Pühapäev, 31. juuli 2011

Raudrohi



Armsad inimesed, paari päeva pärast läheb külaplats niitmisele. Praegu õitseb seal ohtrasti raudrohtu. Külaplats teenib meil avalikke huve - seega, kes iganes soovib oma talvevarudes näha ka pisut raudrohu varusid, on aeg minna korjama :)

Meenutuseks raudrohu headest külgedest: "Kes raudrohu on kätte võtnud, on kindlasti tundnud iseloomulikku veidi vänget “raudrohulõhna”. See lõhn tekib peamiselt eeterlikust õlist. Kuid raudrohus on veel palju teisigi väärtuslikke aineid, näiteks ka vitamiin C. Kõik need ained kokku teevad aga raudrohust tänuväärse ravimtaime, kelle kõrget hinda teati juba antiikaja Kreekas ja Roomas. Läbi aegade on olnud raudrohu tähtsaimaks tööks verejooksude peatamine. Nii võis näiteks teha raudrohust tee ja seda sisse juues jäid peagi seisma enam-vähem kõik sisemised verejooksud. Kuid temast leiti abi ka lihtsa ninaverejooksu korral. Väga lihtne oli aga peatada mõni väline verejooks. Seda võib igaüks isegi teha. Kui olete endal haava teinud, siis otsige üles puhas raudrohutaim, muljuge tema leht mahlakaks ja asetage haavale. Raudrohu mahl soodustab vere hüübimist ja verejooks jääbki peagi seisma.

Rahvameditsiinis on raudrohtu palju joodud ka köhateena. Ta teeb kinnise köha varsti lahtiseks ja lõpuks kaob seegi. Peale haavade ja köha ravimise on aga raudrohul veel hulganisti teeneid pakkuda. Olgu siinkohal neist osa ära mainitud: vähendab valusid pea-, kukla- ja seljapiirkonnas, korrastab seedetegevust, neerude tööd, vereringet ja südametegevust, samuti menstruatsioonitsükleid. Raudrohi kuulub ka näiteks söögiisu tekitava tee koostisse. Raudrohutee valmistamiseks tuleks võtta umbes üks teelusikatäis peenestatud ürti klaasi keeva vee kohta. Segu tõmmaku viis minutit. Seejärel juuakse lonkshaaval päeva jooksul.

Seega on raudrohi nii väärtuslik taim, et ta peaks alati ravimtaimekapis saadaval olema. Tee on küll mõru, kuid see ebamugav hetk tasub ennast ära. Siiski ei tohi raudrohuteed ka pidevalt juua, sest see võib põhjustada vere liigset hüübimist. Päevas ei tohiks juua üle ühe klaasi raudrohuteed ja paari nädala tagant peaks pikemat vahet pidama. Raudrohutee kõrval võib teha taimest ka vanni."

Materjal pärit Internetist.

Reede, 29. juuli 2011

Toimus vestlusring piirkonnapolitseinikuga


Foto: Merje Laur

Teisipäeva õhtul müristas ja ladistas vahelduva eduga üsna õhtu otsa, müristas isegi Habaja poe telefoni tummaks (ja kaardimaksed samuti). Sellegipoolest oli üsna palju inimesi kohal ning üritus - vestlusring meie piirkonnapolitseiniku Kersti Kaldiga võis alata. Esindatud olid isegi Harmi, Habaja ja Ojasoo külad. Meie omadest oli kohal inimesi Tõnu, Hinnuansu, Imuti, Kaskemäe, Kopliotsa, Otti ja Vainu majapidamistest. Kui tagantjärgi pisteliselt küsisin, kuidas siis meeldis, siis üksmeelne vastus oli: "Tore oli!".

Ei hakka siinkohal refereerima räägitut - kes soovib, harib end ise ja vaatab ise Maanteeameti kodukal olevaid materjale - seal on kirjalikke materjale, videoklippe jmt.

Õhtu kõige suurem üllatus - et linnas peaks pikivahe olema nüüd 28 meetrit. Kohapeal tehtud arvutuste tulemusena tuli just selline arv, kui 50km/h sõita 2 sekundit.

Rohkem pilte otsi meie külade FB lehelt ;-)

PS: Suured tänud Salupõldude tiimile, kes eelmisel õhtul külaplatsil kolm tundi rassisid ning nn siseõue puhtamaks kui kunagi varem kaapisid :)

Neljapäev, 28. juuli 2011

Hoiatus - enne äikest tõmba ikka telekal, külmkapil jmt pistik seinast välja!


Foto autor: Merje Laur. Pildil eileõhtune pikne Kirivallast pildistatuna.



DELFI uudis:
Äikesetorm tekitas täna mitmel pool Eestis mitu väiksemat tulekahju.

Täna kell neli teatati tulekahjust Saaremaal Kaarma vallas Jootme külas, kus põles kõrvalhoone lahtise leegiga. Umbes 80 ruutmeetrine L-kujuline hoone, milles olid ka küttepuud ja tööriistad on praktiliselt hävinud, teatas Lääne-Eesti päästekeskus. Tulekahju põhjuseks on päästjate hinnangul äike.

Kell 15:57 teatati tulekahjust Raplas Metsavahi tänaval, kus põles kuur mõõtmetega 6x3 meetrit. Tulekahju saadi kontrolli alla kell 16:28. Tules hävis osaliselt katus, hoone sai vee ja suitsukahjustusi. Tulekahju arvatav tekkepõhjus on äike.

Kell 15:35 teatati, et Pärnumaal Tori vallas Mannare külas on välk löönud elektrikilpi. Elanikud kustutasid põlengu enne päästjate saabumist.

Kell 13:18 põles Pärnumaal Halinga vallas Tühjasma külas külmkapi tagune. Päästjate saabudes oli põleng kustunud, külmkapi taga olid arvatavalt ülekoormusest sulanud juhtmed ning sein sai vähesel määral tahmakahjustusi.

Kell 14:34 teatati tulekahjust Järvamaal Ambla vallas Roosna külas, kus põles saun mõõtmetega 5x10 meetrit. Päästjate kohale jõudes põles sauna katus lahtise leegiga. Tules hävis sauna katus, ruumid said tule-, vee ja suitsukahjustusi. Päästjate esialgsel hinnangul sai tulekahju alguse äikesest.

Kell 13.53 teatati häirekeskusele, et Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Ebavere külas tuleb maja katuse alt suitsu. Päästjate kohale jõudes olid majas toad suitsu täis. Päästjad teostasid suitsusukeldumise ja kustutasid põlengu kella 15.23ks. Põles ühes toas televiisor, mis oli süttinud tõenäoliselt pikselöögist. Inimesed vigastada ei saanud, teatas Ida-Eesti päästekeskus.

Kell 15.18 teatati häirekeskusele tulekahjust Lääne-Virumaal Vinni vallas Kadila külas, kus äike oli tabanud elumajast umbes 15 meetri kaugusel oleva karjalauda juures kasvavat kuusepuud, süüdates hoonel ühe sarika. Päästjate kohale jõudes oli hoone omanik põlengule veevooliku abil piiri pannud. Päästjad kontrollisid hooned üle ja lõpetasid juhtumi kella 15.58ks.

Kell 16.04 teatati häirekeskusele, et Kohtla-Järve Ahtme linnaosas Sõpruse tänaval tuleb maja katuse alt suitsu. Päästjate kohale jõudes selgus, et äikeoli korstnasse löönud ja suitsu põhjustanud. Suuremat tulekahju ei tekkinud ja inimesed vigastada ei saanud.

Kolmapäev, 27. juuli 2011

Võtikmetsa käsitööpäev


Foto: Merje Laur

Sel pühapäeval oli meie kandi suursündmuseks Võtikmetsa käsitööpäev. 13 erinevat põnevat töötuba, millest kahe korraldamisega olid seotud ka meie inimesed - Otti Ülle ja Männiku käsitöötalu Kaja. Et ma ise jõudsin ainult hetkeks lõpu eel läbi astuda, viitan parem Männiku talu ajaveebile, kus on päeva reportaaž Kaja pilgu läbi.

Nagu ka Kaja reportaažist nähtub, ei kitsenda Võtikmetsa pere käsitööd pelgalt naiste näputööle. Et Võtikmetsa Janek on ise väga lahtiste kätega mees, siis otse loomulikult oli mitu mehist töötuba ka välja pakkuda, alates akna taastamisest kitiga, aiapinkide meisterdamisest kuni laastumasinani.

Kõigil käsitööhuvilistel soovitan hoida silma peal ka Võtikmetsa Hobikoja ajaraamatul, et olla kursis tehtuga ning saada teavet tulevaste põnevate ürituste kohta.

Pühapäev, 24. juuli 2011

Kose Suur Aare ja Patermaa Aare




Tihedaks osutunud nädalavahetusel oli õnneks mahti külastada traditsioonilist noortemuusikali Kose Noortelaval. Seekord oli fookuses Kose Suur Aare. Südamlikus laste- ja noortemuusikalis jutustati lahti Kose ajalugu muinasajast koos haldjate ja vetevanaga, naabervaldustest pärit andamiröövijatega ja Kose õpetajaga aastast 1982. Kosel, mis 770 aasta eest oli meie Alansi ja Kirivalla küladest hoopiski poole väiksem (ning Ojasoo-Harmi küladest ligi kolm korda väiksem), oli täna 70 hakkajat last ja noort, kes olid valmis oma koolivaheajal muusikalis üles astuma :) Sel aastal oli muusikali korraldajatega jõud ühendanud Kose kihelkonna piiri läheduses elav Siiri Sisask, kes oli vaimustunud Kose hakkajatest noortest. Viidatud artiklist nähtub, et Siiri Sisask sattus Kose aardeleiu lugu lugema ning sellest areneski muusikali lugu. Nimelt 1982.a leidis kooliõpetaja Meelis Pärsik oma koduaias kraavi kaevates suure aarde, mida on nimetatud ka Põhja-Euroopa põrutavaimate aarete hulka kuuluvaks. Lõpetuseks - kuidas on Kose aardega seotud Patermaa Aare? Aga nimelt seeläbi, et tol mälestusväärsel päeval 1982.a oli Aare oma klassivennal ja sõbramehel Meelis Pärsikul külas aitamas sedasamust kraavi kaevata :)

Teisipäev, 19. juuli 2011

26.juulil kell 20.00 on külaplatsil POLITSEI


Saame tuttavaks meie piirkonnapolitseiniku Kersti Kaldiga ja arutame meie kandi turvalisuse küsimusi.

Teemad:

# 1.juulil jõustus uus liiklusseadus. Mis on olulisemad muudatused, millega peaksime kursis olema?

# Hiljutisel üldkoosolekul tõdesime, et me tunneme üksteist ja meil on hea naabrivalve. Mis on tegelikult naabrivalve põhitõed, kuidas me paremini ise endid ja oma vara kaitsta saame?

Iga tulija võiks võtta pisut söömist-joomist kaasa, et vestlusring mõnusamalt kulgeks!

Neljapäev, 14. juuli 2011

Aita Harmi mõisa väikese toetusega!



Kogukonnad on aktiviseerunud. Harmi mõisakooli toetuseks on algatatud kaks kampaaniat. Ka Sinu, hea lugeja, väike toetus, olgu see 5, 10, 15, 20 või isegi rohkem eurosid, on väga oodatud!

Esimene on siin:

TEEME ÄRA!

Kallis Kõue valla elanik! Harmi kool jätkab oma tegevust, hoolimata rahva seas liikuvatest kuulujuttudest. Kui sa oled huvitatud, et sul ja sinu koduküla lastel oleks siin hea elada ja väikse lapse koolitee ei muutuks liialt pikaks, saad sa meid aidata.

Harmi kooli hoolekogu on võtnud oma südameasjaks aidata koolil korda teha poiste WC kanalisatsioonisüsteemi. Selleks viivad hoolekogu ja Habaja Külade Selts läbi korjanduse elanike ja valla ettevõtjate seas.

Korjanduse eesmärgiks on kokku saada 1 500.- eurot.

Ootame annetusi Habaja Külade Seltsi arvele 221044354423, märgusõna “Harmi kool”. Korjanduskarbid asuvad perearsti kabinetis ja Habaja kaupluses, alates 1. augustist ka lasteaias ja raamatukogus.

Sarnase kampaania on käivitanud Zoege von Manteuffeli nimeline sihtasutus, et koguda vilistlaste abiga raha Harmi koolimaja katusealuse soojustuse remondiks.

Täpsemat infot võib küsida Andrus Padarilt nr 52 96 256 ja Anne Ermelilt nr 56 645 500, alates 1. augustist ka Habaja raamatukogust. Kui otsustad aidata, palun tee oma annetus hiljemalt 10. augustiks.

Teid ette tänades,

Harmi põhikooli hoolekogu, Habaja Külade Selts

Teine, mille eesmärk on koguda raha poolikult soojustatud katusealuse soojustuse lõpuleviimiseks, on siin:

Teisipäev, 12. juuli 2011

4.-10.juuli

Külavanema/külaseltsi töös ja tegemistes on teinekord ka palju nn nähtamatud tööd. Selles postituses tahangi anda ülevaate, kui palju aega tegelikult võib selliste ühiskondlike asjade peale minna.

Pühapäeva, 3.juuli õhtu kuni 2ni öösel - 2010.a majandusaasta aruande koostamine, millega niigi jänni olime jäänud.

Esmaspäev, 4.juuli, kuni üldkoosolekuni - majandusaasta aruande koostamine, tõusetunud küsimuste arutamine Kirivalla Tõnu talu Merjega, kel on kõrgharidus raamatupidamises ning kes oli väga lahkesti nõus meid aitama ning aitama ka edaspidi külaseltsi raamatupidamise käigushoidmisega. Suured tänud Merjele :)
Otsus võtta raamatupidamislikult arvele kõik olemasolev vara; nende väärtuse määramine, eluea ja amortisatsiooni hindamine.
Karaski küpsetamine külakoosoleku jaoks.
Kingituste pakkimine - meil sündis kahe kuu jooksul kolm titte :)
Külakoosoleku läbiviimine. Tutvustasime majandusaasta aruannet, tõusetunud küsimusi, liikmemaksude kogumisega tekkinud probleeme ning otsustasime liikmemakse pisut alandada. Alates 2011 seega 10 eurot, kes on kodune, 20 eurot, kes käib tööl.
Alustasime ka tööd arengukavaga, sõnastasime rühmatöö meetodil positiivseid ja negatiivseid asju jmt. Tore oli, et hoolimata teatud külaelu asjade korraldamisel kujunenud probleemidest oli rahvast kohal palju ning inimestel oli selgelt edasise ühise tegutsemise tahe olemas.

Teisipäeval, 5. juulil tegeles meie külavanema abi ja hoolekogu esimees veel Harmi teemadega, sh hoolekogu poolt remondiks raha kogumise kampaania korraldamisega. Täpsem info laekub peagi ka siia ajaveebi, püsige lainel :)

Neljapäeval, 7.juulil käis koos roosipäevade korraldamismeeskond.

Laupäeval ja pühapäeval, 9.-10.juulil roosipäevad ja mõisapäevad. Rohkem oli tegemist mõistagi roosipäevade korraldamisega, mis on otseselt külaseltsi territooriumile kuuluva Imuti talu üritus. Helitehnika ülespanek, ürituse jäädvustamine, ürituse helitehniku ülesande täitmine, vabatahtlike toimetamine, helitehnika toimetamine tagasi mõisa ja heli seadistamine pühapäevaste kontsertite tarbeks.

Pühapäeva õhtul roositalus nn debriifing, toimunu kokkuvõte ja hinnangud, tagasihoidlik ajurünnak järgmisel aastal toimuva juubeliürituse (X roosipäevad) korraldamisega seoses.

Roosipäevad õnnestusid väga hästi, hoolimata sellest, et laupäeva pärastlõunal äike oli. Tänud siinkohal nii külaseltsi kui roositalu poolt veelkord ka vabatahtlikele Janile ja Sirkkale :)
Roosipäevade reportaaž on Kirivalla küla Männiku talu ajaveebis.
Mõisapäevadel toimunud kontsertite lühikesi videoklippe saab aga näha J. Soometsa blogis. Roosipäevade lühikese videoklipi loodame avaldada ka lähiajal.

Ühistegevusel ja inimestele võimaluste loomisel on ka pahupool. Ei saa välistada, et kellegi tuttava tuttav ei saa mingi pahateoga hakkama, ei lõhu midagi külaplatsil või selle ümbruses. Pühapäeval tuli tegeleda intensiivselt ka ühe niisuguse juhtumiga, mis kokkuvõttes õnnestus ka lahendada, st kahju sai kõrvaldatud. Õppetund juhtunust - rohkem kontrolli enne ja pärast üritusi, pahanduste ennetamisele suunatuid meetmeid ning võimalikult kiirele avastamisele ning kahju kõrvaldamisele suunatud meetmeid.

Reede, 8. juuli 2011

Meeldetuletuseks äikese korral


Pildil eile poole viie paiku Piksemäe suunalt lähenenud pikne, mille esmaseid kahjusid saab Alansil hinnata nii: koera raadiopiirde juhtplokk pilbasteks, tükid mitme meetri kaugusel laiali. Lisaks hävinud on interneti ruuter, garaaži valgustus, ühe lauaarvuti toiteplokk jms. Need seadmed, mis sai seinast välja tõmmatud ja antennid lahti ühendatud on elus, need mis ununesid, paraku mitte.

Seega - meeldetuletus - pikse lähenedes ei piisa kaitsmete väljalükkamisest ega arvuti või teleka sulgemisest, targem on juhtmed seinast välja kakkuda. Meie kodus käis üks väga kõva plitakas, isegi toas oli näha sähvatust, kui arvuti toiteplokk hävis :(

Kolmapäev, 6. juuli 2011

Kautla sündmustest



Sattusin juhuslikult artikli otsa, milles on põhjalikult kirjeldatud Kõue vallas Järvamaapoolse piiri lähedal asuva Kautla sündmusi ning memoriaali rajamist. Artiklit saab lugeda siit.

Pühapäev, 3. juuli 2011

Kõik on oodatud 9.-10.juulil Mart Ojasalu roositalu IX roosipäevadele!







Nagu viimasel paaril-kolmel aastal kombeks on saanud, aitab ka meie külaselts roosipäevade korraldamisele kaasa. Meie koostööst sündis üks kirjatükk, mis avaldati värskes Kose Teatajas.


Roosipäevad Kose kihelkonnas Kirivalla külas Mart Ojasalu roositalus
toimuvad juba üheksandat korda

Mart Ojasalu on roosisõprade ja aiandushuviliste hulgas tuntud nimi – tema sulest on ilmunud mitu roosiraamatut. Kõue vallas Kirivalla külas paiknevas talus asub muljetavaldav roosiaed, kus on võimalik tutvuda tuntud roosisortidega, aga kus aretatakse ka täiesti uusi roose. Lähenevate roosipäevade eel käis roosikasvatajal külas Alansi-Kirivalla-Lutsu külade ühine külavanem Monika Mikiver.

Roosiaretaja Mart Ojasalu, kuidas on selline roosiaed sündinud?

Olen ise üles kasvanud Pirita-Merivälja tänases lukspiirkonnas ja ka seal töötanud õpetajana. Nii palju kui väike aiake võimaldas, tegelesin hobi korras ka rooside kasvatamisega. Huvi rahuliku loodusliku keskkonna ja suurema maakasutuse võimaluse osas tõi meie pere Pirita-Meriväljalt pooleldi juhuslikult juba 30 a tagasi Kirivalla külasse. Tasapisi kasvas nõukaajal põlatud roosikasvatus väikefirmaks Rosmakor OÜ ja viimastel aastatel ka ainsaks uute rooside aretuse kohaks Eestis. Meie roosiaed on oma sortide ja pinna poolest Eesti suurimaid ja pioneeriks paljudes uuendustes. Aastakümnepikkust kogemust arvesse võttes olen tänaseks avaldanud kolm roosikasvatuse raamatut, neist kaks album-kinkeraamatuna. Eelmisel aastal ilmus “ Roosiraamat. Roosid Eesti aedades” .

Kuidas on roosiaed pidanud vastu külmadele talvedele? Kirivalla küla asub sisemaal, kus üle 30-kraadine pakane ei ole külmalaine korral haruldane.

Meie roositalu asub tõesti nõudlikus piirkonnas. Kui viimastel aastatel on roosidel olnud võimalik talvituda paksu lumeteki all, siis varasematel aastatel on esinenud krõbedat pakast ka lumeta talvel. Sel sügisel tuli lumi maha ju nii, et maa jäi all külmumata, mistõttu roose võivad kahjustada hoopis teised ohud. Teiselt poolt aga on meie roosiaed väga hea rooside talvekindluse katsepolügon – sorte, mis on meie aias vastupidavaks osutunud, võib julgesti soovitada.






Fotodel selle talve kohalik mitteametlik külmarekord, mis sai fikseeritud just roositalu juures 18.02.2011.

Mida kujutavad endast roosipäevad Mart Ojasalu roositalus?

Alustasime roosipäevadega väga tagasihoidlikult 2003.a, kui olime Kirivalla külas roosikasvatusega tegelenud juba üle 25 aasta ning igapäevase töö käigus oli tekkinud mõte tutvustada meie aeda teistele roosisõpradele. Esimesel korral oli siiski osalejaid kuni 50 roosihuvilist. Kordaläinud üritus andis julgust ka järgmisel aastal roosipäevasid korraldada. Aastatega on meie roosipäevadest saanud juba üleriigiline roosi ja aiasõprade kokkutulek, kus osalejaid on kõigist Eestimaa piirkondadest, isegi meie saartelt ja Lõuna-Eestist. Aastatega on roosipäevad arenenud ka kultuuriürituseks kõigile looduse ja lillesõpradele. Roosipäevade nn formaat kujunes niisuguseks, et üritus toimub juuli alguses ühel nädalavahetusel ning nii laupäeval kui ka pühapäeval on olulisel kohal ka kultuuriprogramm. Nii on osalejate arv kasvanud viimastel aastatel 500ni.




Esinejate valikul on meil olnud kaks suunda – oleme kutsunud esinema kohalikke Kose kihelkonna lauljaid ja tantsijaid (Kose kammerkoor, Suurkaskede pereansambel, rahvatantsurühm Kapak jpt).


Roositalu peremees Mart Ojasalu on haaratud tantsule rahvatantsurühma Kapak poolt. Foto: Helen Kuuseoja.




Fotol Kose Kammerkoor.


Teiselt poolt oleme seisukohal, et roosiaeda sobib suurepäraselt klassikaline muusika. Nii on meil esitanud operetimeloodiaid Triin Ella rahvusooperist Estonia. Üks kaunimatest hetkedest oli ka Marie Underi luule kuulamine, mida esitas näitlejatar Riina Maidre minu aretatud Marie Underi nime kandva roosi esitlemisel.

Roosipäevade raudne põhimõte on olnud, et roosipäevadel osalemine on tasuta – ka kultuurilise osa kuulamine-vaatamine. Roosipäevade korraldamise eesmärk on pakkuda inimestele toredat päeva kaunis roosiaias, tutvustada neile erinevaid roosisorte nii algajatele kui edasijõudnutele, äratada inimestes roosiarmastust ning vastata ka tõsisemate huviliste küsimustele.

Roosipäevad on äratanud tähelepanu ka vabariigi meedias, sest meie üritust on edastatud ka ETVs kui päevalehtedes ja kodukujunduse ajakirjades, millega oleme toonud väikest kuulsust ka Kose kihelkonnale.




Roosipäevade programmiga saab tutvuda siin.