Kolmapäev, 9. aprill 2008

Harju Elus ilmus artikkel Fresko majast

Fresko keskus koondab Habaja küla seltsielu


Kirjutas Kaia Roots
teisipäev, 08 aprill 2008

Kõue valda Habajale, endise sovhoosikeskuse sööklaruumidesse on kerkimas Fresko keskus, millest saab küla seltsielu koos sauna, perearstiruumi, raamatukogu ja piduruumiga.
Kümmekond aastat tühjana seisnud hoone oli üsna kehvas seisus, katus läbi lasknud ja lagunev, kui vald hoone möödunud aastal 1, 3 miljoni krooni eest ostis.
Tänaseks on katus vahetatud ning käimas sisetööd. Mitmes kohas hallitav ja oma ajastu hõngu kandvas majas on aga säilinud uhked aastaringi kujutavad vitraažaknad ja üha saali seinu kattev fresko, mis on üsna hästi säilinud.

"Meie idee ei ole iga hinna eest maja välimust tänapäevaseks muuta, pigem anda majale funktsioon, teha ta tänapäeva nõuetele vastavaks aga sama säilitades selle ajastu märgid," ütles Kõue vallavanem Andres Õis.

Turismimagnet fresko

Saaliruumi kolme seina katva fresko teemaks on "Inimesed looduses". Taiese lõi aastatel 1978-1979 kunstnik Urve Dzinzaria, kes ka end freskol jäädvustanud. Samas ruumis on suured laeaknad, mis toovad päevavalguse kenasti ruumi ja panevad värvid särama.

"Usun, et freskosaal hakkab olema üheks turismi tõmbenumbriks, meie valla kaubamärgiks, juba praegu käivad kultuuriinimesed kunstitööd uudistamas-uurimas," ütles Õis.

Et freskosaal kõigile avatud oleks, tuleb just sinna raamatukogusaal. Praegu asub Habaja raamatukogu lastaia ühes tiivas, kus aga juba kimbutab ruumikitsikus nii lapsi kui raamatuid. Fesko keskusesse kolides saab luua juurde lasteaiakohti ning avardada raamatukoguruume ning suurendada hoidlaid. Raamatukogu peaks uutes ruumides tööd alustama paari kuu pärast.

Saunamõnud külale
Keskusesse on kavandatud ka külasaun, mis annaks võimaluse mitmekülgseteks veeprotseduurideks. Lisaks tavapärasele leiliruumile on ruumid ette nähtud aurusauna ja infrapunasauna jaoks ning kaalumisel on ka pisikese basseini väljaehitamine.

"Saun ei pea ju olema lihtsalt soe ruum või lihtne pesemiskoht, saun on vaieldamatult ka kultuurikandja ja ka külasaunas võiks olla lisaväärtusi nagu aurusaun ja infrapunasaun," ütles Õis. "Lisaks võiks ju sauna ümber kujuneda ka väikse seltsieluline külg."

760 ruutmeetri suuruses hoones jagub ka ruumi perearsti vastuvõturuumidele.

Keskusesse tuleb suurem ruum nõudpidamiste, seminaride ja muude rahvarohkemate ürituste tarvis, lükandustega saab suurte vitraažakendega ruumi veelgi avaramaks muuta. Saali saavad kasutada vallaelanikud ka perekondlike tähtpäevade tähistamiseks - selleks on kavandatud ka kööginurk. Saali ilmestab ka suur kamin, kuigi põhikütteks planeeritakse kasutada hakkepuidukatelt.

Saalis on säilinud ka võimalus näidata kino - sellist luksust ei ole mitte igal maakonna külakeskusel.

Koht ka tuletõrjeautole

Lisaks suurele sööklahoonele ostis vald ka pisikese kõrvalhoone, mille funktsioon on veel ebaselge, kuid üks võimalusi on sinna mahutada Habaja tuletõrjemasina Vallas tegutseb peamiselt vabatahtlikest koosnev päästekomando, kellel on hangitud ka kaks korralikult varustatud, kuigi vana masinat, teine neist paikneb Ardus.

"Elu on näidanud, et vaid Päästeameti komandodest ei piisa - kohalikku masinat on vaja nii kulupõlengutel, autoavariide puhul, kus reageerimiskiirus on oluline, "märkis Õis.
Artikkel ja kujutis Harju Elust.