Erich Tamm
19.07.1912-21.01.2012
In memoriam
Kirivalla küla on tabanud valus kaotus, 99. eluaastal lahkus meie hulgast Eesti Vabariigi esimese iseseisvusperioodi aegne aktiivne seltsitegelane, praeguse iseseisvusperioodi aegne aktiivne koduloouurija, lühikest aega ka Kõue valla abivallavanemana tegutsenud Tamme-Eeri.
Tamme-Eeri sündis 19.juulil 1912 Kirivalla küla Mikuri-Hansu talu rehetares. Eeri koolitee algas 1922.a jaanuarist Harmi mõisahoones. Järgmisest õppeaastast asus Eeri õppima Triigi Ministeeriumikooli, mille lõpetas 1928.a. 1930ndatel osales Eeri aktiivselt Äksi rahvamaja ehitustöödel – koos ümbruskonna noortega ehitati vana koolimaja laed kõrgemaks ja pandi uued põrandad, ise tehti ka lava ja lavatagused ruumid. Juuriti lepikut ning rajati spordiplats ja võrkpalliplats, kus hakkasid toimuma terve kihelkonna võistlused. Kohaliku koolijuhi lahkumise tõttu sai Tamme Eeri endale nii laulukoori kui ka orkestri juhendamise ülesanded. Eeri mängis Äksi ja ka Kuivajõe orkestrites ning lõi kaasa näidendites.
Ärevate aegade alguses, 1939.a suvel valiti uus vallavalitsus ning uue vallavanema Artur Kasera abiks valiti Tamme Eeri. See koosseis tegutses 1940.a augustini, mil valiti uus poliitiline vallavalitsus. Nõukogude okupatsiooni ajal tuli Eeril varjata end metsas ja Mahtra rabas ning hiljem Tallinnas, erinevate sugulaste ja tuttavate juures. Eeri perel õnnestus küüditamisest pääseda ning minna oma eluga edasi Tallinnas. Abikaasa Ellaga sündisid pojad Jüri ja Ants ja tütre Eeve. Eeri elas Tallinnas, kuid kui ilm vähegi kannatas, tuli ta Kirivalda oma sünnikoju, toimetas vaikselt aias, sõitis murutraktoriga. Tema õu oli alati täiesti korras.
Viimastel aastakümnetel tegeles Tamme Eeri põhjalikult oma mälestuste kirjapanemisega. Väärib esiletoomist, et tema esimesed mälupildid ulatuvad lausa esimese maailmasõja aega, mil tsaariarmee sõdurid paigutati Eesti küladesse. Eeri on kirjeldanud oma mälestustes, kuidas tsaari ohvitser tuli tema õue peale, märkis kriidiga rehealuse väravate peale hobuste ja meeste arvu. Mikurile tulnudki kuus ohvitseri ja kaheksa hobust. Soliidselt käitunud vene ohvitserid pakkusid ka väikesele poisikesele teed suhkruga – pikka aega kestnud sõja tõttu oli see tõeline luksus ning nii see jäigi igaveseks meelde. Koduloouurijad on tänulikud Eerile, kes pani kirja mälestused enda lapsepõlvest ja eluteest, enda sugulastest ning esitas ka enda vaate Kirivalla küla teiste talude elanikest ja nende meeleolukamatest tegemistest. Mälu oli tal terav ning alati oli ta valmis ka muhedaid lugusid vestma.
Jään igavesti mäletama enda esimest kohtumist Eeriga. Uurisime 2006.a suvel koos Kautsaare Sirjega Harmi kooli ajalugu ning kokkulepe oli, et Eeri tuleb Alansile. Ta tuli, terashall suurepäraselt istuv ülikond seljas, pintsaku all vest ning käes diplomaadikohver, millest ta hetke pärast võttis šampusepudeli ja kommikarbi.
Viimast korda nägin Eerit 2011.a kevadel Karla küla ajalooraamatu esitlusel, kus 98.a vanune Eeri pidas võimsa kõne. Laupäeval, 21.jaanuaril 2012 oli tal aeg minna. Puhka rahus, Tamme-Eeri!
Monika Mikiver, Alansi-Kirivalla-Lutsu külade külavanem 2006-2011
Monika Mikiver, Alansi-Kirivalla-Lutsu külade külavanem 2006-2011
