Mis on ühist mutimullahunnikutel ja külaelul?

Sel suvel sai päris palju toimetatud küla kiigeplatsil. Talgutel on mõtet käia, sest ühelt poolt saab aidata kaasa kõigi meie jaoks olulise külaplatsi valmimisele, teiselt poolt on see aga väga huvitav. Saab inimestega rohkem tuttavaks. Saab ka häid nõuandeid, olgu siis parajasti mureks valutav põlv, käitumisprobleemiga koer või mutimullahunnikud aias.

Mutid on sel aastal andnud märkimisväärse panuse ka meie koduaia kujunduses ning, nagu nüüd hiljuti selgus, ka majavammi arenemisel meie kodus. Põranda ülesvõtmisel ilmnes nimelt, et põrandaalune, mis kuus aastat tagasi oli tuhkkuiv, nagu oleks see tuhkkuiv olnud kõik need 120+? aastat (maja ligikaudne vanus), on ka nüüd täis mutimullahunnikuid! Et mutid ka maja alla oma käike ehitada võivad?!

Nüüd ongi võimalik siis katsetada talgutel kuuldud õpetussõnu. Nimelt pidi Tamme-papi, kelle õu on tõesti kadestamisväärselt korras ja mutimullahunnikuteta, tõrjuma mutte hobusesalviga. Kaltsutükk tuleb möksida hobusesalviga kokku ning toppida siis käikudesse.

Keegi teadis veel, et väga tõhus pidi olema ka koerajunnide kasutamine. Jällegi tuleb käiguava üles leida ja sinna koerajunne panna. Lumi on sulanud, seega on võimalik külainimeste tarkust katsetada :) Ja nendel, kel ka vana talumaja praktiliselt maapinnale ehitatud ning põranda alla ei ole betooni valatud, tasub mutid majast kaugel hoida!

Naabrite toimetustest: Kõue Külade Seltsil uus rahvamaja ja uus koduleht!

Olen siin ikka ja jälle viidanud Triigi külavanema Juhani ajaveebile, millest - olgugi, et see tema isiklik ja ilukirjanduslik ajaveeb on - ma sain inspiratsiooni meie külade blogi loomiseks. Nüüd on Juhan loonud Kõue Külade Seltsi ajaveebi, mille käigushoidmisel hakkavad osalema ka teised seltsi külavanemad. Et siit nurgast vaadates on Kõue Külade Selts jätnud üsna hästi toimiva seltsi mulje - kõigil küladel on külavanemad, regulaarsed koosolekud ja omad traditsioonilised ühisüritused (mh külade päev) - jääme ootama põnevaid uudislugusid! Äkki saame isegi mõne uue idee :)

Kõue Külade Seltsil on järgmisel nädalal aga tõeline suurüritus. Rahvamaja ehitamine, millest on siin ka varem põgusalt juttu olnud, on jõudnud finišisse ja 5.detsembril 2008 kell 14.00 toimub rahvamaja pidulik avamine!

Kadriga tuleb tali...

... on üks Kadripäevaga seotud ennetest. Meil käisid kadrilaupäeval kadrid ja laulsid vägeva laulu :)



Tali oli saabunud aga varem. Tuli eelmise nädala keskel tasahilju, väikese lume ja särava päikesega.



Pühapäeval tabas tervet Eestit aga juba tõeline purgaa. Hommikul ärkasin selle peale, et maja mürises tormi käes. Vool oli juba läinud. Ja tuli tagasi alles esmaspäeva õhtul, kadus uuesti vahetult peale kadrisantide külaskäiku ning tuli uuesti tagasi teisipäeva lõunast. See oli kindlasti viimaste aastate kauem kestnud voolukatkestus meie külades. Tormi tagajärjel oli üle terve Eesti 33000 majapidamist ilma vooluta! Raplamaal Kuusikul mõõdeti novembrikuu lumerekord - lumikatte paksuseks mõõdeti 56 cm.


Paar jäädvustust pühapäeva hilisõhtust: Kolu tee nägi välja säärane.



Andrusega samal ajal liikvel olnud ja hange otsa kinni jäämisel kohe appi tõtanud naabrimees Kaarel Patermäelt koos sõpradega päästeaktsiooni läbi viimas, mille raames tuli ka tema enda jeepu pisut välja kaevata.

Pühapäeva hilisõhtuks oli koduukse ette üsna mehine tuisuvaal kogunenud.

Vaata ka Habaja Külade Seltsi blogist lumetormi kohta ja Kadja külast Kadri Tonka meeleolukat lugejakirja Maalehes.

Sel nädalal toimunud koosolekutest

Sel nädalal käisin kahel koosviibimisel seoses külavanematega.

Täna õhtul toimus Habaja Külade Seltsi koosolek, kus arutati eelarvet ja sellega seoses uue aasta plaane. Tänane koosolek toimus Habaja raamatukogu uutes elegantselt renoveeritud ruumides.

Riina palvel rääkisin ka Kodukant Harjumaast ja nn Külavanemate Kojast. Et sellest ei ole ma siin seni eriti juttu teinud, olekski kohane ka siinkohal sellest kirjutada.

Kui eelmisel aastal oli nn suurel Kodukandil suur külavanemate projekt, mille raames korraldati eri koolitusi ja ka külavanemate suvekool, siis sel sügisel sai alguse Kodukant Harjumaa projekt, mida rahastab KÜSK, ning mille pealkiri oli "Külavanem: sild külale ja omavalitsusele".

KÜSKi kodukalt leiab ka projekti lühitutvustuse:

Projekt „Külavanem - sild külale ja omavalitsusele".

"Projekti eesmärk: Viia külavanemad nö. kaardile. Täna on arusaamad külavanema rollist ja tegevusest nii omavalitsuste kui külade tasandil Harjumaal piirkonniti väga erinevad. Mõnel pool on külavanem võtmeisikuks küla ja valla omavahelisel suhtlemisel, mõnel pool lihtsalt on tal esindusfunktsioon. Mis oleks õige? Milline peaks olema külavanema roll?Olulisemad tegevused: Luua Harjumaa Kodukandi juurde Harjumaa külavanemate koda, (külavanemate võrgustik), kus toimuksid külavanemate koolitused, kokkusaamised, õpperingreisid, omavaheline suhtlus ja külavanemate vaheline mentorlus (vanemad ja targemad juhendavad algajaid).Projektiga tahame saavutada, et külavanemast saaks kohaliku elu edendamise võtmeisik ja et teda arvestataks ka riigi tasandil külaelu kaasarääkimisel."

Suuresti tänu sellele, et osalesin külavanemate suvekoolis, et tekkis hea klapp teiste harjukatega, et Kodukant Harjumaal ei olnud aktiivseid liikmeid ei Kõue ega Kose vallas, tegi Marianne (Kodukant Harjumaa tegevjuht) mulle ettepaneku osaleda külavanemate kojas. Seni on meil toimunud kaks kohtumist, kus arutasime, kuidas külavanemate koja tööd nö käima lükata.

Esimene tõsisem üritus toimus toimus sel kolmapäeval Rae vallas, millest Riina esitas Habaja Küladeseltsi blogis reportaaži koos piltidega. Minu jaoks oli vast kõige olulisem Harju Ettevõtlus-ja Arenduskeskuse esindajate esinemine, kes andsid ülevaate, kust ja milleks rahasid taotleda saab ja lubasid aidata ka nõuga projektide kirjutamisel. Nad andsid ka jaotismaterjali, kus kogu info koos linkidega olemas.

Ürituse alguses oli meil võimalik näha, kuidas Rae vallas toimub töö külavanematega. Rae vallavoligkogu liige Ado Sepa on pühendunud külavanematega tegelemisele. Regulaarselt toimuvad koosolekud, vahetatakse infot, mis toimub volikogus jne. Neil on loodud ka kõiki külavanemaid ühendav MTÜ, mille raames saab teha projekte nn kõiki külasid hõlmavate asjade jaoks.

Koosoleku päevakorrapunkte oli palju ning ma olin üsna rõõmus eriti finantseerimisvõimalustest ülevaate saamise eest, nii et põhimõtteliselt alles Juhani tänast postitust lugedes tekkis ka mul kahjutunne, et tegelikult ei olnud plaanis tutvuda kõigi kohaletulnutega ja kuulata nende mõtteid.

Mulle meenus ka sellesügisene kahepäevane õppereis, kus käisime tutvumas mitmete Viljandimaa küladega, kuid õhtul, kus pidi olema arutelu külavanemate rollist, oli hoopis loeng külavanema rollist. Olid mõned inimesed, kellel oli palutud valmistada ette lühike ettekanne oma kandi külaelust, sh minul, peale mida pidi järgnema arutelu. Isegi toolid tõstsime poolringi kujuliselt, et soodustada arutelu. Kuid et põhiettekandja läks väga hoogu, anti sõna ainult Kiviloo külavanemale. Seejärel oli õhtusöök ning õhtusöögi järel "töö sektsioonides" ehk siis osa läks sauna, enamik oma tubadesse ning mina istusin ja lobisesin üsna väikse pundiga. Vaatasime ka Kiviloo küla tegemiste DVD-d, mis oli iseenesest ka täitsa lahe.

Mul olid aga päris suured ootused õhtuse arutelu suhtes külavanemate rollist, sest õhtuks olid kohale tulnud ka mitmed Viljandimaa külavanemad. Olime küll päeval tutvunud Kuhjavere, Tuhalaane jt küladega, kuid kohale tulid ju veel muude külade külavanemad. Kuid ka nemad vaid kuulasid ettekannet, sõid õhtust ning lahkusid seejärel. Seega olen täiesti nõus Juhaniga: edaspidi tuleb niisugusel üritustel tõesti rohkem rõhku panna inimeste kaasamisele ja mõttevahetusele tingimuste loomisele. Üks asi on saada neilt igasugu põnevaid ideid, teine asi aga nn võrgustiku loomine, et külavanemad oleksid üksteisega tuttavad ja suhtleksid.

Jaanuaris on plaanis külavanemate koja üritus Kõue vallas, siis on plaanis tegeleda külavanemate nn mentorluse programmiga, kus on ajurünnak ja rühmatööd täiesti omal kohal.

Muinasaja jälgi otsimas

Käisime täna koos (Triigi külavanem) Juhaniga Muinsuskaitseametis. Kuivõrd Juhan on meister igasugu ajalugu kajastavate brošüüride ja infotahvlite osas, siis oli ta juba varem koostanud Kolu-Äksi muinastee kohta infotahvli kavandi. Tookord arutasime, et võiks veel enne Muinsuskaitseametis asja uurida ja täpsustada, ehk on veel miskit olulist infot. Nii see kohtumine siis täna sündiski - Ulla Kadakas oli lahkesti nõus meid vastu võtma. Ulla kutsus kohtumisele ka ajaloolase Mauri Kiudsoo, kes on Alansi kanti teadlasena uurinud, mitmeid artikleid publitseerinud ning ka Muinsuskaitseameti jaoks ekspertarvamusi esitanud, kuid kahjuks ei õnnestunud tal siiski osaleda.

Pilt sellest, kuidas Juhan tutvustab Ullale enda koostatud brošüüre ning selgitab, mida arheoloogiliselt olulist ta ajaloolistelt kaartidelt avastanud on.

Sain endale koopiad kogu Kõue valla arheoloogiliste mälestiste kohta käivatest dokumentidest. Meie külasid puudutavad eeskätt Alansi ja Kirivalla külade südametes asuvad muinasasulakohad.

Alljärgnev pass on koostatud 1978.

Selle kaardi peal on veel ka sovhoosiaegne rohujahuveski märgitud, mis millalgi seitsmekümnendate lõpus või kaheksakümnendate alguses maha põles. Praegu tähistavad rohujahuveski asukohta asfaltplats ja betoonkamakate hunnik.

Siin üks foto ilmselt ka samast ajast Vainu ja Otti majadest tagantküljest.

Kirivalla külas asuva asulakoha pass koostati 1981.


Selgus, et ajalooliste teede võrgustikku ei ole nad eraldi kaardile kandnud ning selles osas saime soovitusi, kelle poole edasi pöörduda. Saime ka Mauri Kiudsoo kontaktid ning plaanime lähitulevikus ka temaga kokku saada, et saada koopiaid tema teaduslikest artiklitest, aga ka vestelda ja kuulda eksperdilt arvamust meie kandi kauge ajaloo osas.

Muinsuskaitseametist saime kaasa veel igasugu asjalikke brošüüre, nii mälestiste kohta kui ka vanade majade renoveerimise kohta. Avastasin, et need brošüürid on kättesaadavad ka Muinsuskaitseameti kodulehel. Restaureerimisalaste voldikute kohta vaata päris lõpus.

Vaata lisaks ka Ulla Kadaka üht huvitavat artiklit Maalehes muinsuskaitsest ja põhiseadusest, inimeste kohustustest ja põhiväärtustest. Veel ühe huvitava artikli leidsin tema kohta siit.

Alansil Pitka memoriaalis avati täna pidulikult P.Laamanni mälestuskivi

Pitka memoriaalis avati täna pidulikult Pitka lähedase võitluskaaslase kapten P.Laamanni 115.sünniaastapäeva puhul mälestuskivi. Mälestuskivi avamisel osalesid kaitsevägede juht Ants Laaneots, vallavanem Andres Õis, Trivimi Velliste, Tunne Kelam, vanu relvavendi. Piduliku meeleolu lõi kaitseväe puhkpilliorkester.

Kohal oli ja pilte tegi Andres Mätlik. Andrese teisi pilte vaata siit.

Loe ka Juhani muljeid tänasest päevast.

Loe uudisest ka:

• err uudisteportaalist
• Tallinna Postimehest

Vaata J.Pitka eluloost ja saavutustest ning seosest P.Laamanniga ka siit.

KOP projekt oli edukas - me ostame järgmiseks hooajaks murutraktori!

Täna tuli Harju Maavalitsusest teade:

"Harju maavanem on kinnitanud kohaliku omaalgatuse programmi maakondliku komisjoni otsuse rahastada Habaja Külade Seltsi taotlused "Külad nähtavaks", "Õppereis Järvamaale "Kuda teitel elatakse?"" ja "Habaja külad korda" taotletud mahus. Algab lepingute ettevalmistamine ning annan meili teel teada, kui on aeg tulla lepingut allkirjastama."

See tähendab, et Habaja MTÜ kõik kolm taotlust rahuldati ja me saame omale valda tutvustava brošüüri, teeme õppereisi Järvamaale ning mis meie külaplatsi jaoks kõige olulisem - me saame osta endale murutraktori ja ei pea enam muretsema külaplatsi hoolduse eest :)

Kujutis on pärit siit.