Teisipäev, 30. september 2008

Arukausi ja Karjatse talu hoidised Olustvere hoidistemessil. Külavanemate õppereisi muljeid

27.ja28.septembril toimus Kodukant Harjumaa korraldatud külavanemate õppereis Viljandimaale, mille käigus oli plaan kohtuda mulgi kohalike külaelu liidritega, et vahetada mõtteid külavanema rolli üle tänases Eestis.


Õppereisi raames külastasime Olustvere ülevabariigilist hoidistemessi. Messil osalesid meie kandist Lutsu külast Karjatse talust Vilma "Tulised tomatid" ja Kirivalla külast Arukausi talust Reeda hoidised "Vale-ananassi" ja "Mesised kibuvitsad". Minu nimi on hoidise sildil üksnes seetõttu, et oleks teada, kelle kaudu võidu korral auhind edasi anda.



Harjumaa hoidistest sai AHAA-auhinna Kiili valla Paekna küla seltsi eestvedaja Milvile, kuid mul oli võimalus anda üle meie naistele kingituseks osalemise eest huvitav raamat Olustvere hoidistest. Loe hoidistemessi võitjatest ka Maalehest.




Kõigil messikülastajatel oli võimalik hoidiseid degusteerida ja osaleda ka parima hoidise valimisel.



Üritust kajastas ka ETV, kes parasjagu intervjueerib Aime Vilu Tartumaa Kodukandist.




Olustvere ja eriti Olustvere mõis või loss on muidugi omaette vaatamisväärsused, mida saan soovitan kindlasti vaatama minna. Mõis ise on kaunis, selles on huvitav nikerdatud hobuste ja linnutopiste näitus, mõisa ajalooline park on liigirikas ja hooldatud ning ka mõisa kõrvalhooned on hästi säilinud. Vaata Olustvere mõisa kohta ka vikipediast.


Pärast Olustvere messiga tutvumist, hoidiste maitsmist ja uute ja huvitavate retseptide kogumist läks sõit edasi Kuhjaverre, mis valiti 2007.a kõige tegusamaks külaks. Juba Olustveres oli kohal külavanem Romeo Mukk, kes Mulgimaa kaunite alleede taustal rääkis enda kogemustest külaelu arendamisel.



Kuhjaverre viiva tee ääres oli kaunis lillekuhi, küla infotahvel koos talude asendiplaaniga, külasilt ja neljakambriline bussipaviljon, mis olid kõik kenasti ühes stiilis.




Siin on näha Kuhjavere külaplats koos lipuvarda, külakiviga (millel ka küla esmamainimise aasta), presidendi poolt istutatud tamm, lõkkease ja taamal vanast ehitussoojakust ehitatud külamaja. Vasakule jäi ka igavesti suur külakiik.



Karismaatilise Romeo jutust jäi meelde mõte, et edukas külavanem on see, kes suudab enda ümber koondada väga hea meeskonna. Külavanem ei pea (ega suudagi) üksi igasugu vahvaid üritusi korraldada. Vahvaid üritusi seal aga jagub, alates naistepäeva tähistamisest lõpetades külavanema vastuvõtuga vabariigi aastapäeval. On üritusi, kus käib väike punt inimesi, aga on üritusi, kuhu tuleb naaberkülade ja -valdade rahvast. Nn kaubamärgina on Kuhjaveres toimunud neli aastat külateatrite päevad.


Innustav oli, et Kuhjaveres ei olegi väga palju rohkem inimesi kui meie kolmes külas: Kuhjaveres on 70 elanikku ja 25 püsivalt asustatud talu.


Edasi vaatasime Viljandi külje all asuva Heimtali vaatamisväärsusi, mis nägid välja nii põnevad, et tekkis tunne, justkui oleks sattunud kuskile välismaale. Pildil kaunis Heimtali viinaköök, mida millegipärast ka pidi tondilossiks kutsutama.



Teine uskumatult uhke vaatamisväärsus oli Heimtali ringtallid, mis oli vanasti viieteistnurkne karjahoov. Müüride keskel asub uus maja, mis oma arhitektuurilt sobis vanade müüridega täitsa kenasti. Majas on kooli ja kogu küla raamatukogu, infopunkt ning spordikeskus, müüride vahele on oskuslikult paigutatud korvpalliväljak. Loe Heimtali ringtallide taastamisest põhjalikumalt Äripäevast ja Sakalast ja Eesti Päevalehest.



Heimtali kohta kirjutati lehes veel, et "Heimtalis on suur park ja pikad alleed. See on orgude poolest üks rikkamaid ja kaunimaid Eestis. Ürgoru nõlva liivakivis niriseb hulgaliselt allikaid, mis on endale uuristanud kitsaid sälkorge."

Seejärel tutvusime veel ühe eriliselt aktiivse külaga, millel nimeks Tuhalaane. Tuhalaane küla keskuses oli külamaja, milles asus raamatukogu, väike köök ning küllalt suur saal, mida kasutati kõiksugu huvitegevusteks.

VÜF rahastamisel ehitati Tuhalaande aga Suvekursuste Keskus, mis on kunsti ja käsitööga tegelemise suvebaas. Keskuse kaugemaks eesmärgiks on Tuhalaane külaelu edendamine nii turismi kui kunstiga seonduvate tegevustega ning anda võimalus erineva sotsiaalse staatusega inimestele kooskäimiseks. Suvekursuste keskuses on suur lava, istepingid ja lõkkease. Külalised saavad seal mõnusalt telkida.



Tuhalaanes on järve kaldal mägi, mille otsas on õigeusukiriku varemed. Need varemed on seisnud selliselt ligi 60 aastat, kuid nüüd on Tuhalaane rahvas võtnud tõsiseks südameasjaks kiriku taastamise. Selleks korraldati sel suvel heategevuslik kontsert. Tuhalaane kiriku taastamisest on kirjutatud Sakalas ja Postimehes.




Kiriku kõrval asunud endises koolimajas tegutseb aga Tuhalaane Külaperede Selts, millel oli uskumatult särav ja positiivset energiat kiirgav juht, kelle muljeid oleks sõna otseses mõttes võinud kuulata mitu tundi. Külaperede selts korraldab samuti igasugu põnevaid üritusi (õunapäev, sõnakunstipäev), mille kroonika on kõik ilusti dokumenteeritud suurtes albumites. Perenaise Helvi Visnapi sõnul on Tuhalaane kohta olemas ka 32-salmiline lorilaul, mida ta meile siiski ette laulma ei hakanud. Kuulsin mitmeid inimesi arvamas, et Tuhalaanesse tuleks kindlasti tagasi tulla.

Tuhalaane Külaperede Seltsiga tutvumisest jäi meelde huvitav mõte pildistada teatud aja takka kõiki majapidamisi koos pererahvaga.

Tuhalaane Külaperede Selts on joonistanud Tuhalaane talud EV I perioodi jooksul ning tänapäeval, tähistades eraldi need talud, mida enam ei ole.





Laupäeva õhtul Kopra talus pidas põhjaliku ettekande Tartu Ülikooli Pärnu kolledzhi õppejõud Valter Parve, kes rääkis sellest, et külaseltsid võiksid mõelda vallale hoolekandeteenuse pakkumist. Ta rääkis põhjalikult ka külavanemate ülesannetest - olla kursis õigusaktidega, olla kursis projektide rahastamisvõimalustega, suhelda elanikkonna ja vallaga jne.

Kõige rohkem jäi minu jaoks kõlama mõte, et iga külaselts peaks eraldi eesmärgiks seadma külaseltsi pideva promomise meedias. Nii kohalikus lehes kui ka maakondlikus (nt meie kandis Harju Elu, Harju Ekspress). Põnevatest üritustest võiks aga teavitada ka suuremaid lehti, näiteks Maalehte, aga ka kas Eesti Päevalehel või Postimehel on oma külaelu rubriik. Mine tea, millal seal parasjagu totaalne hapukurgihooaeg on ja huvitav üritus mistahes väikeses külakeses võib kajastamist leida.
Pärast õhtusööki toimus "töö sektsioonides". Kiviloo külaseltsi esindajate Eve ja Renega arutasime sõpruskülade loomist. Pildistas Soodevahe külavanem Jaanus.



Pühapäev oli aianduse ja mesinduse päev, kus meile räägiti marjakasvatusest ja mesilaste pidamisest. Pildil tutvume Kambja marjakasvatustaluga.




Vaata täiendavalt:

Pühapäev, 28. september 2008

Hundikari murdis Kirivallas Hinnuhansu talus koera

Kirivalla külas Hinnuhansu talus toimus eile öösel tragöödia - hundikari oli murdnud Joeli ja Heugenie ketis olnud koera... Samal öösel olevat murtud üks koer ka teiselt poolt metsa Karla külas.
Hundikari võttis mõni aeg varem ka koera Kõuel ja Vahetükil, karja ennast olevat nähtud päise päeva ajal Aelis.
Joel ja Heugenie rääkisid, et koer oli ketis olnud vaiaga, mis olnud kõvasti maa sees. Vai oli maa seest välja rebitud, kett metsa viidud ja see vähene, mis koerast järel, oli õue peal laiali. Täna õhtul käis nende juures ka üks jahimees piirkonna jahiseltsist, sest sellised intsidendid tuleb kindlas korras dokumenteerida. Jahimees rääkis, et laupäevaöiste intsidentide tagajärjel oli antud siis luba üheainsa hundi tapmiseks!
Mõned aastad tagasi murdis hundikari Postimehe andmetel Jõgevamaal Puurmani vallas seitse koera.
Wikipedias kirjutatakse hundikarja kohta järgmist:
"Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks. Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 2-11 hunti.
Vahel on karjas ka juhtpaari õed-vennad, mõnikord ka võõrad. Tavaliselt on karjas kuni 3-aastased noorloomad, just selles vanuses saavad nad täiskasvanuks ja kui nad pole haiged või nõrgad, lahkuvad nad karjast.

Hundikari liigub täpses reas. Tavaliselt on reas kõige esimene üks juhtpaarist, kuid kui lumi on väga sügav ja huntidel on raske liikuda, siis vahel osutub ka "teemeistriks" mõni nn. tavahunt. Kõik teised karjaliikmed astuvad täpselt juhi jälgedes, vaid siis, kui aetakse mõnd looma taga või on teel takistus, kaldutakse rajalt kõrvale. Tänu sellele on väga raske aru saada, mitu hunti on jälgi pidi liikunud."

Neljapäev, 25. september 2008

Ajaloost: Kirivalla külast läks läbi Tallinn-Paide talitee!

Sattusin täna surfama Maa-ameti kaardiserveri pärandkultuuri rakendust ja ennäe imet, mis info seal meie kandi kohta kõik olemas on! Paistab, et plaanis on fikseerida (ka pildistada) ka kõik põlistalukohad, mis annab alust arvata, et sinna on infot meie kandi kohta lisandumas veel. Peab silma peal hoidma. Panin siia aga kirja kõik selle, mis täna kättesaadav oli. Avastamisrõõmu kui palju :)

Teistele pärandkultuuri rakenduses surfajatele teadmiseks, et infot objekti kohta kätte saada ei ole alati kõige lihtsam. Tasub kaart üsna suureks suumida ja siis proovida seni objekti peal klikkida, kuni ta lõpuks info kuvab. Mul oli sellega tükk tegemist, andis muudkui veateateid.

Siin aerofotol on näha Kirivalla küla põlised talukohad ning taliteed üle Mahtra raba.




Taliteede kohta on kirjutatud: "Taliteed said kulgeda seal, kus pind hästi läbi külmus, kus lumi kaua püsis ja kus ühtlasi jälg harilikult täis ei tuisanud. Seetõttu aeti taliteed alati võimalikult tuultest varjatud kohti mööda, läbi metsade, võsade ja puisniitude, üle kidura viserikuga kaetud madalsoode. Läbi asustamata tühermaade siuglevate taliteede ääres olid asja eest ka mõisate poolt ehitatud kõrtsikohad, kus sooja ruumi ja öömaja võis leida. Koldesoojus ja suuremates kõrtsides ka tuulevari hobustele oli tasuta."
Kirivalla- Mahtra talitee: Tee läks Kirivallast Puna talusse, mis oli talikõrts. Mööda taliteed oli ka laadalt ostetud koduloomi aetud. Info Erich Tammelt. Pilt RMK kodulehelt




Pärnamäe talu kohta märgitakse, et siin asus küla kool aastast umbes 1865. Alles raudkivist vundamendivare, kaev, õunapuud, sirelid, õuepuudena pärnad, kased, vt pilti siin.

Mahtra külas asuva Puna talu kohta kirjutatakse, et Puna talu juurest viis läbi talitee ja talu oli ühtlasi talikõrts. Säilinud 2 vundamenti ja põlispuudena vahtrad, saared, vt pilti siit.


Kirivalla-Tamsi talitee: talitee algas Seljamäe talu juurest ja läks Kivisilla taluni. säilinud 20-50%, pilt RMK kodulehelt.



Kirivalla-Tamsi talitee juures, üsna Tamsi küla külje all on ka Esimese Maailmasõja aegsed kaevikud, millest on säilinud säilinud 20-50%. Kaitseliin, mis rajatud I Maailmasõja ajal. Kaevikud piki kunagist teed künkanõlvas. Teega nurgi olevate laskekraavid 10-20 m pikad, ala täpne ulatus ja rajamisaeg vajavad täpsustamist




Kaevikutest mitte väga kaugel asub Kuimetsa, Habaja ja Harmi mõisa piirikivi. Ümbritsev mets 1855. a kaardil Ristimänniko arro. Selle kohta on märgitud, et see on hästi või väga hästi säilinud. Pilt RMK kodulehelt.



Tamsi ja Habaja vahel on veel üks huvitav koht: Vanakõrtsi. See on kõrtsikoht Tallinn-Paide talitee ääres (aastast ca 1700). Säilinud raudkivist vundamendid ja müürid. Pilt RMK kodulehelt.



Kirivalla-Siuge talitee: Talitee säilinud katkendlikult. Pilt RMK kodulehelt
Kaardilt on näha, et sama tee jätkus ka Vaopere ja Kadja vahel ning sellele klikkides selgub, et Kirivalla-Siuge talitee oli osa Tallinn-Paide taliteest: "Talitee pööras Tartu maanteelt ära Kolus, kulgedes läbi Kirivalla, Siuge, Vaopere, Kadja ja Väätsa Paidesse, lühendades teed mitmekümne kilomeetri võrra." Allikana viidatakse Kristjan Aunrele, Kuimetsa ajalugu. Foto Vaopere ja Kadja vahelisest lõigust on siin.

Tallinn-Paide talitee Kirivalla-Siuge vahelisel lõigul läks mööda Seljamäe talukohast Kirivallas: oli endine talikõrts. Sõja ajal lasid metsavennad taluperemees Keskpaiga koos naisega maha (mees olevat olnud venelaste agent). Info Erich Tammelt. Talust järel kuusehekk ja enelase põõsad. Metsalagendik. tüüp määratav, säilinud alla 20%. Pilt RMK kodulehelt.



Põlise talukohana on märgitud Kääriotsa talukoht. Säilinud mitu kõrget raudkivist vundamenti, õunapuud,sirelid ja õuepuudena vanad kased. Lagendik. Pilt RMK kodulehelt.




Pühapäev, 14. september 2008

Kiigel raam püsti

Meie kandi inimesed on väga erilised. On mitmeid, kes ise valutavad südant meie kiigeplatsi valmimisel, kes on ise hakkamas ja tunnevad muret ning pakuvad abi. On mitmeid, kes tulevad kutsumise peale kohale ja küsivad rõõmsalt, kus on nüüd see auk, mida vaja kaevata või mis täpselt selle kemmerguga vaja teha oligi. On mitmeid, kes on südames meiega, aga kel endal vaja katus valmis saada, kel voodrilauad tagasi panna, kel mõni lähedane inimene matta või kel endal tervisega mured. On väheseid, keda küla ühised asjad üldse ei huvita. Ning võib loota, et ehk ühine kiigeplats tekitab uusi üritusi ja uusi traditsioone ning järgmisele üritusele tuleb ka mõni, kes seni üldse pole käinud.
Nii oli laupäeval oli külaplatsile kogunenud hulk rõõmsameelseid inimesi, et ühist peopaika edasi ehitada. Jaan ja Gennadi olid vahepeal kahekesi valmis meisterdanud kiige raami, mis Janek Kokkari tehnika abil püsti sai.

Gennadi


Ain, taustal Einer
Jaan ja Enno vaatavad eemalt, kas sai ikka õigesti
Joel ja Ain

Jaan mõõdab loodiga kindluse mõttes üle


Mart pandi samal ajal auku, et selgitada välja, kas seal on puurkaev

Ei olnduki - siit liitekohast oli kunagi võimalik ilmselt lasta vett tuletõrje veevõtukohta

Töö jätkus kemmerguga
Samal ajal möllas naiste vägi kuusehekiga ning koristas kive. Vasakult Reet, Aime, Maili, Heugenie, Vilma ja Krista

Nõlvad tehti ka lõplikult sildedaks
Aime

Laupäev, 13. september 2008

Teisel pool metsa

Teisel pool metsa on Karla küla. Karla külla saabujat tervitab muljetavaldavalt massiivne infotahvel, kus on küla kaart ja põhjal ülevaade küla ajaloost ning küla seltsielust.
Septembrikuu Kose Teatajas ilmus väga huvitav artikkel Kose valla rattamatkast Karla külas, mis tekitas soovi Karla külaseltsile külla minna. Ikkagi ju naabrid!














Reede, 12. september 2008

Piirkonna kaardid

Leidsin terve rea teemakohaseid kaarte, mille Andrus Padar 2006.a seisuga Maa-ameti kaardiserverist salvestas. Et piirkonna kaardid on hädavajalikud abinõud planeerimisel ning Maa-ameti X-gis teenus on muutunud nüüdseks keerukamaks ja sama info kättesaamine vaevalisemaks, panen need ka siia üles, siis on alati ja kõigile käepärast.

Habaja piirkonna külade asendiplaan



Habaja kant EV esimese perioodi ajal


Habaja piirkonna külad põhikaardil


Habaja, Ojasoo ja Alansi kandi topokaart


Alansi küla põhikaardil ja ortofotol





Kirivalla küla põhikaardil ja ortofotol





Lutsu küla põhikaardil ja ortofotol






Lööra küla põhikaardil ja ortofotol






Uueveski küla põhikaardil ja ortofotol





Harmi küla põhikaardil ja ortofotol




Äksi küla põhikaardil ja ortofotol



Habaja küla põhikaardil ja ortofotol