, panna kirja töödes osalenud inimesed, korjata kokku kõik arved, kanda need arved ühte jubedasse exceli tabelisse, kus tuleb aru saada, kas vastav arve tuleb kajastada omaalgatuse programmi, omaosaluse või kaasfinantseeringu lahtris. Kõik talgutööd tuleb arvutatada ka rahaks ja neid kajastatakse ka nendes tabelites. Murutraktori projekti aruandlus oli veel suhteliselt lihtne, sest seal oli teemaks vaid murutraktori ostmine ja õppepäeva läbiviimine. Selle kuu jooksul tuleb koostada ka Kirivalla Kiigela II projekti aruandlus – see projekt, mille raames ehitasime peale katuse, saime kraanikausi, ostsime haljastuseks põõsaid, infotahvli ja parklapiirde. See on päris suur tükk tööd. Ja tegu on ju kõigest üsna lihtsa aruandlusega KOP-projektiga, mis siis rääkida veel Leader-meetme projektidest ja PRIA aruandlusest?! Nii et siinkohal müts maha Annely ja Võtikmetsa Hobikoja MTÜ ees, kes selles osas on väga lennukalt startinud! Ja suured tänud muidugi ka Riinale ja Habaja Külade Seltsile, kes on aruandluse koostamisel abiks olnud :) Siinkohal oleks üldse huvitav teada saada, kuidas teised oma KOP projektide raportitega toime tulevad, kas ongi projektijuhiks inimene, kellele seesugune paberitöö väga meeldib? Või on nad nii ettenägelikult, et täidavad seda tabelit jooksvalt? Usun, et enamik inimesi ei jäta seda nii viimasele minutile, et kui on veel nädal välislähetust ka oktoobrikuu viimasel nädalal ning selgub, et teises riigil ei olegi internet nii lihtsalt kättesaadav, ongi jama majas. Kuigi paistab, et ma ei ole siiski ainuke viimase-minuti-inimene - väga südantsoojendav lugeda Annely muljeid enda projektide kirjutamise ja esitamisega seoses :)

Ja et raha teema tekitab alati palju küsimusi - siis kes veel ei tea - kõnealustes KOP projektides projektijuhi tasu ei ole ette nähtud. Projektijuht ei saa projektide juhtumise eest mitte kopikatki. Isegi telefonikõnesid ei ole me nendes projektides ette näinud. Kuigi tagantjärgi võttes oleks pidanud seda ehk tegema - inimestele helistamine on talgutele kutsumisel kõige efektiivsem meede ning paratamatult masu ajal kipud oma rahakotti selles osas säästma.
Vahepeal oli aga taas sügiseste uute KOP-i projektide esitamise tähtaeg (1.oktoobril). Maili ettepanekul istusime enne seda tähtaega juhatusega koos ning otsustasime taotleda raha töövahendite jaoks: meile kuluks hädasti ära üks murutrimmer-võsalõikur, sest kogu ala ei ole võimalik murutraktoriga niita. Samuti oleks vaja ühte korralikku saagi, sest platsile on võimalik ehitada täiendavaid objekte veel ja veel, seni on seda tehtud isiklike saagidega. Et ehitavad enamasti ühed ja samad inimesed, siis nende saed muudkui kuluvad. Ja murutraktori käru sai ka kirja pandud, haljastustööde ajal on väga mugav sellega manööverdada ja neid meil ka jagub. Sel korral on õnneks meil projektijuhiks Ats. Elame-näeme, kuidas meil sel korral siis KOP-ga läheb.
Mobiiliga tehtud pildil hetk juhatuse koosolekust (19.09.2009), kus arutasime muuhulgas ka külaplatsi haljastamise küsimusi.

Teisipäev, 20. oktoober 2009

Kas uus Tartu-Tallinn maantee muudab meie elu paremaks?

Issanda veskid jahvatavad aeglaselt, kuid selle eest kindlalt, nii on asjad ka suurte tee-ehitusprojektidega.

Tallinn-Tartu kiirte Aruvalla - Kose ning Kose-Võõbu lõikude ehitus muudab meie kandi elus nii mõndagi. Esmalt saavad olema ümbersõidud ja ummikud, aga kaugemas tulevikus kiirem ja ohutum tee Tallinna ja Tartu suunal.

Paljud meist kardavad lennuki- ja laevasõitu, samas sööstame iga päev hirmu tundmata liikluskeerisesse, kus oht vigastada või surma saada on kordades suurem. Vaadake meie kandi kohta Maanteeameti poolt koostatud liiklusõnnetuste kaarti:



Punane kolmnurk tähistab hukkunutega ja kollane vigastatutega õnnetusi, niisama plekimõlkimised on praegu pildilt välja jäetud...

Seniks aga saab vaadata Maanteeameti tellitud animatsioone, kuidas ja kus uus tee välja nägema hakkab. Nendel videotel on näha tulevane kiirtee linnulennult koos meremehesõlmi meenutavate ristmikega ning ajakirjanduse tähelepanu köitnud ökoduktidega ehk metsloomade jaoks tehtud sildadega.


Video Aruvalla-Kose lõigust:



Video Võõbu-Mäo lõigust koos selgitavate tiitritega:


Uus kiirtee ei tekita paraku ainult positiivseid emotsioone. Eestimaalaste ühishuvide heaks tehtava tõttu tuleb nii mõnelgi talumehel üle elada ebameeldivusi. Mõnel tuleb ära anda suur tükk head põllumaad, mõni aga jääb koguni ilma oma sünnikodust.

Mitmed meie seast kipuvad kurtma, kui vilets ja halb on elu Eestimaal ja mida kõike on riik meie heaks tegemata jätnud. Juhul kui kusagil on kavas teha midagi uut, luua uusi võimalusi või muuta midagi paremaks, siis nõuame sageli, et seda peab tegema ükskõik kus mujal, peaasi et meie elukohast võimalikult kaugel.

Ka Kose-Võõbu lõigu osas on tarvis vallavalitsusel veel pisut piike murda, et koos Maanteeametiga leida parim lahendus, mis arvestaks nii Silmsi küla elanike huve kui ka riigi jaoks olulisi eesmärke. Kaaluda on tarvis nii mõndagi ja valikud ei ole lihtsad.



Interneti aadressilt tartutee.ramboll.ee leiab selle kohta põhjalikuma ülevaate.




Raamatulaadale!

Maanaisteselts "Kõue Krõõdad" palub levitada järgnevat informatsiooni:

"Kui sul on pööningul, garaažis, keldris, kapi otsas või seina ääres virnadeviisi raamatuid, mida sa enam ei loe, aga kus on kirjas palju toredaid lugusid, et neid mitte ära visata, siis too oma raamatud Kõue rahva majja. Terve nädala koguvad Kõue Krõõdad raamatuid, et need laupäeval, 24.oktoobril soovijatele tasuta laiali jagada.

Kui sinu pööningul ulub tuul, keldris kummitab tühjus, kapi otsas veerevadtolmurullid ja seina ääres seisavad kaunid lillepotid, siis tule laupäeval Kõue rahva majja ja vali endale tasuta raamat, millega sügise hallust eemalepeletada ja raamaturiiulit kaunistada.

Tule isegi siis, kui sa raamatutest puudust ei tunne. Sest laada külastajatele tulevad oma kirjanduslikku kogemust vahendama lasteraamatute illustraator Kadri Ilves, Eesti Entsüklopeediakirjastuse juht Hardo Aasmäe ning kahekordne Juhan Liivi luulepreemia laureaat TriinSoomets.

Raamatute kogumine toimub 18-23 oktoober.
Kõue rahva maja (53473869 Tiiu)
Ardu kool (53473869 Tiiu, 55639779 Katrin)
Habaja raamatukogu (6079337 Hille)
Harmi põhikool (6079446)

Pühapäev, 11. oktoober 2009

Hallane hommik kodukandis



Pühapäeva hommik, pisut peale päikesetõusu, õues miinus kuus kraadi. Paras aeg, et teha kodukandis üks sügisele jalutuskäik. Koht: Habaja mõis - mille alla kuulus ka Kirivalla küla 17.saj teisest poolest.
Habaja mõisa tuuleveski.


Mõisa värkstuba, mis pikemat aega juba müügis on.


Veel üks mõisatiik.


Viinavabrik.
Mõisaallee


Töölistemaja koos muheda väravaga


Kivist töölistemaja.


Karjakastell, taustal töölistemaja.
Karjakastelli teine külg.


Ja mõisapark, mis nagu ülejäänud mõisahooned, on muinsuskaitse all. Pargist on paraku siiski saanud nüüdseks võsa. Ehk ongi hea - mõisahoone, kus nõukogude ajal oli sovhoosi kontor ja mäletan, et näidati vahest isegi kino, on tänaseks ikka väga trööstitu.

Peahoone vundament. Taustal mõisa tõllakuur.

Mõista ait-kuivati. Hoone, mille omanik on vilistanud Muinsuskaitseameti ettekirjutusele kõrvaldada see aed maja ümbert. Ja muinsuskaitse on mingil põhjusel ka enda menetluse katki jätnud - annab ju seadus ametile õiguse määrata omanikule sunniraha nii mitu korda, kuni ettekirjutus täidetud saab. Või korraldada aia maha võtmine muul viisil ja nõuda need kulud omanikult sisse.


Üks tohutu saarepuu mõisaalleest, taamal peahoone paistmas.


Taas vaade töölistemajale ja viinaköögile taamal. Kuskil Habaja mõisa valgete kõrvalhoonete juures toimus 151 aastat tagasi tohutu veresaun, kui suur hulk soldateid korraldas abiteokohustusest keeldunud talumeestele karistusaktsiooni. Nende sündmuste, millele järgnes Mahtra sõda, aastapäeva tähistamisel kõneles Enda Pill, et talupoegi peksti nii, et veri voolanud mööda tänavat.


Aga Saumetsa poolmõisast, suundudes nüüd Habajalt edasi Kuimetsa suunas, on järel vaid allee.


Allee on ka Kuimetsast üle Vaopere Habajale suunduva tee ääres. Kas täpselt siit kulges muinasaegne Tallinn-Viljandi suurtee, mis Kuimetsast suundus edasi üle Alansi-Kirivalla? Valdo Prausti andmetel siiski mitte, tee keeranud tookord hulka varem ära, nagu päris vanadelt kaartidelt nähtub.