Teisipäev, 27. november 2012

Võtikmetsa Hobikojal põnevad töötoad tulekul!


Jälle on tore võimalus kokku saada ja lähedastele oma kätega tehtud kingitusi meisterdada! NB: Pange tähele, et Võtikmetsa Hobikoda on sel aastal korraldanud turnee - ürituste toimumise kohad on erinevad!

Esmaspäev, 26. november 2012

Kolmapäeval üldplaneeringu avalik arutelu!

Kõue valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldaminePrindi
Kõue Vallavalitsus teatab, et Kõue Vallavolikogu on lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 32, planeerimisseaduse §-st 8 ja §-st 18 , vastu võtnud 27. septembri 2012 otsusega nr 157 Kõue valla üldplaneeringu.
Üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja maakasutus- ning ehitustingimuste määramine valla võimalikult tasakaalustatud arenguks.
Üldplaneeringuga ei kaasne olulist keskkonnamõju.
Kõue Vallavolikogu poolt vastu võetud üldplaneeringuga on võimalik tutvuda perioodil 15. oktoober 2012- 12. november 2012 alljärgnevates kohtades:
1. Kõue Vallavalitsuses, aadressil Kesk tee 6, Ardu;
2. Habaja Raamatukogus, aadressil Fresko, Habaja alevik;
3. Internetileheküljel www.koue.ee sektsiooni Volikogu à Üldplaneering all.
Üldplaneeringu kohta saab kirjalikult esitada ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid 12. novembrini 2012 Kõue Vallavalitsusele, Kesk tee 6, 75001, Ardu, Kõue vald või e-postiga aadressile: vald@koue.ee .
Üldplaneeringu avalik arutelu korraldatakse 28. novembril 2012 kell 16.00 Ardu Kooli aulas.

Reede, 16. november 2012

Kanavere arengud



Illustreeriv foto Internetist.

On esitatud väiteid, et Kose Vallavalitsus ei ole Kanavere vaidluse osas midagi ette võtnud. Olgu siinkohal ära toodud Kose Vallavalitsuse vastus. Ja olgu siinkohal esitatud ka kinnitus, et Alansi-Kirivalla-Lutsu ajaraamat on selles küsimuses neutraalne. Me ei ole ühe või teise või kolmanda osapoole paadis, vaid hoiame sündmustel silma peal seetõttu, et Kanavere on Kirivalla naaberküla. Kõik meie külade elanikud, kes Tallinnas tööl käivad, sõidavad iga päev Kanavere külast läbi, Auelepa alast mööda. See ületab meie külade elanike jaoks uudisekünnise. 

Olgu siinkohal selgelt välja öeldud ka see, et senise info põhjal ei ole ka ma isiklikult lennuraja vastu. Oma lapsepõlvest mäletan, et näiteks nõukogude ajal lendasid sageli mingid "metsavahid" või "moosiriiulid" ringi, neid kasutati nõuka ajal väetise külvamiseks põldudele, või mürgitamiseks, midagi sealt alla pritsiti. Ma ei mäleta, et see müra oleks olnud häiriv, pigem oli tekitasid lennumasinad põnevust. Aga - see on vaid minu tagasihoidlik arvamus.


KOSE VALLAVALITSUS






Lp /isikuandmed eemaldatud/                                                                      Teie 11.10.2012
                                                                                              
Lp /isikuandmed eemaldatud/  
                                                          
Lp /isikuandmed eemaldatud/                                                                     Meie 09.11.2012 nr 7-1.2/1420-1


Kanavere küla Auelepa kinnistu detailplaneeringu vaidlustamine

Olete esitanud Kose Vallavalitsusele avalduse, et Kanavere külas Auelepa kinnistu detailplaneering ei ole vastavuses Kose valla üldplaneeringuga. Vastame Teie kirjas oleva numeratsiooni alusel.

1. Väidate, et Kanavere külas on mulla boniteet suurem, kui 40 ja tegemist drenaažkuivendusmaaga. Seega tuleks vältida uushoonestuse rajamist. Auelepa kinnistu detailplaneeringu alal oleva maa mullaviljakuse boniteet on 34. Detailplaneering on kooskõlastatud Põllumajandusameti Harju keskusega.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on mõeldud uushoonestuste all uusi suuri planeeringuga kavandatud elamualasid. Kehtiva Kose valla üldplaneeringu punkti 2.3.3 kohaselt peab  ehitusõiguse saamiseks moodustatava uue katastriüksuse suurus olema üldjuhul 2 ha, laius vähemalt 40m ning katastriüksusele peab olema tagatud juurdepääs.

2. Keskkonnamõjude hindamisest. “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus” § 6 lg1p13 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevusena 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja püstitamise. Eesti Vabariigi määrus 29.08.2005 nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 13 p7 kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluva vähemalt 1200 meetri pikkuse tehiskattega lennurajaga lennuvälja rajamisel, laiendamisel või rekonstrueerimisel. Detailplaneeringuga planeeritud lennurada on loodusliku murukattega ja pikkusega 512m. Seega keskkonnamõju strateegiline hindamine pole vajalik. Kütuse ladustamist ei ole ette nähtud kinnistul.

3. Detailplaneeringu algatamise hetkel 20.12.2010 ei asunud planeeritav ala rohevõrgustiku rohekoridori alal. Vastavalt 01.01.2012 jõustunud Kose valla üldplaneeringule asub planeeritav ala osaliselt kehtiva Kose valla üldplaneeringu kohases rohevõrgustiku koridoris ning rohevõrgustik kuulub täpsustamisele detailplaneeringutes. Üldplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute puhul tuleb igal juhul arvestada, et roheline võrgustik jääks toimima. Planeeritavast 21,77 hektarist moodustab haritav maa 20,33
ha, sellest rohevõrgustiku ala on 19,0 ha. Planeeringuga vähendatakse looduslikku ala 1,03 ha, millest rohevõrgustiku ala on ca 0,82 ha. Planeeritud murukattega lennurada ja planeeritud murukattega vibuväljak on arvestatud looduslikuks alaks ja rohekoridore läbi ei lõigata. Olemasolev põllumajandusmaa säilib praegusel kujul vähemalt 90 % ulatuses st ei planeerita ehitis/rajatisi/tegevusi, mis kahandaksid kultuurmaastikus leiduvaid looduslikke kooslusi või

mis seaksid ohtu loodusliku iseregulatsiooni säilimise. Planeeringu alale aktiivse kasutusega infrastruktuure ei rajata. Murukattega lennuraja planeeritud kasutustihedus on suvisel ja päevasel ajal kaks korda päevas. Auelepa kinnistu detailplaneeringu lk 25 on välja toodud leevendavad meetmed, mis on olulised rohevõrgustiku struktuuri ja funktsiooni maksimaalseks tagamiseks. Keskkonnaameti 31.05.2012 vastuskirja nr HJR 14-4/12/12832-2 hinnangul ei ole planeeringulahendusega kavandatav tegevus rohevõrgustiku kaitse põhimõtetega vastuolus.

4. Keskkonnaameti 31.05.2012 vastuskirja nr HJR 14-4/12/12832-2 hinnangul ei ole planeeringulahendusega kavandatav tegevus rohevõrgustiku kaitse põhimõtetega vastuolus. Planeeringuga kavandatud tegevus ei muuda rohekoridoride asetust Tallinn-Tartu maantee suhtes. Planeeringuga ei nähta ette ei elamumaa sihtotstarvet ega ka elamute ehitamist. Murukattega lennuraja ja murukattega vibuväljaku võib lugeda looduslikuks alaks.

5. Detailplaneeringu realiseerumisel säilib senine maakasutus praegusel kujul (kultuurheinamaa) vähemalt 90% ulatuses. Säilib ka piirkonnale omane hajaasustus.

Täiendavad vastulaused.

1. Visuaallennu tingimustes, hooajaliselt ja päevasel ajal, käitatav murukattega lennurada kasutustihedusega 2 korda päevas ei põhjusta olulist mürataseme tõusu piirkonnas.

2. Planeeringualale (21,77 ha) on ettenähtud 21 sõiduauto parkimiskohta. Seitse sõiduauto parkimiskohta on kavandatud planeeringualalt väljajääva Kangru talu (9,96 ha) õuealale. Vastulause pole arusaadav.

3. Lennundusseaduse § 35² lg3 p 9 ja 10 näevad ette oluliselt looduskeskkonda muutvate tööde (sh metsaraie) ja ehitus-, planeerimistegevuse kooskõlastamise vajaduse Lennuametiga. Käesolevaga nimetatud tegevuste osas keeldu ei ole.
Väidetavate põhiõiguste rikkumisest Asjaõigusseaduse valguses seoses kaitsevööndiga:
Asjaõigusseaduse § 127 - Kinnisomandi ruumiline ulatus
(1) Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.
(2) Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu.
Lennuraja asukohavalikul on lähtutud põhimõttest, et kavandatud tegevus ei põhjusta metsa raadamist ei planeeringualal ega väljaspool ala. (vt DP seletuskiri lk 24). Samuti ei muuda planeeringuga kavandatud tegevus naaberkinnistute põldude ja heinamaade senist kasutust.

4. Vaba aja veetmise võimaluste (rekreatsiooni) lisandumine lisab piirkonnale atraktiivsust ja ei vähenda kinnisvara väärtust antud piirkonnas.

5. Detailplaneeringuga ei ole kavandatud suuremahulisi tööstusrajatisi.

6. Detailplaneeringuga ei ole ettenähtud ei lennuraja ajutist ega ka pidevat valgustamist.

7. Keskkonnamõjude hindamisest. “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus” § 6 lg1p13 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevusena 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja püstitamist. Eesti VV määrus 29.08.2005 nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 13 p7 kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluva vähemalt 1200 meetri pikkuse tehiskattega lennurajaga lennuvälja rajamisel, laiendamisel või rekonstrueerimisel. Detailplaneeringuga planeeritud lennurada on loodusliku murukattega ja pikkusega 512m. Seega keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. Kütuse ladustamist detailplaneeringu alal ei ole ettenähtud.


Lugupidamisega


/allkirjastatud digitaalselt/

Vello Jõgisoo
vallavanem






Tallinna raekoja platsi kuuse lugu

Vaadake vahvat videot kuuse toomisest! Seos meie küladega? Aga palun - noore pere ema Sandra vanaisa oli Alansi küla poiss - Suurkase Elmar!


Ringvaade | Eesti Televisioon | ERR

Esmaspäev, 12. november 2012

Huvitav ajalooline tähelepanek: Kose pank asutat siitkandi meeste poolt

Arvestades alanud nädala tähtsust - Kose + Kõue läbirääkimiste lõpusirge, viimased rahvakoosolekud ning nädala lõpul rahvaküsitlus; arvestades teatud inimeste kartust, et Kosega liitudes otsustavad kõik meie kandi asjad edaspidi Kose inimesed; arvestades seejuures ka meie külaseltsi üht ääretult olulst eesmärki uurida siitkandi ajalugu, olgu nimetatud, et 103 aastat tagasi asutasid Kose panga 3 siitkandi meest - üks mees Alansilt (omaaegne Tiidu talu peremees), üks mees Triigilt ning üks mees Siugelt, mis oli vanasti Alansi naaberküla, Siuge Vanakõrtsu peremees kuulus Alansi Veeühisuse alla ning oli igatepidi seotud siitkandi tegemistega.
Miks te kardate, et tänapäeval siin kandis elavad inimesed viletsamad on? Vastupidi - kindlasti valitakse siitkandi mehi-naisi ühendvalla volikokku ning kindlasti suudavad nad midagi head ja toredat korda saata nii ühendvalla "pealinna" kui maapiirkondade heaks!

Nüüd aga väljavõte Wikipediast:

 NB: pildil ei ole mitte Äksi meiereihoone, vaid Kose nn pangahoone, kus hetkel veel postkontor, hambaarsti ja perearsti kabinet. Selle vastas asus vanasti legendaarne Jah-Ei-aknaga kohukesetootmine :)

Revolutsioonist läks mööda mitu aastat, enne kui Kose majanduselu hoogustus. 1909. aastal asutati Põllumeeste Seltsi algatusel Kose Laenu- ja Hoiuühisus. Ühisuse asutamispäevaks oli 16. november, kuna siis toimus esimene peakoosolek. Asja algatajateks ja panga propageerijateks olid Villem Lepp Alansi külast, Johannes Oras Siuge külast ja Gustav Ehkman Triigist. Juhatuse esimeheks oli kirikuõpetaja Harald Põld.

Pangamaja ehitas Jüri Jõffert 1914. aasta suvel. Ehitus vastas tolleaegsetele nõudmistele ja oli tulekindlate vaheseintega. Majas asus veel postkontor (postkontor tegutseb selles hoones tänase päevani). Hoones asunud saali kasutas enne seltsimaja valmimist Kose Haridusselts ja hiljem Kose 6-klassiline algkool. Kose Laenu- ja Hoiuühisuselt said laenu omale majade ehitamiseks nii Kose Piimaühing, Kose Haridusselts, kui ka teised ümberkaudsed asutused.
Kose Laenu- ja Hoiuühisuse juhatuse esimeesteks olid Harald Põld (aastatel 1909–1912), Gustav Ehkman (aastatel 1913–1914), apteeker Edvin Matson (aastatel 1915–1932) ja Otto Kruusement (1933. aastast alates). Panka peeti usaldusväärseks ja iga järgneva aastaga kasvas ka panga liikmete arv. 1909. aastal oli 32 liiget, 1910. aastal 108 liiget, 1917. aastal 298 liiget ja 1934. aastal 961 liiget.

Esmaspäev, 5. november 2012

Kaastunne


Tuul puude ladvus tasa kiigub,
me vaikses leinas langetame pea...

Pärast rasket haigust on lahkunud Kuusiku talu peremees, üks auväärt ja väärikas mees, kellega mul oli neil vähestel kohtumistel väga sügavad ja sisukad vestlused ajaloo ja eestluse teemadel. Puhka rahus, Ülo! 

Heli-Merike, Andres, Kadri ja Mari peredega!

Avaldame sügavat kaastunnet kalli abikaasa, isa ja vanaisa  surma puhul...

Laupäev, 27. oktoober 2012

Naaberküla rahvas pani püstkoja püsti

Aeg: 7. oktoober 2012
Koht: Karla külaplats Kose vallas, piirnedes nii Alansi kui Kirivalla külaga. Elanikke 170 või 180, läks juba meelest, kuid jäi meelde, et kuni 18.a lapsi on külas ca 50.
Traditsioonilised üritused:
# jaanituli
# laste jõulupidu.

Tubli tegu see püstkoja ehitus, müts maha Karla rahva ees :-) Esimene väga suur tegu, mida ka siin ajaveebis kajastasime, oli Karla ajalooraamatu avaldamine. Nüüd siis uhke püstkoda ka. Aga mis ikka pikalt seletada, pildid räägivad enda eest.










Kas on huvilisi - Kanavere lennuvälja infotund?

Head Alansi, Kirivalla ja Lutsuküla elanikud!
Kas teie seas on huvilisi, kes sooviks osaleda spetsiaalselt meie külade elanikele korraldataval infotunnil? Viitega eelmisele postitusele võttis MTÜ-ga AKLK ühendust isik, kes on algatanud Auelepa detailplaneeringu (Kanavere lennuvälja) ning soovib meie külade elanikele tutvustada oma plaane. Kui keegi on huvitatud, siis palun anda endast teada: aklk(ätt)koue.ee.

Reede, 12. oktoober 2012

Hoiame silma peal Auelepa lennuvälja tekkel

Külarahva paneb ühtmoodi hingama tavaliselt üks suur ühine mure. Kõik Alansi elanikud mäletavad kindlasti Magnushofi detailplaneeringut (kus põliste talude kõrvale põllule sooviti rajada moodsate 10-30kraadiste lamekatustega modernsete elumajadega arendust), kus me ka vallale märgukirja saatsime. Me seisime selle eest, et vald ka meie arvamusi ja ettepanekuid kuulda võtaks. Nüüd on sellest juba küll nii palju möödunud, et võin siinkohal meenutusi jagada, et vallas võeti seda märgukirja tegelikult üsna valulikult ning mulle öeldi pmst näkku, et ma olen intriigitekitaja ja vallaelanike üleskeeraja :) Nojah, paks nahk kulub külavanemale ikka ära; kes tolleaegsete sündmuste juures olid ja külakoosolekul osalesid, need saavad sellele arvamusele hinnangu anda :) Tegelikult on külaelanike arvamuse avaldamine normaalne protsess demokraatlikus ja hea halduse tava austavas riigis (või siis omavalitsuses) -  iga huvigrupp peab olema otsuse langetamisel kaasatud ning saama välja tuua kõik argumendid, miks tema poolt või vastu on. Otsuse langetaja peab olema sedavõrd tark ja kogenud, et kõigi nende argumentide seas orienteeruda, kaalutlused reastada ning õiglane otsus teha.



Foto on pärit Kose valla lehelt, kus on ka 
teised detailplaneeringu materjalid kättesaadavad.

Kanavere külla plaanitav Auelepa eralennuväli on äratanud Kanavere küla üles. Nagu seal suvitav sõber muljetas, on toimunud küla üldkoosolek, on valitud uus külavanem ja selle abilised ning uus tiim on üsna põhjalikult töötanud läbi Kose üldplaneeringu ning sõnastanud selgelt Kanavere küla elanikkonna positsioonid. Kose valla juhtkonnal on mõtlemisainet küll. Esitangi siinkohal koopia Kanavere rahva pöördumisest, et saab iga soovija lugeda ja kursis olla. On ju tegu meie naaberkülaga ning enamik meist sõidame iga päev sellest planeeritavast lennujaamast mööda.

*********************************************************************************



Lp Vello Jõgisoo
Kose vallavanem                                                                                          04.10.2012

Lp Vallavolikogu liikmed


Kanavere küla elanike ühiskaebus Auelepa DP osas

Käesolevaga leiame, et Auelepa detailplaneering on vastuolus Kose valla üldplaneeringuga. Toome välja punktid, millega meie arvates Auelepa DP vastuollu läheb:

  1. Punkt 2.3.1 ütleb: „Väärtuslike põllumaadel, kus mullaviljakuse boniteet on üle 40, välditakse uushoonestuse rajamist ja suurte põllumassiivide tükeldamist.“ Samas punkt 2.4.5 ütleb, et „Kanaveres on boniteet suurem kui 40 ja tegemist on drenaazkuivendusmaaga.“ Seega tuleks Kanavere külas vältida uushoonestuse rajamist.

  1. Punkt 2.3.1 ütleb „Uute tootmisobjektide rajamisel ja praegu mittekasutatavate loomakasvatus- ja teiste tootmishoonete taaskasutusele võtmisel hinnatakse võimalikku saastekoormust igal konkreetsel juhul eraldi ning leitakse võimalikult keskkonnasõbralik kasutusviis, vajadusel viiakse läbi keskkonnamõju hindamine.“ Palume läbi viia keskkonnamõjude hindamine.

  1. Punkt 2.8 ütleb: „Rohevõrgustik tagab bioloogilise mitmekesisuse säilimise, puhastab õhku saasteainetest, kindlustab looma- ja taimeliikide levikuvõimalused maastikus ning tasakaalustab tehis- ja looduskeskkonda.“ Näeme, et Auelepa DP kehtestamisega rikutakse seda punkti.

  1. Punkt 2.8 ütleb:Kolu põdrakoridor - Koridori piires säilitatakse olemasolev maakasutus – mosaiikne maastik hajaasustusega, kuna vastasel korral võib muutuda koridori asetus Tallinn-Tartu maantee suhtes. Välditakse koridori hoonestamist elamute ja muude rajatistega.”  Palume mitte rajada sellises mahus rajatisi.

  1. Punkt 2.15 lk 40: ”Asulate laienemise kõrval tuleb tähtsustada traditsioonilist hajaasustust. Traditsiooniline hajaasustusega põllumajandusmaastik on selgelt eristuv Vilama, Palvere, Võlle, Viskla ja Kanavere külades, kus hajaasustuse talukompleksid või eluasemed vahelduvad põldude ja metsatukkadega. Üldplaneering säilitab piirkonnas praeguse maakasutuse. Nende piirkondade maastiku võib tulenevalt väärtuslike maastike metodoloogiast nimetada samuti traditsiooniliseks põllumajandusmaastikuks, mis väärib säilitamist. Kindlasti ei tohiks sellistes piirkondades olemasolevat maakasutust segada uusarendustega.” Palume säiltada Kanavere küla tradistiooniline hajaasutus ja palume mitte segada seda uusarendusega.

Täiendavalt teatame,  et oleme Kanavere külla planeeritava Auelepa DP (lennuraja) vastu, kuna:
  1. Lennukid tekitavad ebameeldivat müra. Planeeritav lennurada on siiski keset küla, ning see häiriks külaelanike rahu.  Detailplaneeringus on küll öeldud, et lennukid käivad vaid 2 korda päevas, mis tegelikult koos stardi ja maandumisega teeb kokku juba neli! Detailplaneering ei taga seda, et lennukid jäävad vaid kaks korda päevas käima.

  1. Lisaks lennuki mürale tekitavad müra ka sõidukid. Detailplaneeringus on ära toodud parkla 27 sõidukile.

  1. Kaitsevöönd. Kuna lennuraja kaitsevöönd laieneb ka Leva (kas kellelegi veel?) kinnistule, siis see paneb tõsised piirangud tema omandile, nt Lennundusseadus § 352 lg 3 p 9, 10 (st ei või ehitada ega metsa teha). Ühtlasi rikutakse sellega kodanike põhiõigusi, PS § 32, 1 ls sätestab: Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. 4 ls: Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.

  1. Kinnisvara hinna langus. Külaelanikud ei saa soovi korral müüa oma kinnisvara normaalhinnaga. Keegi ei soovi osta kinnisvara, mis on lennuraja lähedal.

  1. Suuremõõtmeliste tööstusrajatise mittesobimine Kanavere küla hajaasutustega piirkonda. Lähimad tööstushooned asuvad Tartu mnt lähenduses. Palume arendajal ja vallal kaaluda võimalust vastava tööstushoone rajamist antud tööstushoonete piirkonda.

  1. Valgustus. Detailplaneeringus on äratoodud, et lennurajal põleb pidevalt valgustus, mis on turvameede kui ka kuritegevuse tõkestamiseks. Kas see mitte ei sega külaelanike öösel?

  1. Keskkonnamõju hindamine. Leiame, et vald ei põhjenda piisavalt, miks ei tellitud keskkonnamõjude hindamist. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis süsteemi seaduse § 3 p 1 ütleb:
            § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;Lisaks: § 6 lg 2 p 16 sätestab et oluline keskkonnamõju on kütuse ladustamisel.
§ 4. Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
Austatud vallavanem ja vallavolikogu liikmed, palume Teil võtta arvesse Kanavere küla elanike ühisavaldust ja mitte eirata Kose valla üldplaneeringuga kehtestatud nõudeid ning tulenevalt eeltoodust mitte kinnitada Auelepa detailplaneeringut, millega soovitakse rahulikku hajaasustusega külla rajada suuremõõtmelised tehnorajatised.
Käesolevale kaebusele toimub külaelanike allkirjade kogumine. Külaelanike poolt allkirjastatud kaebus esitatakse hiljem.

Kolmapäev, 10. oktoober 2012

Harjumaa KOV-de võimekuse edetabel

Viimastel aegadel ajakirjanduses tähelepanu pälvinud KOV-de võimekuse tabelist oli Delfi Eesti Elu portaalis avaldatud edetabel Harjumaa KOV-de lõikes. Kosega võimaliku ühinemise kontekstis on muidugi põnev vaadata - viimastel aastatel 20 piirimail (pluss-miinus siia-sinna)paiknenud Kose vald vs viimastel aastatel 50 piirimail (eelmisel aastal isegi 83. kohale kukkunud) kulgenud Kõue vald.  Et ühinemine tähendab Vello Jõgisoo sõnastuses mõlema valla mõistuse ja raha piltlikult öeldes ühte kappi panemist, oleks uuel ühendvallal tõenäoline tõusta ka KOV-de edetabelis ettepoole.

Tabelis on toodud Harjumaa omavalitsuste pingerida KOV võimekuse indeksi vastavaldatud tabelis:
Koht 2008-2011 Koht 2011Koht 2010Koht 2009Koht 2008
1RAE VALD1221
2VIIMSI VALD3112
3TALLINN LINN8434
4SAKU VALD5775
5SAUE LINN2543
6HARKU VALD4366
7JÕELÄHTME VALD61057
11KEILA LINN1111118
12SAUE VALD10121214
25KOSE VALD18202820
26KUUSALU VALD17221523
27KIILI VALD22262338
29MAARDU LINN40403333
33RAASIKU VALD35372929
35ANIJA VALD24343827
36PADISE VALD58363036
45PALDISKI LINN33495628
51KEILA VALD56614751
54KÕUE VALD83565153
55KERNU VALD61835443
70NISSI VALD48666561
83LOKSA LINN152975731
103AEGVIIDU VALD9095125144
114VASALEMMA VALD13312710670

Teisipäev, 21. august 2012

23.-26.08 - Kose kihelkonnapäevad 2012



Kose kihelkonnapäevad 23.-26.08.2012



Kava:
NELJAPÄEV, 23. august NOORTEPÄEV  Täpne tegevuskava ilmub augustikuu jooksul
19.00. avab uksed kirikumõisa terrassikohvik
         
REEDE, 24. august AJALOOÕHTU JA KIRIKUÖÖ   
  
13.00.-17.00. Kose-Uuemõisa Koduloomuuseumis, mis asub Kose Gümnaasiumi ruumides on avatud  VANADE RAAMATUTE NÄITUS
18.00 ajalooõhtu pastoraadis "Usuliikumisest Karla külas"(Kristliku Vennaste Ühingu kongresside läbiviimisest Roogoja talus ja palvekoosolekute pidamisest ka hilisemal perioodil) Uno Taimla
19.00. avab uksed kirikumõisa terrassikohvik
21.30 kirikuöö küünlavalguses ja muusikas (kiriku lähiümbruses, jõe luhtadel)
22.00 vigiilia kirikus

LAUPÄEV, 25. august TURUHOMMIK, LASTEPÄEV, ORELIÕHTU
10.00.-14.00. käsitöö- ja aiasaaduste turg kirikumäe jalamil (tooge oma kapsad ja kaalid ning näputöö müügile. Info ja registreerimine 55560558 Tiina),
mänguasjade ja raamatute vahetus (sul on harukordne võimalus anda oma lelule või raamatule uus kodu ja leida endale mõni põnev asemele)
väiksematele väikeloomade nunnutamise nurgake
meisterdamise töötuba suurematele - kuidas teha uued asjad vanaks(Decoupage puidule)
õnneloos
pajasupp kaunitelt naiskodukaitsjatelt
12.00.-14.00. TEEME LASTETEATRIT (teatrit tegema on oodatud kõik lapsed vanusest sõltumata!)
12.00 teatri õpituba pastoraadis
13.30 etendus
15.00. restaureerimise õppepäev pastoraadis; OÜ Mandragora jagab nõuandeid ja soovitusi teemal “Kuidas hoida armdsaid asju” (raamatud, pildid, fotod, kirjad, talukaardid jms): Restaureerimise üldised põhimõtted, ohumärgid armsatel asjadel ja kuidas neid ära tunda (hallitus, koid); mida teha kui on juhtunud veavarii, ladestunud palju tolmu, kuumakahjustused milliseid hooldusmaterjale ja parandusmaterjale kasutada, kuidas kannatadasaanud objektidele esmaabi anda.
18.00. vesper ja oreligala külalisorganistidega kirikus;      
19.00. avab uksed kirikumõisa terrassikohvik
22.00. öökino noortelaval (Vesse Veeringu, Kose Kunstikooli, Jaak Kilmi ja Kiur Aarma animatsioonid, mis haakuvad Kosega)
22.30 mängufilm (milline nimelt, selgub hiljem) Viskla küla kohvikuga 

 PÜHAPÄEV, 26. august KIRIKUPÄEV
11.00 kuldleeripüha jumalateenistus kirikus. 1962 a. leerilastel palume eelnevalt registreerida telefonil 6036372
kirikukohv

13.00.-17.00. Kose-Uuemõisa Koduloomuuseumis, mis asub Kose Gümnaasiumi ruumides on avatud VANADE RAAMATUTE NÄITUS
18.00 Ott Leplandi kontsert (pilet 10 eurot, lastele vanuses kuni 12 aastat 5 eurot)
19.00. avab uksed kirikumõisa terrassikohvik

Reede, 17. august 2012

18.aug TRIIGI külapäev Kõue-Triigi mõisas!



Ka meie kandi inimesed on kõik lahkesti oodatud! Väärt kultuurisündmus, väärt esinejad, võimalus piiluda ka mõisa peahoonesse :)

Kolmapäev, 15. august 2012

Jüri Raidla: võimekas KOV on alates 5000 elanikust


Väljavõte endise Justiitsministri Jüri Raidla ettekandest 2011.a Pärnu Juhtimiskonverentsil "Eesti riigi pidamist on vaja radikaalselt muuta", milles on tsiteeritud mh presidenti, riigikontrolöri ja õiguskantslerit. Taas lugemissoovitus neile, kes tunnevad huvi Kose + Kõue ühinemisläbirääkimistest ja soovivad enda arvamust kujundada. Taustaks veel, et Kose valla elanike arv on 01.01.2012 seisuga 5765 elanikku, Kõue valla elanike arv samal ajal 1644 elanikku. Uue ühendvalla elanike arv oleks seega 7409 elanikku (allikas: ühinemise vaheraport).

"/---/
Omavalitsuste tegelikkus
Täna on Eestis 226 KOV-i. Ainult 34 KOV-is on elanikke 6000 või rohkem. Eelnimetatud 34 KOV-is elab ca 970 000 inimest ehk teisisõnu — ligi miljon inimest elab 15% KOV-ides ja ülejäänud elanikud jagunevad 192 KOV-i vahel. 39 KOV-is elab vähem kui 1000 inimest. Aastal 2007 oli alla 3000 elanikuga omavalitsuste osakaal nende koguarvust 67%. Kõige väiksemas KOV-is elab ca 100 inimest, mis tähendab, et suurim KOV on väikseimast KOV-ist 4000 korda suurem!
Kõikide KOV-ide kulud ületasid 2009. a tulusid 1,2 miljardi krooni võrra, puudujäägiga KOV-ide arv küündis 2009. a 63%-ni.
Riigikontrolör Mihkel Oviir tõdes 11. novembril 2008. a Riigikogu ees esinedes: „Kogu meie riigis on sama palju inimesi kui ühe korraliku suure linna linnajaos. Tegelikkuses võib ju tervet Eestit mõtteliselt vaadelda kui üht omavalitsust Euroopa ruumis“.
S.-V. Kiisleri poolt ettevalmistatud haldusreformi eelnõu seletuskirjas on loetletud, et omavalitsus peab täitma väga erinevaid ülesandeid, milleks on vaja ca 35 erinevat spetsialisti. Kuidas suudetakse sellises olukorras tagada elanikele igal pool sama tasemega teenuste osutamine? See on võimatu.
Haldusreformi vajadust on oma ülesastumistes rõhutanud Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. President Ilves on omavalitsusjuhtidele öelnud alljärgnevat: “Mulle tundub, et halduskorralduse kohendamisest ei taheta rääkida põhjusel, et see jutt on olemuslikult negatiivse tooniga. Sellest on harjutud rääkima loobumiste ja kaotuste võtmes. Et rahvas jääks ilma oma vallast, oma linnast, tükikesest oma identiteedist. Me pole osanud haldusreformist rääkida võitude keeles. Ja siin on süüd kõigil, kellele rahvas on usaldanud elu edendamise Eestis. Väikese valla volikogu liikmega alustades ja presidendiga lõpetades.”
10. oktoobril 2011. a esitleti Geomedia poolt koostatud omavalitsuste võimekuse indeksi analüüsi. Analüüs näitab, et KOV-i võimekus sõltub suuresti KOV-i üksuse elanike arvust. Oluliseks läveks on 5000 elanikku
Õiguskantsler Indrek Teder toonitas Riigikogule 11. oktoobril 2011. a, st. üleeile esitatud ettekandes alljärgnevat: „Paljud minu käest läbi käinud kaasused näitavad väga selgelt, et Eesti vajaks inimeste põhiõiguste ja vabaduste paremaks tagamiseks haldusreformi. Kohalike omavalitsuste sisulist tugevdamist, muutmist, mille üks traditsiooniliselt kaalumisväärne võimalus on nende arvu koomale tõmbumine. Samas, kui ikkagi piiride joonistamine mitte kuidagi ei õnnestu, siis võiks ju kaaluda kohalike omavalitsuste ülesannete ülevõtmist riigi poolt, sest isikute põhiõigused peavad ju olema tagatud. … Pealegi nii riik kui kohalik omavalitsus on ikka inimese jaoks ja vist mitte tagurpidi. Lihtne tõde, mis kipub mõnikord ära ununema.“
Omavalitsuste näilikkus
KOV-ide tegelikkuse vaatlus viib vääramatult karmi järelduseni — enamik Eesti kohalikke omavalitsusi ei ole tegelikud, vaid on näilikud. Nad ei suuda ei objektiivselt ega subjektiivselt oma funktsioone täita ja oma territooriumil elavatele inimestele avalikke teenuseid kvaliteetselt osutada. Seetõttu on haldusreform möödapääsmatu.
Pöördugem ülaltoodud järelduse kinnitamiseks autoriteetide poole:
- TÜ Majanduse Instituut 1999 — 2000: täies ulatuses on võimeline teenuseid osutama KOV rahvaarvuga vähemalt 6000 inimest;
- Siseministeerium 2000: KOV-ide haldussuutlikkus on madal;
- Riigikontrolör 2009: haldusreformiga ei saa oodata viimsepäeva laupäevani;
- Õiguskantsler 2009 ja 2011: põhiõiguste tagamiseks on vaja uut halduskorraldust.
Tänaseks on haldusreformi viibimine viinud õiguslikult paradoksaalse olukorrani, kus enamike KOV-ide näilikkus on saavutanud taseme, mis on oma olemuselt Põhiseaduse vastane. Kui riigikontrolör on sunnitud parlamendi ees esinedes tõdema, et „Vallaametnikud on paljudes kohtades nagu Hunt Kriimsilmad, kel on pidada üheksa ametit“, siis on midagi ikka totaalselt mäda.
/---/"

Teisipäev, 14. august 2012

Riigikontrolör: pole võimalik, et paari tuhande elanikuga KOV-d suudaks täita KOV ülesandeid

Kõue valla aktiivsemad tegelased elavad ja hingavad praegu ühinemisläbirääkimiste taktis. Kõue vallas toimunud avalikud rahvakoosolekud on läbi, ees on mitu koosolekut Kose vallas, mida on - kui Internetijumal annab - võimalik jälgida ka Interneti kaudu (osa koosolekuid on ka järelvaadatavad!). Triigi külavanem on oma muljeid jaganud KKS ajaveebis, Kõue vallavanem enda mõtteid oma blogis. Selleks, et valla elanik saaks teha teadliku valiku, on tehtud üsna palju. Millest otsuse tegemisel lähtuda, on ka palju. 

Mina aga kasutan juhust ja avaldan väljavõtted oma kunagise lugupeetud kolleegi, tänase riigikontrolöri artiklist "Mihkel Oviir: sümfoonia kandlele ja kammipillile", mis on avaldatud juba 2008.a Postimehes. Lugege ja mõtisklege ka riigikontrolöri sõnade üle.



"/.../
Foto: Riigikontroll. Autor: Postimees/Scanpix Baltics

Vaatamata valdade/linnade üldise arvu mõningasele vähenemisele ei ole alla 3000 elanikuga KOVide osakaal koguarvust peaaegu üldse vähenenud. Kui aastal 2001 oli väikesi KOVe 70%, siis 2007. aastal oli selliseid 67% kõikidest valdadest/linnadest. 

Kahe kolmandiku KOVide kohta tuleb rahvastikust vaid 17%. 
Alla 1000 elanikuga valdu on aga suisa 35 (sic!). Ja ainult kolm linna ületab 50 000 elaniku piiri. On ju vana nali, et vastates välismaal küsimusele, kui palju Eestis on elanikke, ja saades vastuseks 1,3 miljonit, järgneb küsimus – aga kui palju teistes linnades elab.

Meeletu hulk ülesandeid
Ütlesin juba 2006. aastal parlamendi ees kõneldes KOVide suutlikkust ja neile pandud kohustuste hulka võrreldes, et kui ikka muusikateos on kirjutatud sümfooniaorkestrile, siis kandle ja kammipilliga seda lugu ära ei mängi.

 Riigikontroll on auditeerinud KOVe ligi kaks aastat. Nii suuri, keskmisi kui ka väikseid. Kui suuremad linnad välja arvata, vaatavad meile vastu kogu aeg ühed ja samad probleemid ning sama süsteemne viga.

 Ja ma võin audititulemustele tuginedes kinnitada põhilist – ei ole olemuslikult võimalik, et paari tuhande elanikuga KOVid suudaksid kõiki neile ette nähtud ülesandeid täita. See ei ole lihtsalt võimalik.

KOVide ülesannete loetelusse kuuluvad näiteks sellised n-ö seinast seina märksõnad nagu sotsiaalabi, vanurite hoolekanne, lastekaitse, puuetega inimeste sotsiaalteenused, elamu- ja kommunaalmajandus, veevarustus ja kanalisatsioon, heakord ja jäätmehooldus ning maakorraldus ja territooriumi planeeringud, ühistransport, teede ja linnatänavate ehitamine ning korrashoid ja liikluse korraldamine, kultuurielu ja vabaajaüritused, aga ka tervishoid, avalik kord ja turvalisus.

KOVil tuleb hakkama saada oma koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude ning tervishoiuasutuste ülalpidamisega.

 Ja selle «sümfoonia» mängimisega peavad KOVid edukalt toime tulema, olenemata nende suurusest, valla või linna elanike arvust või asukoha eelistest. No ei ole võimalik.

Kõik KOVid peavad oma ülesannete täitmiseks olema suutelised kavandama oma valla/linna arengut, lisaks peavad seal töötavad ametnikud olema kompetentsed planeerima kavandatu finantseerimist või võimalusi finantseerijate kaasamiseks, omama võimekust projekte juhtida, riigihankeid korraldada, pidama tasemel finantsarvestust, arendama ja hoidma toimivatena IT-süsteeme jne.

Ka alla 2000 elanikuga KOVi volikogu, milles liikmeid võib minimaalselt olla 7, peab kõigis valla tegevuse valdkondades kehtestama suure hulga määrusi ja muid õigusakte ning võtma vastu hulga olulisi otsuseid.

Inimesi ei ole. Ega tule
Inimeste ootus saada põhilisi avalikke teenuseid enam-vähem ühtlasel tasemel üle kogu riigi eeldab KOVidelt, et kõigi valdkondade ametnike tarbeks oleks olemas ametikohad ja need oleks täidetud kompetentsete spetsialistidega. Teenuste osutamiseks toimiks efektiivne töökorraldus ja tagatud oleks selle tehniline pool.

Ka siin ei ole vahet omavalitsuse suurusel, pakutava teenuse kvaliteedi tagab ametniku kompetentsuse tase, samas on nii, et ühes või teises valdkonnas tuleb väikevallal terve aasta jooksul vastu võtta vaid mõni üksik otsus.

 Ja nii nagu KOVidele pandud ülesannete hulk aasta-aastalt pigem suureneb, nii tõusevad pidevalt ka nõudmised ametniku kompetentsusele ja teadmistele.

Vaadates kogu loetelu, millega KOV iga päev peaks tegelema, tuleks igal vallal/linnal tarvitada arhitekti, maakorraldajat, ehitusinseneri, riigihangete spetsialisti, juristi, IT-süsteemide arendajat, finantsjuhti ja raamatupidajat, kultuuriürituste korraldajat, haridusvaldkonna asjatundjat, sotsiaalhoolekande- ja lastekaitse korraldajaid ning jäätmehoolduse ja keskkonnaspetsialiste jne. Või need teenused kõik sisse osta. Aga kust?

Enamasti on väikestes vallavalitsustes vaid 10–15 ametnikku koos vallavanema, abivallavanema ja sekretäriga. Väikseimates vallavalitsustes on neli kohta. Neil on täita samad põhifunktsioonid mis Tallinna rael.

 Tegelikkus on see, et nii tasemelt kui ka erialalt erineva ettevalmistusega KOVide ametnikud täidavad juba praegu mitut ülesannet.

 Tihti ei jätku ka ühe käe sõrmedest, et loetleda, milliste valdkondade eest nad peavad vastutama. Samas on KOVid ka valiku ees, kas jätta ametikoht täitmata või lasta kvalifikatsiooninõuete latti alla.

/.../

Trend ei anna alust hõisata
Juba üheksa aasta tagune «Eesti inimarengu aruanne» toob välja, et ka 3000–6000 elanikuga vallad, väiksematest rääkimata, ei suuda toetada demokraatlikku sotsialiseerimist ja eestvedajatena silma paistnud inimesed siirduvad suurematesse keskustesse. 

See tendents jätkub: võrreldes 2001. aastaga on rahvaarv vähenenud suhteliselt kiiremini just väikestes KOVides. Võrreldes riigi keskmisega väheneb väikestes KOVides rahvaarv poole kiiremini.

Statistika näitab, et neid väikesi KOVe, kus tööturule sisenejaid oli rohkem kui sealt väljujaid, oli 2001. aastal 151, ning KOVe, kus sisenejad vähemuses, oli 23. Aastaks 2007. oli aga nii ühtesid kui ka teisi väikseid KOVe arvuliselt peaaegu võrdselt.

Analüüsides KOVide jõukust ja reastades nad ühe elaniku kohta laekuva tulumaksu summa alusel, selgub, et suhteliselt rikkamate (1.–20. koht) 

KOVide seas on väikeste esinemissagedus tagasihoidlikum, samal ajal on olukord sotsiaaltoetuste maksmise osas vastupidine, st väikesed KOVid maksavad elaniku kohta sotsiaaltoetusi pigem rohkem kui suuremad.

Riigieelarvest eraldatakse igal aastal tasandusfondi kaudu raha nendele 
KOVidele, kelle arvestuslikud tulud jäävad alla arvestuslikele kuludele ehk kes ei tuleks ise ots otsaga kokku. Aastate jooksul on tasandusfondi kaudu toetust eraldatud valdavale enamikule KOVidest. Tänavu on toetusrahata vaid 21 valda/linna. Seega – ise saab hakkama umbes kümnendik KOVidest. Kuid see ei ole praegu peamine probleem. 

Rõhutan – haldusterritoriaalse reformi eesmärk ja tulemus pole suur kokkuhoid. Peamine eesmärk on hüppeliselt parandada juhtimise kvaliteeti, võimekust täita oma ülesandeid. See on võimalik. 


/.../

Nii kodaniku, valija kui ka riigikontrolörina sooviks ma väga, et just väikevaldades/linnades endis tekiks surve oma juhtidele ühineda teistega ja moodustada võimekamaid üksusi.

Mõnel pool sellised mõtted ka liiguvad, kuid näen ka üksteise vaenamist ja rumalat suletuse püüet nii füüsilises kui ka vaimses mõttes. Puudub tihtipeale soov vaadata oma hoovist kaugemale, näha ennast terve Eesti võimekuse taustal ja mõtestada enda olemist Euroopa ja maailma taustsüsteemis. 

See on häda, mis vaevab Eestit ka laiemalt – kuna siinne kant on enamasti olnud ühe või teise impeeriumi osa, siis on ka laiem strateegiline mõtlemine olnud impeeriumide keskuste pärusmaaks; kohapeal on olnud vaja mõelda nii otseses kui ka kaudses mõttes piiratult vaid oma valla või talu piires. Ja kui vallast või linnast edasi on liigutud, on see kitsas maailmapilt endaga kaasa võetud.

/.../
Eesti kohaliku elu üks parimaid tundjaid, tuntud ajakirjanik Rein Sikk näitas hiljuti Eesti Päevalehes, kui alusetu on haldusreformi vastaste levitatav hala selle üle, et vallamaja kaob ära, kohe kõik ääremaastub või läheb kaduma identiteet.

Olen Rein Sikuga nõus, et tuleb selget vahet teha administratiivsel keskusel, kus käib asjaajamine ja kogukondlikul tegevusel. «Kas meie identiteet on vaid vaskplekist või emailitud silt ühe maja uksel? 

/.../