Kolmapäev, 29. aprill 2009

Triigi külavanema talusildid Maalehes, täiendatud 30.04


Kujutis Maalehe veebist, kust saab ka tervet lugu lugeda :) Paistab, et kevadel hakkavad kõik tõesti taas hoolega aias toimetama, kui talusiltide teema on üleval ka Maalehes! Täpsustuseks, et Juhani teosed Maalehe artiklis lisatud piltidest on Mudasilla ja Vismanni talusildid.

Lisan siia veel fotosid Juminda küla talusiltidest, piltide autor Aive Sarjas, vaadake ja mõelge oma kodu talusildi peale :)





Mare kommentaari peale tegin kohe täienduse, sest mine tea, kas kõik ikka seda kommentaaris lisatud linki vaatavad. Tõesti - täiesti omamoodi, sobib väga hästi taustaga - aga nõuab ka väga head nikerdamisoskust! Foto: Mare Kivistik

Pühapäev, 26. aprill 2009

Kalossidest, talusiltidest ja külaplatsist

Teen seekord erandi põhimõttest 1 teade: 1 teema ning panen 3 erinevat teemat ühe teate alla.
Esiteks oli selle nädala uudis, et meie külade veebi loeb üks Maalehe toimetaja, kes on ka Juminda külaseltsi eestvedaja ning kes kirjutas Kõue Krõõtade kalossimaalimisüritusest loo e-Maalehes :)
Teiseks: tööülesannete täitmisega seoses liikusin sel nädalal marsruudil Alansi-Juuru-Ingliste-Keava-Toosikannu, Toosikannu-Vahastu-Kuimetsa-Alansi. Tegin pilti mõnedest talusiltidest, mis tee peal silma hakkasid. Meie kolmes külas on vaid üksikutel talusildid. Miks on talusilti üldse vaja? Loe siit! See annab küla üldmuljele kõvasti juurde, hakkame tasapisi mõtlema ka oma majapidamiste tähistamisest :) Kes ise nikerdada ei taha, see saab pöörduda ka Triigi külavanema poole, kes niisuguseid asju tellimustööna teeb, vaata tema arutlusi talusiltidest ning tööde näidiseid siit. Allpool aga mõned Raplamaal nähtud talusildid. Pildistamiseks ei olnud just kõige parem kellaaeg, ere päike on siin natuke värve ära tapnud, aga dokumenteerimise ja mõtte liikuma lükkamise mõttes otsustasin need siia siiski üles panna.








Eraldi teema on infoviidad, mis küla keskuses viitavad, mis suunas ja kui kaugel miski majapidamine asub. Väga suureks abiks külla saabuvatele külalistele, aga ka prügiautole, kiirabile, politseile, päästeteenistusele. Kas ka pättidele? Usuks, et sellised viidad ja sildid on tõhusam kui naabrivalve silt - jääb mulje, et siin külas elavad väga aktiivsed inimesed, kes kõik kõiki tunnevad ja kõik üksteise majapidamistel silma peal hoiavad.







Teel Vahastu poole märkasin tee ääres teadetetahvlit koos väikse pingikesega. Pidasin kinni ja uurisin asja lähemalt. Selgus, et niiviisi on tähistatud üht pärandkultuuriobjekti, lubjapõletusahju. Selline infotahvel koos pingikesega sümpatiseeris väga - peaks ka meie külades valima välja objektid, mille kohta sarnased asjad teha. Nii meie endi jaoks, et me teaks, millise põneva ajalooga külades me elame. Aga ka meie külaliste jaoks.




Kui soovid kaasa mõelda, mis meie kandis pärandkultuurina kaardistamist ja esile toomist väärib, siis tutvu Metsaseltsi kodulehe pärandkultuuri rubriigiga, seal ka üks käsiraamat üleval.

Kolmandaks: külaplatsil toimetati täna hoolega, koguti rämpsu, aga ei põletatud, sest tuul oli lihtsalt metsik, ning kooriti päris arvestatav kogus puid, et saaks otsaseina ka kinni panna. Aitäh kohale tulnutele! Töiseid üritusi on tulemas kindlasti veel, nii haljastamisega kui puutöödega seoses.

Reede, 24. aprill 2009

1.mail kojad avatud Harmi koolis, Kõue Rahva Majas ja Ardu koolis!

Vaata, mis Maahärra ja teised M-klubi tegelased 1.mai mõttetalgutest arvavad!



Tule, kuula, mida inimesed arvavad Harmi kooli saatusest Harmis, maaelust ja muust Kõuel ning Tartu maanteest Ardus, ning ütle välja ka oma mõtted! Nüüd saab registreerida ka ühekaupa. Ega pole ka väga hullu, kui lihtsalt kohale lähed. Peale mõttetalguid saab otse laadale minna, kus seejärel algabki murutrakori ralli, meie küla pojad ja tütred ka võistlevad!

Teade


Armsad Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade inimesed!
On selge, et kui kamp inimesi koos üht asja ehitavad ning teevad seda siiralt kõigile meile kõige paremat soovides, et siis tekivad ka lahkarvamused, väiksed madalrõhkkonnad ning mõned piksekärgatusedki. Pikne peaks lööma õhu klaariks ning selgeks, ehk tuleb isegi päike jälle välja :)

Võtsin täna siit maha luuletuse, mis oli mõeldud selleks, et lõbusalt meenutada eelmise hooaja juhtumisi ning innustada uueks hooajaks, tuletades meelde, et me kõik ajame ju ühte asja ning tahame oma inimestele kõige paremat ja toredamat külaplatsi. Kahetsusväärselt selgus, et kõik ei saa naljast ühtmoodi aru.
Vabandan nende inimeste ees, kellele see luuletus haiget tegi ja kelle jaoks see nali kohatu oli. Rõhutan veelkord - luuletuse autorite mõte ja kavatsus ei olnud kedagi halvustada, vastupidi, kõik inimesed, kes on ühise külaplatsi ehitamisele käed külge löönud, on medalit väärt!
Olgu meie külade inimeste jaoks väärtusteks ikka läbipaistvus ja koostöö - teie ettepanekud on oodatud nii meie postkasti (Alansi teadetetahvli teisel küljel), e-postile kui ka külavanemale ja teistele juhatuse liikmetele isiklikult. Kus viga näete laita, seal tulge ja öelge! Räägime asjad selgeks, klaarime arusaamatused ja möödarääkimised ning võime taas rõõmsalt koos ühiseid üritusi ette võtta, ilma et kellelgi suur okas hinges kipitamas oleks.
Ikka teie
Külavanem

Politseiamet annab nõu maainimestele - kuidas kaitsta end ja enda vara



Tähistage oma vara vanade eestlaste kombel, ärge jätke asju nähtavale kohale vedelema - need ja mitmed teised nõuanded tänases Postimehes, loe põhjalikumalt siit.

Neljapäev, 23. aprill 2009

Teisipäev, 21. aprill 2009

Müügis:Uuesauna Lutsu külas ja Vanakubja Kanavere külas

Inspireerituna Juhani postitusest ühe eriti eksklusiivse talu müügisoleku kohta tsekkasin, kas ka meite pool selles osas uudiseid. Üllatusena avastasin, et Lutsu küla Uuesauna koht on müügis.


Kuulutuse link on siin. Mis Uuesauna kohta kosta - maja asub üsna mõnusas kohas, Mahtra rabale eelneva metsa servas, sookurgede kruuksumine ja muu maaelu juurde kuuluv on garanteeritud. Samas - Lutsu küla on endine jõuka Alansi talu saunike küla, see tähendab, et seal on veel üsna mitu maja üsna ligidal - sobib ka neile, kes end üksikus metsatalus kõhedalt tunneksid. Olemas on veel saun, garaazh ja kasvuhoone. Nii et kel huvi, klikkige kuulutusel, uurige lähemalt, seal veel terve rida fotosid üleval, ja uurige asja, kui tõsised plaanid pererahval müügiga ikka on.

Siin kandis on aga veel üks põnev maja müügis, Kirivalla naaberkülas, ajaloolises Kanavere külas, sealne Vanakubja talu. Uus omanik renoveeris maja mõne alles mõne aasta eest. Olin kuulnud, et renoveerimine oli nii hästi välja kukkunud, et sellest oli tehtud reportaazh ühes koduajakirjas. Nüüd võib igaüks näha, et tõesti, sellises kodus elaks isegi :)
Natuke ebamugav võib tunduda, et Kolu-Äksi tee läheb majast nii ligidalt mööda. Samas mõelge - tegu on mitte lihtsalt teega, vaid muinasajast pärit teega, mis oli arvatavalt üks põhitrasse Tallinnast Paidesse ja Viljandisse liikudes. Sedasama teed mööda marssis orduvägi pärast Jüriöö ülestõusu, põletades kõik enda teel, kuni Kanavere rabas suureks lahinguks läks. Aga aed teisel pool maja on suur, nagu selgub, on isegi tiik metsatuka veerel. Vaata kuulutust siit.









Esmaspäev, 20. aprill 2009

Meie kandi mesikäpalood


Kujutis pärit siit.

Kevadhooaja alguspeole, Jaani-Reeda tänuüritusel oli koos omajagu inimesi. Sel hetkel ei olnud me veel kursis Pala kandis patseerinud karuga ega näinud dokumentaalset tõendusmaterjali karu kohalolekust, kuid millegipärast räägiti ka meie kandis laupäeval karujutte.
Karusid on meie külades viimastel aastate jooksul nähtud mitmeid kordi. Alansil teatakse rääkida vaid Tiidu talu metsatukas elanud karust, kes sealt aga nüüdseks mujale olevat kolinud. Kirivallas juhtunud eelmisel suvel nii, et Arukausi perenaine läinud rattaga naabrite juurde Metsanurgale. Siis helistanud talle Arukausi peremees, et ärgu niipea tagasi tulgu, tee peal kõnnib karu. Läinud siis Arukausi perenaine koos Metsanurga rahvaga väravale piiluma, olnudki tee peal karu mis karu. Istunud lausa keset teed maha ega teinud inimesi märkamagi.

Metsanurga rahvas on jällegi näinud ülemöödunud suvel karu koos kahe pojaga, endise Pärnamäe talu heinamaadel. Ka Kuusiku talu rahvas on näinud karu turbakaevanduse teel. Paar suve tagasi, kui väga palju õunu oli, olla karu käinud rappimas Uustalu aia õunapuid, mõned oksad olnud puruks kistud ning karukakahunnik maas. Uustalu õunaaed, tuleb siinkohal mainida, ei ole enam sugugi nii metsaservas.

Aluskaart Maa-ameti kaardiserverist (Kuusiku ei mahtunud mul siia ära, aga ühe punase täpi saaks teha veel kaardi ülemisest vasakust nurgast sutsu edasi, kus on turbatööstuse tee.

Rahvas teab rääkida veel üht lustakat lugu vanast Pillist (legendaarse endise õpetaja Enda Pilli mees), kes läinud Habaja suurfarmi tööle rattaga ning hämaras vaadanud, et keegi töökaaslane läheb ees, natuke tuikuva kõnnakuga. Sõitnud talle siis rattaga vaikselt ligi ja pannud laksu vastu tagumikku – siis selgunud, et polnudki jokkis kolleeg, karu hoopis! Habaja suurfarmi ligidal ju Habaja mesinik, kus see mõmmik ilmselt mesipuid hiilimas käis. Kas see aga muidu jutt, või on tõsi ka takka, peaks teinekord võimalusel Enda käest küsima ;)

Kas karu ees peaks hirmu tundma? Ainuüksi karu hiigelsuur kogu tekitab aukartust. Kui sinna lisada fakt, et ega vihase karu eest jalgrattaga minema ei vänta, sest ta kiirendab kuni 50 km/h, võib see hirmu küll nahka ajada. Muideks, vanarahvas ei nimetanud, sarnaselt hundiga, karu kunagi nimepidi. Ikka räägiti mesikäpast või metsaotist. On´s midagi hullu karudega seoses ka juhtunud? Otti Asta rääkis loo, mida tema isa rääkinud. Talurahvas olnud heinamaal, Uuemõisa maadel, kui karu tulnud. Hirmust tulistatud karu, see saanud aga vaid haavata ning hakanud märatsema, olevat jämeda kase pooleks rebinud. Heinalised roninud suure hirmuga küüni katusele ja istunud seal, kuni karu ükskord läinud ja tüki aega veel peale selle.
Ränkade tagajärgedega lugu olevat juhtunud aga ühe Ojasoo perega, kelle lapseootel tütar koos mehega läinud Venemaale puhkama. Neid rünnanud karu, mees tahtnud püssiga lasta, aga karu murdnud püssi ka pooleks. Karu tõmmanud veel naise kõhu ka puruks. Seda lugu võib täpsustada mu naabripere käest, nimelt elasid Otti Einer ja Aino kunagi Ojasool samas majas koos selle vene perekonnaga, kelle tütrega see kohutav lugu juhtus.

Ma ei tea, kas just selle loo tõttu, aga rahvas räägib, et eriti ohtlik on karu lapseootel naiste jaoks, sama pidi kehtima ka kuupuhastuse aja suhtes. Selle jutu peale tuli mulle meelde avasõnad uue põlvkonna tuntuima loodusfotograafi, Sven Začeki raamatule "Kohtumisi metsloomadega". Remondiseisundi tõttu ei leia ma seda raamatut hetkel üles ega saa esitada täpset tsitaati, kuid mäletan, et avasõnades soovitas loodusfotograaf heade piltide saamiseks kaasa võtta lapseootel kaasa. Nimelt oli ta parimad pildid saanud just siis, kui tema lapseootel abikaasa oli kaasas. Justkui oleks see seisund loomi eriliselt ligi tõmmanud.
See, et karu inimest ründab, on jahimeeste sõnul siiski enam kui haruldane juhus. Jahimehest Metsanurga talu peremehe arvates on metsas jalutades rünnak võimalik vaid siis, kui inimene peaks sattuma karuema ja karupoegade vahele. Et ootamatult sinna mitte sattuda, tuleb mitte väga vaikselt hiilida, kas näiteks omaette laulda, vilistada, kõva häälega rääkida vms.

Kevadhooaja alguspidu

Tegelikult oli meil plaanis laupäeval teha külaplatsil töödega algust, teha kevadisi koristustöid ning koorida puid. Kujunes teisiti. Esimene ehmatus tabas laupäeva hommikul enne kella 9 aknast välja vaadates - sadas tihedat valget lund! Vaata Tuhala-kandi blogija Mare pilte, samasugune oli ilm ka siinmail!

Keskpäeval tuli päike välja ja asi andis juba lootust. Kuid tuul oli nii tugev, et oleks Kirivalla meeste sõnade järgi sea püsti puhunud, ja nii külm ja vinge, et otsustasime tervislikel kaalutlustel sel päeval töödega algust veel mitte teha ning asuda kohe järgmise päevakorrapunkti juurde. Reet ja Jaan, kelle külarahvas tänutäheks Toila SPA-sse puhkama saatsid, soovisid nüüd tänutäheks rahvale kooki ja šampust pakkuda. Nad ei olnud enne SPA-s käinud, mistõttu sellest, mis seal Toilas ees ootas, väga selget ettekujutust ei olnud. Arvasid, et ju seal mõni peen bassein ja saun ole. Aga oli ka soolakamber, mis tõesti oli hingamist paremaks teinud ja köha vastu aidanud, ja mitmed muud tervistavad protseduurid. Oli võimalus lõõgastuda ja õhtul restoranis head ja paremat maitsta. Külarahval oli omakorda väga tore kuulda, et kingitus oli õnnestunud – Reet ja Jaan olid mõlemad tõesti väga-väga rahul. Ning pidid juba vaikselt plaanima järgmisel korral pikemaks ajaks minna – neljapäevane tuusik hõlmab endas ka arsti konsultatsioone ja rohkem raviprotseduure. Nende soovitus oli minna SPA-sse suurema seltskonnaga, siis on lõbusam ja kutsusid üles rahvast tasapisi raha selle jaoks kõrvale panema.




Oli väga vahva üritus, inimesed olid kõik rõõmsas tujus. Kui nüüd mõelda, oli tegu esimese üritusega, kus nõnda palju väikseid lapsi kohal. Viis põnni said omavahel möllata. Kui nüüd arvestada juurde need põnnid, kes vahel suvel vanaema-vanaisa juures käivad, siis tuleb meil kindlasti suvel külaplatsile miskid lastemängurajatised ka püsti panna. Kui meie kandi lapsed ka üritustel käivad ja omavahel sõpsid on, siis on meie kolmel külal ikka tulevikku.

Müüdid ja tegelikkus: parandame seoses Habaja Külade Seltsi käsitööprojektiga esitatud infot


Kujutis Rahvaülikooli veebist.

Kui kirjutasin siin hiljuti arengukava koolituse muljeid, siis kirjutasin ka info edastamise tähtsusest ning mõne sõnaga ka Habaja seltsi käsitöö projektist. Kirjutasin seal, et meie kandi inimestele jäi kursusega seoses paljutki segaseks ning muuhulgas märkisin: "Iseenest on loomulikult pikemas plaanis väga vahva, et Võtikmetsa sai endale selle aparaadi, mistõttu võib loota, et see kursus ei jäänud ühekordseks projektiks." Minuga võttis ühendust Võtikmetsa perenaine Annely, kes vitraažikursust ka juhendas ning juhtis mu tähelepanu eksitavatele andmetele ning selgitas ka neid asju, mis paljudele siitkandi inimestele esimese hooga segaseks jäid.


Kuivõrd see oli Habaja Külade Seltsi projekt, siis sai selle lihvimisaparaadi koos väiksemate sinna juurde kuuluvate lisavidinatega endale ikka loomulikult ka Habaja Külade Selts, mitte Võtikmetsa turismitalu, nagu eksikombel märkisin. Annely selgitas, et Habaja Külade Seltsist saab seda aparaati endale rentida. Nii et müüt, nagu oleks see kursus edaspidi kasutu, sest oma kodus ei saa vitraaži teha, on kummutatud.
See vidin siin pildil, salvrätihoidja, ongi näiteks Habaja MTÜ liikme Sirje meisterdatud, tema nimelt juba rentis seda aparaati ning tegi ise kodus mitu põnevat asja valmis (rohkem pilte siit). Juhul, kui endal ei ole klaasvitraaži tegemise oskusi, siis on kindlasti võimalik pöörduda Võtikmetsa perenaise Annely poole ja leppida kokku vitraažikursus.
Annely selgitas ka, miks kursusel osalemise tasu oli 250 krooni hoolimata sellest, et projekti rahastamiseks saadi KYSKilt suured rahad.

Esiteks: igal projektil peab olema omaosalus. KOP-projektide puhul toetab meid näiteks vald 10 protsendiga. Selle käsitööprojekti puhul valla käest raha ei küsitud, vaid nähtigi kohe ette, et kursustel osalevad inimesed maksavad väikese osalustasu ning see katabki ära nõutava omaosaluse. (See oli asi, mida ma teadsin ning mida inimestele, kes mulle imestust avaldasid, ka ise seletada püüdsin).
Teiseks: vitraažikursused lihtsalt ongi üldiselt nii kallid, et selle raha eest on see kursus väga hästi saadud. Tavapärase 16-tunnise koolituse eest tuleb üldjuhul maksta u 1200 krooni. Praegu kulus see projektiraha ka vitraaži valmistamisel vajalike materjalide nagu klaasi, tina, jootevedeliku jne tarbeks, mis muidu tuleb ise osta. Nii et kes kasutasid võimalust osaleda sel kursusel selle projekti raames, said vitraaži valmistamise oskused tegelikult soodsatel tingimustel.
Nii et kel nüüd tekkis suurem huvi, see teab, kuhu pöörduda :)

Laupäev, 18. aprill 2009

Kõue Krõõtadel nüüd popid etnokalossid :)

Kui ma pooletunnise hilinemisega reede õhtul Kõue Rahva Majja jõudsin, oli Krõõtadel töö täies hoos. Selgus, et pole see kalosside maalimine just käkitegu. Esmalt tuli valida muster, lõigata sealt need lillekesed välja. See oli niisugune töö, mis meenutas mulle kangesti üht muinasjuttu, kus lohe tahtis kangesti vilepilli mängida, ainult et näpud olid liiga suured :)

Oli tore, et ka Habaja Külade Selts oli Kõue Krõõtades esindatud, siin siis värske juhatuse esimees Hille maalimas.


Meie abikülavanem Maili koos Pala külavanem Ainoga, kes ka Alansil sündinud.


Veel üks abikülavanem (sest meie külaseltsi juhatuse liikmeid võib ju täiesti vabalt ka abikülavanemateks nimetada) - Egge, kes sama osavalt, nagu ta saeraamiga ümber käib, maalib kalosse.


Õppuse ettevalmistaja Epp.




Kaja uurib, kuidas (nüüdseks haiglast juba koju saanud) Atsil väiksema pojaga kodus läheb. Suurem poeg sai samal ajal, kui Krõõdad kalosse maalisid, teiste lastega teisel korrusel kõvasti mürgeldada.


Kui maalitud, siis pandi kalossid pliidile kuivama. Kes nüüd kahetseb, et teda kohal ei olnud - et värve ja muid vajalikke materjale jäi üle, siis kunagi tuleb uus kalosside maalimine. Loe reklaame ja Kõue Külade Seltsi kodulehte, sh kodulehe allosas olevat ürituste kalendrit ning ära maga maha :)



Teede lagunemise aeg

Kirivalla külas on üks selline teelõik, justkui keegi elaks tee all, kes sealt kevadeti välja saada tahaks... Ei aidanud ka kahele poole teed kraavide kaevamine.

PS: kui juba veel ei ole seda teinud, siis loe ka Juhani kirjutist Pala teest, kuidas seal teabmisajast pärit palgid kruusast välja punnitavad.

Reede, 17. aprill 2009

Kulu põletamisest



Äsja saadeti mulle selline värske uudis Õhtulehest.
Kui varasematel aastatel anti kõigile teada, millal hakkab kulgema kahenädalane periood, mil kulu põletamine on lubatav, siis sel aastal tuli üsna ootamatult teade, et alates 9.aprillist on kulu põletamine keelatud. Ometi oli meie kandis sel ajal veel metsaservad lumised. Kuid rong on selleks aastaks läinud ning kel olid kulu põletamise plaanid, peab järgmisel aastal tähelepanelikum olema. Päästeameti ja Keskkonnainspektsiooni ühine tähelepanu juhtimisele suunatud reid on aga mõistetav. Paljud ehk mäletavad, et ka meie kandis Kirivalla külas läks 5-6 aastat tagasi üks kulupõeng kontrolli alt välja, kohal käisid pritsumehed ning oli õnn, et majapidamised tuld ei võtnud.

Neljapäev, 16. aprill 2009

Küla arengukava koolituse muljed

Sellest on nüüd juba mõni aeg möödas, kui lõppes (KK Harju korraldatud) küla arengukava koolitus. Sügisest alates kolmel päeval toimunud koolitusest õnnestus osaleda kahel päeval, esimesel korral viis koolituse läbi nn suure Kodukandi koolitaja Hele-Mall Kink ning teisel korral Krista Habakukk, kes on ühtlasi Soometsa küla arendaja.


Kujutis Pärnu Postimehe veebist.

Üks sedalaadi, intensiivsete rühmatöödega koolituse pluss on, et saab mõne uue hea tuttava. Nii jäid sel korral meelde Saunja küla Kuusalu kandist, muinasajast pärit küla, kus täna on nii palju väiketalunikke, et kõik eluks vajalikud toiduained saab oma küla inimeste käest osa, kuskil Rakvere suunal asuv Tammiku küla, mille külavanem oli suur ökokogukondade fänn, ning Kirimäe küla Haapsalu kandis, mille veebilehte otsitakse sageli google´st ning satutakse vahel ka siia, sest siin oli põgusalt juttu endisest Kirimäe külast praeguse Karla küla maadel.

Viimasest koolituspäevast möödunud aeg võimaldas mõtetel pisut settida. Kui küsida, milleks üldse külale arengukava, siis sellele sain küll üsna praktilise vastuse. Arengukava kõige lihtsamalt tähendab, et külarahvas lepib kokku, milline on küla tulevikupilt. Siis valitakse välja kõige tähtsamad valdkonnad, millega hakatakse intensiivsemalt tegelema järgneva nt viie aasta jooksul, jagatakse tegevused viie aasta peale laiali, märgitakse juurde eeldatavad kulud. Väga oluline praktiline eelis on, et sel juhul ei pea projektidel nö järel jooksma, tähtaja lähenedes paaniliselt nuputama hakkama, et milleks seekord raha küsida, vaid see töö on juba ette ära tehtud. Kui õnnestub natukenegi raamidest välja astuda, ei ole ka tulevikupildi koostamine väga keerukas. Enamik meist ju unistab ja seab plaane oma koduga seoses - kelle unistuseks on mullivann sauna eesruumis, kes soovib suvekööki aeda. Täpselt samamoodi tuleb unistada ka oma külast. Eks me oleme oma üritustel ka jõudumööda selliseid väikseid ajurünnakuid ühe ja teisel teemal teinud, aga kindlasti tuleks selle aasta jooksul meie kolme küla arengukava valmis saada.

Üks oluline asi, mille teada sain - piirkonna (ühe või mitme küla) arengukava ei tohi segi ajada MTÜ arengukavaga. Küla arengukava tegemisele ja muutmisele kaasatakse kõik selle küla või mitme küla inimesed, ka selle piirkonna ettevõtjad, muud huvigrupid. Et küla tulevikuplaanide elluviimiseks on vaja projekte kirjutada ja raha küsida, milleks on vaja mingit juriidilist isikut, MTÜ-d, siis võib rahvas volitada külaseltsi arengukava ellu viima. Kindlasti ei muutu piirkonna arengukava aga MTÜ arengukavaks, mida saavad muuta ja uue perioodi kohta uut arengukava koostada vaid MTÜ liikmed, nagu Habajal plaan oli, kusjuures seltsi liikmeid on vaid kolme käe sõrmede jagu. Muide, Habaja piirkonna - kuhu praegu ka meie kolm küla on arvatud - arengukavaga, mis on koostatud perioodiks 2005-2010, saab tutvuda siin.

Aitäh Riinale, et ta 2005.aastal selle suure töö ette võttis ja Habaja piirkonna kohta arengukava koostamist vedas. Poleks ta seda teinud, ei oleks meie Andrusega sinna punti sattunud. Sel juhul ei oleks ka meie kolmes külas külavanemat valitud ega ühiselt tegutsema hakatud. Oleksime nokitsenud igaüks oma elu ja asjade kallal, nagu kahjuks väga mitmed külad.

Veel üks oluline asi, mida koolitusel rõhutati, on läbipaistvus tegevuste elluviimisel. Külaselts peaks hoolema mõtlema, kuidas oma tegevustest inimesi teavitada, vajadusel tegema selle kohe kellelegi ülesandeks. Kui inimesed ei tea, misasju aetakse, tekib umbusk, lõhenemine. Näiteid võib tuua siitkandistki - miks meie külade inimesed ei käinud Habaja MTÜ vitraazhikursusel, mida kiideti viimases Kõue Kuulutaja numbris (lk 10), mille kohta võib lugeda Habaja MTÜ veebist ja spetsiaalselt selle projekti kohta loodud veebist? Sest inimesed ei saanud aru, miks korraldati suur rahvaküsitlus, kui algusest peale oli otsustatud, et tuleb vitraažikursus; sest inimesed ei saanud aru, miks, kui MTÜ sai nii suure summa selle projekti läbiviimiseks, tuleb veel ise kursusel osalemise eest maksta; sest inimesed ei saanud aru, miks sellise summa eest vaid üks klaasvitraazhikursus ja lastele lepatriinude kursus korraldati ja kuidas see aitab kaasa projekti eesmärgile - käsitöö kui elatusallikas, sest klaasvitraazhi ju ise kodus teha ei saa, selleks on ju vaja teatud aparaate. Olgugi, et mõned nendest küsimustest sai edastatud juba varem Habaja MTÜle, siis selgeid vastuseid neile ei tulnud ja tulemuseks ongi paljude külaelanike umbusk. Iseenest on loomulikult pikemas plaanis väga vahva, et Võtikmetsa sai endale selle aparaadi, mistõttu võib loota, et see kursus ei jäänud ühekordseks projektiks. Igati positiivne on ka see, et Võtikmetsal on valmimas käsitöövärkstuba, millest annab aimu pildigalerii. Kui ilmad soojemad, proovime Võtikmetsa külla minna ja väikse reportaazhi esitada, mis seal teoksil on.

Tuleb muidugi tunnistada, et ka ise olen teinud vea inimeste teavitamisega seoses - aasta tagasi, kui taotlesime esimest korda KOP-st raha ning ka saime selle, ei olnud lihtsalt aega enne külakoosolekut kokku kutsuda ja inimesi informeerida, kui juuli alguses, kui me ka rahad kätte saime. Selle aja peale info levis ise, rahvas isegi mujalt küladest oli juba uskumatuid jutte välja mõelnud, nagu oleks Arukausi pererahvas saanud sadu tuhandeid ning ehitaks endi tarbeks mingi puhkekeskuse. Sestpeale oleme aga kõiki tegevusi püüdnud kajastada siin veebis, et oleks kõigil võimalik operatiivselt kursis olla, mis siis parasjagu teoksil on :)
Lõpetuseks on õige aeg tänada Habaja senist juhatust koostöö eest ning soovida Habaja Külade Seltsi uuele värskele juhatusele õnne, edu, koostööd ja suuremat läbipaistvust oma tegemistes!
PS: kuivõrd Habaja veebis ei ole viimase teema kohta mingit uudist ja kuivõrd üks Habaja inimene juba pöördus, siis - jah, Habaja Külade Seltsil oli pühapäeval üldkoosolek, MTÜ liikmed valisid uue juhatuse, sest senine juhatuse esimees otsustas ameti maha panna. Uueks juhatuse esimeheks valiti Hille Schaffrik. Ei valitud Habajale uut külavanemat, sest külavanema saab valida terve küla üldkoosolek, külaselts (MTÜ) ja külavanem ikka kaks ise asja!
Nii et hea Habaja piirkonna elanik, mine ja aita külaseltsile uut hingamist leida, astu ka liikmeks ja löö kaasa! Hille leiad raamatukogust :)

Laupäev, 11. aprill 2009

Õnnetused ei käi mööda kivisid ja kände

Kes teeb, sel ikka juhtub. Hea, kui õnnetused on ikka üsna õnnelikud õnnetused. Eelmisel pühapäeval ronis abikülavanem Andres "Ats" Mätlik kõrgele kuuse otsa, et lõigata pisut kuuselatvasid. Need sauna kõrval seisvad hiiglased olid suurte tormidega ohtlikult kõikunud ning muutnud pererahva murelikuks. Selle töö käigus murdus järsku kuuseoks, millest Ats kinni hoidis, ning ta prantsatas 12-15m kõrgusel alla. Kiirabi viis ta Mustamäe haiglasse, kus tuvastati kaelalülimurd, selgroolülimurd ja randmemurd, kuid väga õnnelikul kombel ei ole närvid kahjustatud! Täna käisime Atsi haiglas vaatamas ning edastasime kolme küla rahva südamlikud õnnesoovid sünnipäeva puhul! Kõigile teadmiseks - Ats, kes esialgu ei saanud peadki liigutada muidu, kui pidi terve käega krahmama juustest kinni ja tõmbama, tohtis juba pisut ringi toimetada, istuda ja kõndida :) Kõndis juba täitsa ise koridori ja tõi külmkapist tordi välja. Andrus oli tillukese plasku kaasa võtnud, nii et meie külaskäik oli täiesti sünnipäevameeleoludes. Kui kõik läheb hästi, siis on vaid nädal veel haiglarežiimil olemist.
Nii et veelkord, palju õnne sünnipäevaks Sulle, Ats! Kõik me soovime Sulle kiiret paranemist!



Õnnetused ei käi mööda kivisid ja kände, vaid ikka mööda inimesi. Ilmselt oleks terve hulk lugusid kokkuvõttes siiski õnneliku lõpuga õnnetustest, mis siin külades ajalooliselt juhtunud on. Kellel on saega, kel muruniidukiga õnnetus rääkida...
Lõpetuseks kõigile ilusaid kevadpühi, oleme ikka ettevaatlikud ja hoolikad ning ka neile, kes on hiljuti põdenud rasket haigust või vinduvad senimaani, head tervenemist :)

Reede, 10. aprill 2009

Alansi jõe sild


Fotol Alansi jõe sild 1948.aastal. Selle sillaga on paljudel mälestusi. Olid need siis Kirivalla küla poisid, kes armastasid Harmi koolist jalgi tulles silla peal puhata ja jalgu kõlgutada, said siis tõreda Lepa-eide käest tapelda ning kallasid siis tema piimanõud, mida ta jões jahutada tavatses, tühjaks ja asendasid veega. 1912.aastal olid jalakäijate tarbeks üle jõe pandud palgid ära mädanenud, nii et jalakäijad pidid jõe ületamiseks hüppama kivilt kivile, mis oli mõistagi võimalik vaid suhteliselt kuival perioodil. Suurvee korral ulatus jõgi Otti laudani välja - umbes sinnani, kus täna Otti kuur on. Ühel päeval sai Tamme-Eeri isal, tolleaegsel vallavanemal Hans Tammel mõõt täis ning ta andis asja vallakohtusse.
Aleksandri walla Kohtule

Wallawanema Hans Tamme palwe

Alansi külast läbikäiwa jõe peal ei ole silda jala inimeste tarwis on jõe peal palgid. Jõgi käib Erlenstegi (Otti) ja Magnushofi (Vainu) kruntide vahelt läbi, need peremehed aga ei taha seda teed läbikäimise tarwis korda seada.

Palun kohut peremehi Daniel Dewerti (minu vanaisa Teeveer Eki isa) ja Leena Schäfferi (hiljem eestistas nime Salupõlluks, praeguse Otti-pere vanaema või vastavalt vanavanaema) ette kutsuda ja neid kohustada teed korda seada. Asja selgituseks palun weel ette kutsuda Mart Männiku (Ats Mätliku ja tema õdede vanavana...isa), Hans Kuuskjalga ja Hans Tuura.

H.Tamm


Kohtu koosoleku protokoll 1912.aastal 26.aprillil Aleksandri walla kohus

Eesistuja J.Orase ja liikmete M.Uustalu, Ed. Tamea ja J.Puuri osawõtmisel ja kirjutaja Kandorfi juuresolekul awas kohtu koosoleku Wallawanema Hans Tamme nõudmise asjas Dewerti ja Schäfferi wastu jõe peale palkide panemise asjas.

Kohtusse ilmusiwad Wallawanem Hans Tamm ja kostjad Dewert ja Schäffer, tunnistajad M. Männik, Hans Tuur ja Hans Kuuskjalg.

Kohtu käijatele sai nõudmise palwe ette loetud.

Kostjad Dewert ja Schäffer ei tunnistanud nõudmist õigeks, seletasiwad see tegemine olla neile liig kulurikas ja läbi käimist olla neil sealt koguni korras, suuremalt osalt käia sealt Kiriwalla küla rahvas läbi.

Dewert lisas weel juurde, et see maa osa kust need puud üle käiwad on koguni selle maa kohas, kust tema krundist Jaan Rosenbaumi pruukida on.

Danel Devert
L.Schäfer

Asjatundjad Mart Männik Hans Tuur ja Hans Kuuskjalg seletasiwad nende teada on wanast ajast saadik see palkide panemine Alanse küla meeste teha olnud. 16 aastat tagasi kinkinud Habaja mõisa herra v. zur Mühlen need palgid, nüüd on need aga ära mädanenud ja tarwitawad tingimata uuendust.

Seaduse järele peawad aga need tegema kellege krundid seal wastu on.

M.Männik
H.Tuur
H.Kuuskjalg
H.Tamm


Leppimine ei läinud korda
Kohus astus otsust tegema

Eesistuja J.Oras
Liikmed M.Uustalu
E.Tamea

Kohtu otsus

Keiserliku Majesteedi Käsu järele 1912.aastal 26.aprillil Aleksandri valla Kohus omal awalikul koosolekul millest osa wõtsivad

eesistuja J.Oras,
liikmed M.Uustalu, Ed.Tamea ja J.Puur ja kirjutaja H.Klandorf juures oli

wallawanema Hans Tamme nõudmise asjas Daniel Dewerti ja L.Schäfferi wastu tee korda seadmise pärast ära kuulates leidis, et
1. 1905.aastal wälja antud Eestimaa Kubermangu kohta teede ja sildade seaduste põhjal § 18 punkt b all peawad jõgedest üle käimise kohad nende peremeeste peale saama pandud, kelle krundid selle jõe wastu käiwad, mille eest neile muude sildade sillutamist wähemaks tulewad jätta.

2. et Leena Schäfferi ja Daniel Dewerti krundid jõe wastu käiwad seega on sildade parandamine nende peal nimetud jõest üle käigu kohtades.

3. et asja tundjate tõenduse järele on see tee juba wanast ajast saadik Alanse küla meeste teha olnud.

4. kohtu arvamise järel tuleb iga jala pealt nende palkide pikkuselt 1 1/2 sülda pealt nende pealt maha arwata summa 100 sülda.

Kõiki asjas leitud olemisi ära kaaludes ja WKS II ja §§ 46, 88 ja 84 juhiks wõttes tegi

otsuse

Daniel Dewert ja Leena Schäffer kohustada nende kruntide kohalt jõest ülekäimise palkisi korrale seadma. Otsus käib edasi kaebtuse alla.

Eesistuja J.Oras
Liikmed:
E.Tamea
J.Puur
M.Uustalu

Autolavka!


Kujutis Postimehe veebist

Kõik Kolu-Äksi tee äärsed kodused inimesed rõõmustavad nüüd, sest meil hakkab taas käima autolavka!

Lavka käib kolmapäeviti järgnevalt:

11.30 Lutsu küla teeots
11.40 Alansi küla keskus
11.50 Kirivalla küla keskus

Neljapäev, 9. aprill 2009

1.mail väga põnevad mõttekojad Kõue vallas - registreeri end ja ole kohal!

Minu Eesti


Head inimesed!
Tekst: Kõue Külade Selts

Niivõrd kerge on sõimata valitsust, globaalset majanduskriisi, oma naabrit või üleaedset raskustes, hädades, jamades. Paraku ei piisa enam demokraatia toimimiseks üle paari aasta valimiskasti juures käimisest - praegune ühiskonnakorraldus on oma aja ära elanud, seda tõestavad sõltumata valimistulemustest ühed ja samad näod riigipiruka juures, keda ei paista huvitvat rahva arvamus. Kuidas siis asja muuta?

Tuleb anda valitsusele head eeskuju, pakkuda välja oma lahendused probleemidele, üldisemad suunad riigi ja külaelu tulevikuks – kui nendel lahendustel on rahva tugi, ei jää valitsusel üle muud, kui vastavalt rahva tahtele toimida.

1.mail kell 10.00-14.00 on Sinu võimalus Kõue vallas kolmes kohas rääkida kaasa järgmistel teemadel.

Kõue Rahva Maja mõttekoda
Tekst: Kõue Külade Selts

Kuidas lapsed alates sünnist kuni täiskasvanuks saamiseni kasvatada sellisteks, et neist asja saaks, et nad oleks mitmekülgselt arenud ja asjalikud ning õnnelikud inimesed? Siin on ka lapsevanema probleem – sageli ei tunta huvi oma laste arendamise vastu, kuigi pakutakse igasuguseid võimalusi, ka väikeses kohas on selleks palju võimalusi.

Mõtleme koos ka teemal - turvalisus ja maaelu. Mis on lahendused olukorras, kus politseiteenus on kohapeal sisuliselt olematu? Kuidas tagajärgedega tegelemise asemel ennetada seda, et meie kaasteelistest saavad rikkujad? Mitme piirkonna kogemus näitab, et abiks on erinevate põlvkondade ühine tegutsemine, laste kaasamine väiksest peale; külaüritused, kus koos tegutsevad väikesed põnnid, "tiinekad", täisealised ja vanem põlvkond. Kuidas kaasata noori, et nad hooliksid ega lõhuks, et neil ei kaoks huvi ega tekiks vastandumist. Mil viisil aitaks turvalisusele kaasa naabrivalve ning kuidas mitmel pool niikuinii toimivat naabrivalvet tõhustada?

Kõneleme ka sellest, kuidas elavdada maaelu, kuidas saavad külaseltsid panna tõuke piirkonna arengule? Kuidas hajaasustusega kohtadesse uusi tasuvaid töökohti tekitada?

Kas ja kuidas viia läbi haldusreformi? Ühest küljest, kui Eestisse jääks näiteks 40 haldusüksust, kas siis oleks rohkem ressurssi osutada kvaliteetset avaliku teenust? Kas rahvas hoiaks oma küla siseselt pigem rohkem kokku ega koonduks üksikindiviididena pisikeste vallakeskuste ümber? Teisest küljest võib olla suurvaldade plaan oht külaelule, ääremaad jääda tühjaks. Milliseid ettepanekuid võiksime esitada? Aktiivne külaelu on ju maaelu arengu võti, aktiivsed ja positiivsed inimesed loovad uut positiivset energiat, tõmbavad piirkonda elama samasuguse mõttelaadiga inimesi. Traditsioonide säilitamine ja uute traditsioonide elluäratamine võib tegelikult mõjuda soodsalt ka turismi arengule, aidata kaasa uute töökohtade loomisele, piirkonna tuntusele. Liigne bürokraatia jällegi takistus – karmid seadused ei luba avalikuks kasutamiseks enam isegi mänguväljakut ehitada, ilma projekti, ehitusloa ja riigilõivuta. Karmid tervisenõuded takistavad külamemmede moosilaata. Kuidas võiksime bürokraatiat lihtsustada? Ei pääse me mööda ka info liikumise teemast – kuidas info liigub, kuidas kaasatakse maainimesi, kuidas mõjub see külaelule võimaliku haldusterritoriaalse reformi kontekstis?

Eraldi oluline teemadeblokk puudutab meie kandi muinasaegseid külasid. Igas külas olid omad pühapaigad – pühad hiied, kalmistud, ohvrikivid. Kuidas kaitsta looduslikke pühapaiku, et need säiliksid tulevastele põlvedele?

Kohtume 1.mail Kõue Rahva Majas!

Harmi põhikooli mõttekoda
Tekst: Sirje Kautsaar ja Arne Kivistik

Laste arv on oluliselt vähenenud ja väheneb veelgi. Poliitikud on hädas, et raha ei jagu koolide ülalpidamiseks. Miks aga lähtume üksnes rahakotist ja siis räägime sinna juurde ülistavaid lauseid teemal „see kõik on laste heaks!“ – kas ikka on?

Minu arvates liigub haridussüsteem just normaalsuse poole, kus laste arv väheneb ja tõesti saab tegeleda LAPSEGA, mitte pearahast tuleneva tasuga! Kooli allesjäämisest sõltub kogukonna kindlustunne! Näiteid ei ole vaja üldse mitte kaugelt tuua, kus Paunküla kooli kaotamine kaotas aastakümneteks külaelu. Õnneks on sinna tagasi liikumas (alles nüüd!) aktiivsed inimesed, kes elu taas äratavad nii kaunis kohas.

Kas me tahame Habaja piirkonnale sama saatust?
Kutsun kogukonna elanikke kaasa rääkima meie piirkonnale olulisel teema – väikekooli elus hoidmine. Kooli areng on võimalik ainult koostöös lapsevanemate ja kooli hoolekogu kaasabil. Üks etapp on meil ühiselt läbitud allkirjade kogumise näol. Nüüd on aeg välja pakkuda ise ideid.

Mõisakoolina on Harmil koolil oluline roll ka kohaliku vaatamisväärsuse säilitamisel (taas näide meil omal võtta Habaja mõisa näol) .

Mida tõsisem on kooli likvideerimise plaan ainult rahakotist lähtudes, seda tugevamini tuleb kogukonna liikmetel seljad vastamisi panna.

Kooli olemasolu sõltub tegelikult paljudest muudestki asjaoludest: kuidas noori peresid maale elama kutsuda, kus pakkuda neile elamisvõimalust, kuidas ja kus saavad nad tööl käia (aga lapsed õpiksid kodukohakoolis), kuidas arendada ettevõtlust ja turismi, mis looksid töökohti ja tooksid raha valda juurde?

Nende küsimustega võib jätkata! Teeme seda koos!
Kohtumiseni Harmis!


Ardu kooli mõttekoda
Tekst: Ardu kooli mõttekoda

Tallinn- Tartu maantee ehitamine
Tallinn- Tartu mnt. ehitamine on elutähtis probleem, mis puudutab kõiki Eestimaa elanikke.
Maantee ümberehitamise vajalikkuses ei kahtle keegi. Kuidas teha seda nii, et kannatajaid oleks võimalikult vähe. Mis saab neist, kelle kodud ja maad ette jäävad? Kuidas säilitada loodusväärtuslikud piirkonnad? Uue (kiir)maantee ohud? Plussid ja miinused?
Tervis, sport ja vaba aeg
Arvestades Kõue valla loodusväärtusi ja mitmekesiseid võimalusi sportimiseks, tervise edendamiseks ja vaba aja veetmiseks, on oodatud kõik ettepanekud. Mida oleks vaja? Kas ja kuhu rajada terviseradasid? Kust leida vahendeid? Kuidas kaasata inimesi? Kuidas kasvatada lapsed ja noored terveteks, tublideks ja teotahtelisteks? Kuidas jõuda selleni, et ka iga lapsevanem tunneks vastutust oma lapse arendamise eest.

Haridus ja elukestev õpe
Et ajale mitte jalgu jääda, peaks inimene õppima terve elu. Kõue vallas on selleks ka väga head võimalused: 2 põhikooli, lähedal asuv gümnaasium, sügisest 2009 ka õhtukool Ardus. Erinevate oskuste õppimiseks ja arendamiseks on kavas välja ehitada Ardu Koolis õppekeskus, kus saaksid toimuda erinevad kursused. Mitmekesised oskused annavad võimaluse leida kergemini tööd ja võib-olla alustada ka isikliku ettevõtlusega.
Vastuseid ootavad küsimused. Mis huvitaks inimesi? Milliseid kursuseid võiks korraldada? Kuidas luua töökohti juurde? Kuidas oskused aitaksid paremini elatist teenida? Kui oskan õmmelda, kududa... ?

Linnaelu
Asume linnade läheduses, oleme seotud mitut moodi: elame linnas, käime tööl Kõue vallas, elame Kõue vallas, käime tööl linnas. Paljud pered on linnadest kolinud meie ilusatesse küladesse elama.
Kuidas arendada ehitust? Kuidas aidata noori peresid kodude rajamisel maale? Kuidas tagada suurte arenemisvõimalustega lapsepõlv? Töökohad maal... ?

Tule 1. mail arutama ja häid mõtteid pakkuma Ardu koolimajja mõttetalgutele „Teeme ära 2009”!

Tee enda hääl kuuldavaks, registreeri ennast ja vähemalt kaks mõttekaaslast MinuEesti kodukal või lähimas raamatukogus.

Kiirusta registreerimisega, mõttekojad võivad saada täis!

Kohtumiseni 1. mai mõttetalgutel!

Kolmapäev, 8. aprill 2009

Viimsi külavanemate segased seisud. Külavanema statuudi koolitus

Täna oli siis see Kodukant Harju külavanemate statuudi koolitus, millest ka siin varem juttu oli. Koolitus oli meeleolukas, aga esmalt mõni sõna Kelvingi külast, kus koolitus toimus. Kelvingi küla suhtes tekkisid üsna vastuolulised tunded. Otsustasin seda ka siin jagada, sest eks teises kohas kogetud pisikesed ebameeldivused sunnivad ka ise endale kriitiliselt otsa vaatama.


Andres Tarto aerofoto Kelvingi külast Taevapiltniku fotopangast.

Esimene asi oli Kelvingi külakeskuse leidmine. Ühel teeristil oli viit "Kelvingi 1 km", järgmist silti nägin alles tagavaatepeeglist, Kelvingi külasilti, mis tähendas, et tuli ümber keerata ja uuesti vaadata. Põhiteest vasakule jäi uuselamurajoon, mille tänavatel olid ees tõkkepuud. Kui sain vihje, et tee ääres on lasteaed ning külakeskus on selle tagaküljes, oli sellest juba rohkem abi. Lasteaia ees posti peal oli silt :"Valvab Securitas". Lasteaia tagumises küljes oli metalluks, mida oleksin ehk pidanud elektrikapiukseks, kui mitte üks härra poleks sealt väljunud ja julgustanud sisse tulema ja teisele korrusele minema. Uksest sisenedes paistiski paremal metalltrepp, vasakul valge uks sildiga "WC" ja "Securitas valvab". Mida seal kemmergus nii valvata, jäi arusaamatuks. Arusaamatuks jäi ka see, kuidas saab vesiklosett haiseda... Justkui oleks selles külakeskuses puudu naiselik käsi, mis niisuguseid - tegelikult ju pisiasju - oskaks märgata ja tähele panna.

Eks ka endal tuleb küla esmamulje pärast hetkel veel pisut piinlikkust tunda. Meil ei ole viitasid, meie infotahvlid on kahe ja poole aastaga omandanud hirmuäratava välimuse, sellest kunagi pikemalt, meie külaplatsi juurde viiva tee ääres on kolm lagunevat maja, millest kaks on praktiliselt kokku kukkunud. Hea uudis on aga see, et majaomanik olevat juba valda pöördunud seoses hoonete lammutamisega. Ja teadetetahvlitega püüame sel hooajal miskit ka ette võtta.

Kelvingi küla juurde tagasi tulles - muus osas tuleb selle küla rahva ees küll müts maha võtta. Küla on rajatud 1993.a Nõukogude piirivalve endise lasketiiru alale. Külakeskuses olid saada värvilised brošüürid, kust võis lugeda, et Kelvingi küla elanikud on ise välja ehitanud kõik eluks vajaliku - tehnovõrgud, pumplad, alajaama, laste mänguväljakud, 150 perega külas on ka eralasteaed. 2006 aastal võitis Kelvingi küla kauni kodu konkursi. "Külamiljöö" oli muidugi 90ndatele aastatele vastav, nagu ka aerofoto pealt näha on, selline linnalähikülavärk.

Viimsi vallas on aga külavanemate ja valla suhted väga sassis. Vald on sõlminud külavanematega lepingud ning nagu ma aru sain, on vald nüüd viie külavanemaga lepingu lõpetanud, teatanud külarahvale, et külavanemal ei ole enam volitusi ja korraldanud uue külavanema valimised, kuigi tegelikult valib külarahvas külavanema ja külarahvas - ja mitte vald - on õigustatud külavanema ka tagasi kutsuma. Palju raha, palju poliitikat, palju tüli. Koolitusel oli palju Viimsi külavanemaid, kõigil emotsioonid laes, käratsemist palju, nii et isegi koolitaja Kaie Toobal oli hämmingus ja ütles, et ta pole veel kuulnud, et külavanemad ja vald nii pahuksisse läinud on. Huvitav oli tema soovitus, et nii kaugele arenenud konflikti korral, kui valla ja külavanema vahel normaalne kommunikatsioon ei toimi, peaks külavanem ameti maha panema ja külarahvas uue külavanema valima.

Tänasest päevast veel nii palju kasu, et sain teada, et Kelvingi külavanem isand Lindemann on Kõue vallas Rava külas sündinud (reklaamisin talle Kõue Külade Seltsi üritusi, ehk siis tuleb teinekord külla KKS rahvale, siis teate :) ) ning sain teha tutvust ka Karla külaseltsi juhatuse liikme isand Taimlaga, kellega vahetasime numbreid, et siis kunagi Karla külale külla minna.