Kolmapäev, 30. märts 2011

Ülo Roosnurm:"/.../ Karla küla mehed käisid naisi otsimas ja kosimas rohkem lõuna poolt - Kirivalla ja Alansi küladest"


Karla küla ajalooraamatu esitlus toimub juba mõne päeva pärast! Annan juba edasi ka info, et raamatut on võimalik omandada ka sel viisil, et teete ülekande ning raamat saadetakse teile posti teel.


Tasu saaja: Tõnu Meldre
Arve number: 10010088171012
Hind (sisaldab saatekulusid) 21,60

Selleks, et Tõnu teaks, kuhu täpselt raamat postitada tuleks, saada talle meil: tonu@allstarz.ee

Pühapäevase ürituse "tiiserina" värskes Kose Teatajas ilmunud intervjuu Ülo Roosnurmega.





Intervjuu on avaldatud Kose Teataja aprillikuu väljaandes.

Esmaspäev, 28. märts 2011

Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaselts on Facebookis


Juba mõnda aega on AKLK-l olemas teine virtuaalne pesa lisaks siinsele ajaraamatule. Meie külaseltsi lehekülg on nüüd siis olemas ka populaarses näoraamatus. Facebooki oma lehe tegemise mõte oli luua veel üks kanal info jagamiseks. Nii mõnelgi siitkandi inimesel on näoraamatus konto, kuhu päeva jooksul kord või paar pilk heidetakse. Samas ei ole enamikel kohalikel kombeks regulaarselt siia veebilehele kiigata, mistõttu võib info oluliste huvitavate sündmuste ja ürituste kohta jääda saamata. Seetõttu ongi AKLK Facebooki leht koht, kus antakse teada piirkonnas toimuvatest olulistest sündmustest. Sama teen ka küla blogis, kuid lisaks avaldatakse siin pikemaid ajaloolisi heietusi - seega need kaks infokanalit teineteist täies mahus dubleerima ei hakka. Kes on aga huvitatud ka Alansi-Kirivalla-Lutsu külade ning ümbruskonna uudisvoost, on oodatud liituma meie külaseltsi näoraamatu lehega!

Reede, 25. märts 2011

Märtsiküüditamise aastapäev


Fotod märtsiküüditamise ohvrite mälestamisest Vabaduse väljakul 2010, avaldatud MTÜ Tulipisara FB lehel. Ka täna kell 18 süüdatakse nii Tallinnas kui Tartus küünlad. Selleks, et mitte unustada.

Mida tähendas nõukogude võimu tulek meie külades? Kui paljusid talusid see otseselt või kaudselt puudutas? Kui paljud küüditati, kui paljud põgenesid ja hülgasid oma kodud küüditamise hirmus? Alustan Alansi külast, mis jagati 1858.a kümneks suurtaluks, millest mõni jagunes hiljem mitmeks taluks. Järgnev on siiski vaid kuiv statistika, ilma inimeste emotsioonideta, mida nad sel perioodil tundsid...

nr 1 Pappelhof ehk Võtikmetsa
Volmersonide pere oli määratud Siberisse, kuid neil õnnestus pakku minna.

• VOLMERSON, Aleksander , Mihkel s. 1892, eluk. Harjumaa Kõue v. Alansi k. Aukemäe t., ENSV RJM otsus 26.02.49, mitte küüditatud. [2029N]
• Volmerson, Leena, Karl, abikaasa, s. 1900, mitte küüditatud.
• Volmerson, Heino, Aleksander, poeg, s. 1933, mitte küüditatud.
• Volmerson, Mihkel, Aleksander, poeg, s. 1938, mitte küüditatud.
• Volmerson, Maie, Aleksander, tütar, s. 1940, mitte küüditatud.

nr 2 Ritterhof ehk Ritle
Ritlel elanud Raskide pere põgenes küüditamise hirmus. Taluhoone oli veel 50ndatel olemas, tänaseks vaid kaks väetisekuuri.

nr 3 Tannenhof ehk Patermäe
Küüditati kodus olnud viimaseid päevi lapseootel peretütar, isa sõitis hiljem tütre juurde. Hoone pakiti kokku ja viidi Kosele. Koht oli aastakümneid tühi.

• TAKENBERG, Johannes, Jaan, s. 1898, eluk. Harju-maa Kõue v. Alansi k. Patermäe t., ENSV MN otsus 14.03.49, mitte küüditatud; Krasnojarski krai Minus-sinski raj., vab. 06.05.57. Küüditamise ajal ei olnud kodus, 1951. a. sügisel sõitis asumisele tütre juurde. [501K]
• Takenberg, Helmut, Johannes, poeg, s. 1927, ENSV MN otsus 14.03.49, mitte küüditatud.
• Takenberg-Väljaste, Hildegard, Johannes, tütar, s. 1929, ENSV MN otsus 14.03.49; Minussinski raj., vab. 06.04.57.
• Takenberg, Helgi, Johannes, tütar, s. 1942, ENSV MN otsus 14.03.49, mitte küüditatud.

Nr 4 Magnoshof ehk Vainu
Ei küüditatud kedagi, ehk seetõttu, et üks poeg sai surma Sõrves (siin postituses avaldatud foto mälestuskivist Habajal, Johannes Teeveer) ja teine vigastada Velikije Luki all, sõdides NL poolel.

Nr 5 Hasenrode ehk Nurme
Nurme enda kohta mul andmed veel puuduvad. Nurme aladel on hiljem tekkinud veel kaks talukohta, kellest Soontemäe Puuri Johannes langes repressioonide ohvriks. EV taasloomisel soovis endisele Soontemäe asemele oma talu ehitada, kuid plaanid peatas pereisa surm.
Küüditati aga ka Kase talus elanud Suurkaskede pere, kus elasid aktiivsed kaitseliitlased. Pisike peretütar Aino pääses, kasvas üles sugulaste juures Äksis - teda tunneme täna Pala külavanemana. Kase talukoht hävis, seda meenutab vaid üksik suur kask keset põldu.

• Soontemäe
• PUUR, Johannes, s. 1895, eluk. Harjumaa Kõue v. Alansi k., talupidaja. Arr. 1945. Surn. Siberis. [ca]

• Kase
• SUURKASK, Gustav, eluk. Harjumaa Kõue v. Alansi k. Kase t., talupidaja. Arr. 1945. Suri Siberis. [ca]
• SUURKASK, Elmar , Gustav s. 1921 Harjumaa Kõue v., eluk. sama, arr. 15.06.48, trib. 31.08.48 §58-1a, 25a., väh. 10 a. väh. 8 a.; Arhangelski obl.

Nr 6. Carlshof – Vanakubja
Pere põgenes Saksamaale, pereisal õnnestus pääseda Austraaliasse, ema koos tütardega ei saanud enam üle ning naases Eestisse. Peretütar Astast sai Otti talu perenaine. Vanakubja taluhoones elasid küll veel mingid inimesed sees, aga mitte omanikena, rehetare hävis lõplikult 60ndatel.

7. Erlensteg – Otti
Ottil küüditati Asta meheõde. Tema alaealised pojad (4. ja 6.a) kasvasid üles Otti Asta kasulastena.

• ARULA, Helmi, Nigulas ka Elvi Nigul s. 01.10.21, eluk. Harjumaa Kõue v. Alansi k. Oti t., küüdit. 28.03.49, erin. 02.07.49; Novosibirski obl. Masljanino raj., vab. 20.02.60. [5360N]
• Arula, Toivo, Erich, poeg, in. ka Erik, s. 1943, ENSV RJM otsus 26.02.49, mitte küüditatud.
• Arula, Avo, Erich, poeg, in. ka Erik, s. 1945, ENSV RJM otsus 26.02.49, mitte küüditatud.

Nr 8. Magdeburg – Tiidu
Ei küüditatud, kuid vanglas oli Kose kihelkonnas tuntud mehe Villem Lepa tütar Liidi seoses metsavendade abistamise kahtlustega.

• KALMET, Lidia, Villem, s. 1892 Harjumaa Kõue v. Alansi k., eluk. sama, 5 kl., talunik, arr. 13.09.45 §17- 58-1a; Tallinna vangla, vab. 03.05.46. Abistas metsavendi. [ar 2674-E]

9. Louisenthal – Virumäe
Virumäe oli EW ajal üks uhkemaid talusid. Taluhäärber oli üks peenemaid, kahhelahjudega, eraldi teenijatetubadega, talu üks rikkamaid. Pojad kolisid vanemad küüditamise hirmus Tallinna. Küüditati aga poiste onu, Virumäelt pärit Kaarel Illimar.
Nõukogude ajal kasutati taluhäärberit inimeste majutamiseks, kuni 70ndate keskel keegi selle maha põletas, nii et üks inimene jäi sisse.

10. Birkenruh – Jaagu
Jaagu talus elas aktiivne kaitseliitlane ja Pitka väidetav varjaja Oskar Nõmmela. Nõmmela arreteeriti juba 1946, tema naine Paula küüditati 1949 nng suri asumisel juba aasta pärast. Talumaja kasutati inimeste majutamiseks, kuni see lagunes hoolitseva peremehekäe puudumise tõttu.


• NÕMMELA, Pauliine, Juhan s. 1898, eluk. Harjumaa Kõue v. Alansi k., küüdit. 28.03.49, erin. 28.09.49; Novosibirski obl. Masljanino raj., surn. asum. 17.10.50. [2150N]
• NÕMMELA, Oskar, Jaan, s. 27.03.1893 Harjumaa Kõue v., eluk. sama, arr. 25.03.46, trib. 24.07.46 §58- 1a, 10a.; Komi ANSV Petšorlag, vab. 21.02.55. [ar 13155]

Kirivalla küla kohta mul täna veel puuduvad andmed, mitmeks taluks mõis küla jagas ning mis olid talude numbrid, seetõttu avaldan siin vaid Internetist leitud andmed ilma süstematiseerimata.

Kirivalla viimane talu enne Alansit - Koplimetsa - pere kahtlustati metsavendade abistamises. Talukohta meenutavad vaid kivihunnikud keset põldu ning mõned poolkuivanud põlispuud, mis jäid alles peale Maanteeameti mõne aasta tagust lageraiet.

NIITARU, Priit, Hans, s. 1904 Harjumaa Kõue v., kesk., raamatupidaja, arr. 16.11.51 Kose raj. Kirivalla k. Koplimetsa t., trib. 05.02.52 §17-58-1a, 25+5. Abistas metsavendi. [ar 25820]

Kuusiku talu pere on üks väheseid, kelle hooned nõukaaja üle elasid ning pere sai EV taastamisel oma koju naasta.

KRISTAL, Hugo, Johannes s. 1900, eluk. Harjumaa Kõue v. Kirivalla k. Kuusiku t., arr., rk. 01.49 §61 lg. 3, 2+3, asum. 31.01.51, pärast kar. kandm.; Novosibirski obl. Kuibõševi raj., vab. 27.06.58. [mk, 2765K]
Kristal, Helene, Mart, abikaasa, s. 1906, ENSV MN otsus 14.03.49, mitte küüditatud.
Kristal, Helmut, Hugo, poeg, s. 1934, ENSV MN otsus 14.03.49, mitte küüditatud.
Kristal, Uku, Hugo, poeg, s. 1936, ENSV MN otsus 14.03.49, mitte küüditatud.
Kristal, Heli-Marie, Hugo, tütar, s. 1941, ENSV MN otsus 14.03.49, mitte küüditatud

Järved elasid minu andmetel Tõnu talus.

JÄRV, Artur, s. 30.07.18, eluk. Harjumaa Kõue v. Mõrvatud 03.08.41 Kirivalla külas. [ml-jt]

Peekide elukoha kohta mul andmed puuduvad.

PEEK, Sinaida, Karl s. 1914, eluk. Harjumaa Kõue v. Kirivalla k., asum. erin. 06.07.49; Krasnojarski krai Idrinskoje raj., vab. 25.02.60. [2875N]
Peek, Heino, Julius, poeg, s. 1941; Idrinskoje raj.
Peek, Heinar, Julius, poeg, s. 1943; Idrinskoje raj.
Peek, Maie, Julius, tütar, s. 1946, ENSV RJM otsus 20.02.49, mitte küüditatud.
Peek, Jaan, Julius, poeg, s. 1948; Idrinskoje raj.

TAMM, Harald, Juhanna, s. 10.08.16 Harjumaa Kõue v. Habaja k., arr. 11.07.45 Tallinn, Soo 56-5, trib.
06.12.45 §58-1a, 58-11, 10a.; Krasnojarsk, vab. 10.12.56. [ar 10901]
Siin esitatud andmed on avaldatud lehel http://www.okupatsioon.ee/.

Teisipäev, 22. märts 2011

Tehtud - Ojasool oma külaselts!

Poisid ja tüdrukud, lubage esitleda - Ojasoo külas, mis on elanike arvult kolmas küla vallas, asutati oma külaselts MTÜ Ojasoo Küla Selts! Kui tihtipeale tundub külaseltside tegevus naiste, sageli pensioniealiste naiste õlul olevat, siis Ojasool on oma jõud ühendanud kolm kohalike juurtega noort ja vihast meest - seltsi juhatuse esimees on Lauri Ligi ning juhatuse liikmed on Karmo Viilup ja Raimo Pern.

Seltsi esimene konkreetne eesmärk on viia lõpuni Kultuuri Sihi projekt. Selle all on silmas peetud korralikku külaplatsi, kus plaanitakse korraldada suvise hooaja jooksul vähemalt kaks kohalikku suurüritust. Volikogu liige Lauri Ligi, kes Ojasoo külaseltsi loomisega viis ellu ühe enda valimislubadustest, selgitab külaplatsi nime järgmiselt: "Kultuuri Siht, see on nagu metsa sihi vahel ja sihi lõpus on lava ja laval on tarkus".

Värskelt loodud külaseltsi kanda on sel aastal valla ametliku jaanitule korraldamine. Eks see au langes Ojasoo seltsile paljuski tänu eelmisel aastal korraldatud ja kuuldavasti väga hästi õnnestunud jaanikule :) Vaata ka allpool väljavõtet 2010.a Kõue Kuulutaja juulinumbrist.

Lõpetuseks soovib Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaselts Ojasoo poistele palju jõudu, edu ja kannatust seatud eesmärkide elluviimisel!





Esmaspäev, 21. märts 2011

Iidsed looduslikud pühapaigad

Mõni aeg tagasi kirjutati Eesti Päevalehes, et pärimuseuurijad ja loodusteadlased võtavad sel kevadel rahvusvahelise projekti käigus Raplamaal ja Muhumaal põhjaliku uurimise alla iidsed looduslikud pühapaigad, millest mõned on plaanis edaspidi huviväärsustena turistidele välja reklaamida. Uurijate üheks oluliseks tööriistaks on kindlasti kaart. Vaatame, mida kaartidelt meie kodukandis leida võiks.

Alansi hiiekoht ajaloolisel kaardil. Kuidas Alansi hiiekoht hävitati, kirjutasin siin.

´
Hiie kinnistu tänasel kaardil.


Järgneval pildil on Tõnnimait ja Tõnni täna Ojasoo ja Sange vahelisel alal. Nimed, mis võivad viidata vanale pühakohale.


Tänased kohanimed Tõnnipõllu ja Tõnsu - samamoodi piisav pidepunkt, et uurida edasi.



Allpool sama koht ajaloolise kaardi peal - Tõnnisoo.




Järgneval ajaloolisel kaardil on paremal pool teed, Kasest pisut lõunas koht Hiitemäe. See asub Habajalt Saumetsa poole, veel Kõue vallas, enne maakonna piiri.



Sama koht tänasel aerofotol. Kasest lõunas Hiitemäe kohas asub nüüd veidral kombel vastupidise nimega kinnistu "Lohu".


Habaja küla taga, Kuivajõe ääres asus ajaloolisel kaardil koht Hiienurme.



Tänapäeval samas kohas niisugust ega sarnast kohanime ei ole.


Tõsine hiiekoht paistis olema aga Alansi ja Kirivalla naabruskonnas tänases Kanavere-Karla külade paikkonnas, Põlluaasa lautade kandis. Kinnistu nimed: Hiievälja, Hiiemäe, Hiiesalu, Hiiepõld, Hiieotsa, Hiie ja Suur-Hiie, samas kaitsealused pühad Kurena künnapuud, mis on kaitse alla võetud 1960.a ning vastavas ürikus tähistatud ka sõnaga "hiis". Viidatud 1960.a dokumendist saab teada veel, et Kosel asus (asub veel tänagi?) püha allikas, ohvriallikas, asukohaga vana kultuurimaja (tänase pastoraadihoone?) taga.

Kui keegi oskab nimetatud objektidele veel mõningaid lisada või hoopis teab, kus on siinsete pühakohtade kohta midagi rohkem uuritud ja kirjutatud, võiks neid teadmisi lahkesti edasi jagada.

Teisipäev, 15. märts 2011

Kiri kohalikust omavalitsusest

Pisut huumorit: selle külaraamatu loetavuse statistikaga tutvudes avastasin eile, et keegi oli proovinud seda vene keeles lugeda. Kasutades guugeltransleitorit, nägi pilt just selline välja :) Vaatasin siis juba huvi pärast, kuidas külaveeb inglisekeelsena paistab. Kirivalla kui kiri kohalikust omavalitsusest on päris maitsekas, aga mida täpselt on välja pakutud Lutsuküla asemel, jäi üsna arusaamatuks :)


Esmaspäev, 14. märts 2011

Kuidas üks ajalooring on täitunud. Hinnuantsu talus elab täna 320 a tagasi sündinud Hinno Hansu järeltulija!



Nagu juba öeldud, käib intensiivne töö külade talude ajaloo kirjapanemisega. Selle töö käigus saame teada, kes on kõige elupõlisemad elanikud ning kes kõige värskemad sisserändajad. Kõige vahvam uudis on see, et Hinnuantsu tänane peremees Joel on selle Hinno Hansu, kelle nime järgi talu kunagi nime sai, otsene järeltulija!

Pärast ränka Põhjasõda oli Kirivalla külas ellu jäänud vaid 5 perekonda. kelle seas Seljama Hinno nimeline majapidamine. Hinno on küll ise hukka saanud, ent tema naine Anna on elus. Elati neljakesi, sh Hinno poeg Hinno Hans koos naisega, neil olid hobune ja lehm. Kirikudokumentidest ning teistest Saaga andmebaasi kaudu kättesaadavatest revisjonidest ilmneb, et Hinno Hansul oli poeg Jaan, kes on märgitud kui Innahansu peremees. Siitpeale ongi Hinnuansu (või muud sarnased kirjapildid) saanud talukoha nimeks Seljamäe Hinno poja Hinno Hansu ((1691-1769) järgi. Nagu pildil esitatud joonisest näha on, oli Jaani pojapoeg Mart Kirivalla Klaukse peremees. Mart elas sel ajal (1800-1858), mil hakati talupoegadele panema perekonnanimesid. Mardi perekonnanimeks sai Tewert. Mardil sündis poeg Tõnno (1826), kes osales ka Mahtra sõjas, ning lahkus seepeale Eestist Krimmi. Krimmis sündis poeg Daniel, kes naases Eestisse ja ostis 1911 (ehk siis täpselt 100 aastat tagasi) Vainu talu. Siitpeale on Vainu talu olnud Teeveeride suguvõsa käes. Danieli tütretütre pojapoeg on tänane Hinnuantsu peremees Joel. Talukohas, mille nimi on tekkinud 320 aastat tagasi sündinud kauge esiisa järgi :)

Lisan enda joonise kohta täpsustavalt, et selle kohta, kas Hinnuantsu tookord sama koha peal oli kus see täna asub, ei ole kindlaid andmeid. Võimalik on hoopis, et Hinnuantsu asus koos kõigi teiste (välja arvatud Seljamäe ja Kuusiku kõrtsud, mis asusid kohe maantee ääres) majapidamistega koos kobarkülas, ning hoone koliti alles 19.sajandi teisel poolel toimunud maareformi käigus tänasesse asukohta.

Suur-suur tänu nende andmete eest taas Tõnu Meldrele!

PS: ülalpool nimetatud inimestel oli mõistagi rohkem lapsi, kajastasin siin ainult neid, kes on otseselt asjassepuutuvad.