Pühapäev, 28. november 2010

Harmi mõisas toimunud mõisaajaloopäeva muljed

Eile toimus Harmi mõisas Zoege von Manteuffeli nimelise sihtasutuse korraldatud esimene suurem üritus - mõisaajaloopäev.



Kohaletulnuid tervitas avakõnega direktor Tiiu Jalg, kes kõneles Harmi kooli tänasest olukorrast, muredest ja tulevikuväljavaadetest.




Sirje Kautsaar on üks väärt naine. Ta pühendus Harmi kooli arendamisele, töötades kooli direktorina. Nüüd, kus tema töökoht on hoopis teises vallas, kuulub tema südamest suur osa ikka Harmi mõisakoolile. Just Sirje oli see, kes käivitas Zoege von Manteuffeli nimelise sihtasutuse, mille eesmärgid on aidata kaasa nii Harmi kooli kui mõisamaja olemasolule ja arengule. Eile tutvustas Sirje sihtasutuse moodustamise lugu ning selle eesmärke. Mõisa ajaloo uurimine on üks eesmärkidest.



Ürituse põhiettekandja oli ajalooarhivaar pr Oja, kelle ettekande teemaks oli mõisate osa kohaliku elu mõjutamisel. Kuulajad said kindlasti palju uusi fakte teada mõisate kujunemisloost. Julgen siinkohal väljendada oma tagasihoidlikku arvamust - ettekande teksti mahalugemine minule isiklikult eriti ei meeldi. Eks mina kui ise õppejõutööd tegev isik olen muidugi kuulajana ka keskmisest inimesest oluliselt pirtsakam ka, aga point on tegelikult olemas - kui inimene räägib nö peast, väljendab ta end lihtsamate lausetega, selgemalt. Kui inimene peab mingi jutu kirja panema, on laused teistsugused, pikemad, analüütilisemad. Seetõttu ei saagi ettekannet teha nii, et loed kirjaliku teksti maha. Püüdes siiski objektiivne olla, eks ta püüdis oma kirjaliku teksti kõrvale midagi ikka juurde ka rääkida ja kommenteerida, mis oli kohe hoopis huvitavam.



Ajalooarhivaar oli võtnud kaasa ka koopiaid mõningatest kaartidest. Siit kaardi pealt on näha Harmi mõisa südamik 19.sajandil. Külgmiste tornidega peahoone ees mõisale omane uhke auring, ringtall või karjakastell, mida täna enam pole. Vaata ka Soometsa veebist, kuidas see kaart ühendatuna tänase kaardiga välja paistab.
Ettekandja püüdis meid valgustada ka Harmi mõisa ajaloo osas, aga see osa oleks võinud olemata olla. Nimelt väitis ta, et esimesed teated Harmi mõisast on aastast 1417. Seejärel luges ette, et 1692 Röttgert Lode ajal pärandi jagamisel lahutati Harmi kaheks eraldi mõisaks, Ojasuu ja Harmi (Alt-und Neu-Harm). Tõepoolest, EHA kodukalt mehaanilisel mahalugemisel jääbki selline mulje. Aga see ei ole ju tõde. "Harm" oli vanasti Ojasoo ja kogu see jutt, et 1417 oli seal mõis, käib ju tegelikult Ojasoo mõisa kohta... Tuleb järelikult EHAle kirjutada ja eksitavale infole tähelepanu juhtida.



Ajaloohuvilised diskuteerimas.



Minu jaoks oli päeva põnevaim ettekanne Harmi kunstiõpetaja J.Soometsa käsitlus mõisate restaureerimisest. Saime näha huvitavaid fotosid Kose-Uuemõisa, Vodja, Ojasoo, Triigi, Harmi mõisatest. Päris huvitav oli kuulda siseviimistluse trendide muutumisest. Kui vahepeal oli moes püüda punnitada taastada kõik ühe teatud ajastu stiilis, siis nö viimane mood on hoopis lasuurimine. Mõte on nüüd hoopis selles, et kui remondi käigus seinad paljaks võtta, on seal näha väga erinevatest ajastutest jälgi, erinevaid kihistusi. Lasuurimisel kaetakse sein poolläbipaistva paberkrohviga (või midagi säärast), nii et see väga erinevates värvides sein jääb näha, kujutades endast omamoodi kunstiteost, mis kõnetab meid ajaloolisusest hoopis enam kui kunstlikult pätsistiilis seinakrohv, mis peaks meenutama keskaegset seina.

Äärmisel huvitav oli ka Juhani mõte, et kui Harmis teatud tänaseid siseviimistluse lahendusi suuta säilitada veel 30-50 aastat, muutuksid ka need vaatamisväärsuseks. Samamoodi olen mina omaette arutlenud, kui keegi kutsub üles lammutama kõik nõukaaegsed laudad, varemed jmt. Usun, et nende suhtes kehtib samamoodi - 30-50a pärast on sovhoosiaegne lüpsjate elumaja Kirivalla külas ehk oluline pärandkultuuriobjekt, tähistades ka üht ajastut meie elus.

Eilse ajalooürituse lõpetas õpetaja Mare Kivistik, kes tutvustas suvist külastusmängu Unustatud Mõisad.

See ei jää kindlasti ainukeseks ajalooürituseks Harmi mõisa teemadel, nii et jääme põnevusega ootama.

Suupillikursus

Reedel toimus esimene õppetund suupilli kursusel. See oli väga lahe, õppisime selgeks heliredeli ning juba ka mõnda lihtsamat lugu mängima. Päris huvitav, et see kursus nii vähe huvi äratas, õpilase vaatepunktst on muidugi nii, et mida väiksem grupp, seda parem. Alansi-Kirivalla piirkonnast on muide lisandumas veel 2 kuni 3 huvilist!



Talve tulek

Kolu-Äksi tee 25.novembri varahommikul napilt enne kella 6. Alansil ja Kirivallas kõik veel magavad ja ärkavad.




Kanaverest on keegi juba startinud.

Teisipäev, 16. november 2010

Külapiiride paika ajamine, vol 1

Üks vana võlg, minu kui külavanema auvõlg eeskätt Alansi küla elanike ees tahab likvideerimist kindlasti enne minu ametiaja lõppu, mis saab juhtuma 2011.aastal. See on Alansi küla piiride õigeks seadmine. Teema, millega hakkasin tegelema juba ammu, kuid valla poolt sooviti saada põhjalikumat seletuskirja. Pealegi keskendus mu esialgne joonis vaid Alansi ja Kirivalla vahelisele piirile, kuivõrd keset Alansi küla seisev Kirivalla piiritähis häiris Alansi küla inimesi kõige rohkem. Tegelikult on aga Alansi küla kõvasti väiksemaks tehtud ka mujalt. Uus kaart on juba joonistatud, aga põhjaliku ajaloolist tausta lahtiseletava seletuskirja koostamiseks pole senini aega jagunud. Järgnevalt siis vaatangi üle ajaloolise materjali, mille pinnalt see seletuskiri tuleb kokku panna. Ühtlasi saab selle ära kasutada meie külade ja valla arengukavade ajaloolise osa koostamisel. Täna kehtivas valla arengukavas on ajaloolise arengu käsitluses mitmeid apsakaid sisse sattunud.

Tuletame meelde, milles siis asi. Kui vaadata tänast kaarti, siis näeme hiigelsuurt Kirivalla küla ja sellest ehk Kirivallaga võrreldes viiendikusuurust Alansi küla.

Kasutatud pilt on üks fragment J. Soometsa poolt koostatud ja tema veebis avaldatud kaardist tähistamaks külaseltsi kuuluvaid külasid ja külavanematega külasid, vt Soometsa veebi.

Korduvalt on siin ajaveebis mainitud, et nii Kirivalla kui Alansi on 3000-4000 aastat vanad võimsad muinaskülad (arheoloogide hinnang lähtuvalt leidudest). Külasid on esimest korda kirjalikult nimetatud Taani hindamisraamatus, mis avaldati 1241. Sealt nähtub, et 17 adramaa suurune Alansi küla kuulus Taani kuningale, 15 adramaa suurune Kirivalla kuulus Heinrich Grabae´le. Meie piirkonna võimsaim keskus oli toona Kuivajõe kaldal asuvad Hermae külad (Harmi+Ojasoo) koos 25 adramaaga (kuulusid Heinrich von Libaec´ile). Alansist võimsam oli ka Kõue 19 adramaaga, mis kuulus Bertold von Swavae´le. Ette rutates - sel ajal ei olnud olemas Lutsu, Äksi ja Lööra külasid ega ka Habaja küla. Kuid eelnevat kokku võttes saame tõdeda, et 13.sajandi alguses oli Alansi suurem küla kui Kirivalla.

Järgmine kirjalik dokument, mis meie külasid nimetab, pärineb aastast 1417. See on dokument, kus on esimest korda nimetatud ka Habaja küla. Üldise taustsüsteemi meenutuseks: vahepeal olid toimunud Eesti alal ristisõda (eeskätt kuni 1227), 14.sajandi keskpaigas Jüriöö ülestõus, meie kandi kontekstis naaberkülas Kanaveres toimunud suur lahing. Pärast Jüriöö ülestõusu läks Põhja-Eesti taanlastelt Saksa ordu kätte.
Järgnevalt selle dokumendi konarlik tõlge.

25.jaanuaril 1417
Sifert Lander von Spanheimi läänikiri
Meie, vend Sifert Lander von Spanheim, Liivimaa ordu maameister, tunnistame, et meie oma auväärse kõrgmeistri (Hochmeister) võimust lähtuvalt, vastavalt meie ausate Saksamaa ordu ametikandjate liikmete nõule ja teadmisele, oleme läänistanud meie truule Jacob Ronnele, härra Jacobi pojale, ja kõigile tema õiguspärastele pärijatele, kõik järgnevalt loetletud mõi talud, külad ja mõisad, ja nimeliselt:

Harmi mõis (=tänane Ojasoo!) koos kahe veskiga, külad Oggil, Lepe (Lope? kunagine küla Ojasoo ja Harmi kandis), Kegel, Powenkul (Paunküla?) koos veskiga, Harde (Ardu), Symes (Silmsi?) koos mõisaga (Hofstätte), Kattyges (Kadja?), Soldeken, Sywke (Siuge), Warsemecke (Varsamäe), Appa (Habaja), Adonis (Alansi), Kuiwalde (Kirivalla), Adonise (Alansi) mõis (Hof zu Adonis) koos Kyrimecki veskiga (Mühlenstätte), Sygenurm (Söönurme?), Kirover (Kiruvere), külad (Dorfstätte) Nurmes, Illover, Sesskul (Sääsküla?) ja veerandik maast Haraguli (Aruvalla?) külas, mis on kuulunud Odert Parenbekele;
koos kõigi põllumaadega, olgu siis haritud või söötis, heinammadega (Heuschlägen?), aasadega, metsadega, karjamaadega, jne, veekogudega, ojadega, allikatega, jõgedega, tiikidega, tammidega ja kalakasvatustega, jahiõigustega, kõigi kasutusõigustega nii täielikus ulatuses, kui see üldse võimalik on, (….) omada ja pidada läänimõisana, sellise vabadusega, nagu ka teised rüütlid (Ritter und Knechte) Harjumaal ja Virumaal meie auväärse kõrgmeistri poolt on õnnistatud.

Antud välja Revalis, 1417 aastal, päeval pärast püha Pauli tagasitulekut.
Allikas: Brieflade.
PS: kui keegi arvab, et Adonise pidamine Alansi külaks on liigne loomingulisus, siis siinkohal tuginen Balti ajaloolisele kohanimeregistrile.

Ajaloolised andmed pärinevad Briefladest.

Esmaspäev, 15. november 2010

Hea võimalus õppida suupill selgeks!

MTÜ Paunküla Külaarendamise Selts korraldab SUUPILLI ALGÕPETUSE KOOLITUSE JAP liikmetele ja nende headele sõpradele. Esimene õppepäev Kõue vallas toimub 26.novembril algusega kell 18.00 KõueRahva Majas. Kaasa hea tuju ja omaosalustasu 200 EEK, mille eest saab professionaalsesuupilli omanikuks. Järgmiste õppepäevade toimumise aeg ja koht lepitaksekokku kohapeal. Vajalik eelregistreerimine aadressil andres@koue.ee kuni 25.november k a.
Väike muusikaline pala ka edasijõudnud suupillimängijate esituses.


Pühapäev, 7. november 2010

Algab unistamise aeg

Algab unistamise aeg. Vallavanem kutsus üles külasid oma arengukavasid koostama, et saada sisendit valla uude arengukavasse. Mis see arengukava muud on kui ühine unistus sellest, milline meie küla tulevikus võiks välja näha, millised atraktsioonid ja teenusepakkujad seal tegutsevad. Eks need küsimused viivad muidugi ka küsimusteni, kuidas elu meie külades ja vallas paremini läheks, kuidas saada rohkem elanikke (=vallal rohkem raha, mh ka külade tegemiste toetamiseks) või kuidas saada inimesi Tallinn-Tartu nn kiirtee pealt maha, mis paneks neid Kõue valda vaatama tulema? Üks võimalikke unistusi, arvestades meie külade ja teede põnevat ajalugu, postitee näitel (vaata ka postitee kodulehte!).











Kadunud koer, täiendatud 30.11

Kuimetsa külast kadus koer, keda nähti viimati Vaopere kandis (vt kaarti). Seega võib koer liikuda Habaja või Kadja suunas.


30.novembri info põhjal võib koer olla juba Vaida-Suursoo piirkonnas.