neljapäev, 28. aprill 2011

Esimesed heakorratalgud külaplatsil

Pühapäevaks (24.04) olid välja kuulutatud külaplatsi heakorratalgud. Ilm oli suviselt suurepärane. Suured tänud Männiku Atsile, Arukausi Meelisele ja Haraldile, Tõnu Merjele koos lastega ja Otti Einerile ja Ainole, kellega koos platsi koristatud saime! Ainuke asi, mida me enam ei jaksanud teha, oli ilupeenranõlvade korrastamine. Seal kipub vohama jälle see hirmus putk, millega me juba korduvalt oleme võidelnud.



Pildil näha külaseltsile kuuluv järelhaagis, mis ongi mõeldud külaplatsi koristustöödel rämpsu, puuokste vmt koristamiseks, aga ka murutraktori transportimiseks. Murutraktor seevastu ei ole külaseltsi oma. Liiga napilt enne talgute algust meenus, et nn ühiskondlik murutraktor talvitus sel aastal kuskil Habajal.



Ats käis oma karjamaaäkkega ala üle ja hetkega olid kadunud kõik hirmsad mutimulahunnikud ja -käigud, ning muru nägi värske välja.



Suurte puude alune tuli siiski käsitsi kokku riisuda ja lõkkeplatsile teisaldada.



Ka nn siseõu sai koristatud. Midagi peab välja mõtlema selle põrandaga - kangesti kipuvad seal igasugu umbrohud kasvama, olgugi et betooni või asfaldi kate nagu olemas.



Nn kainestusmaja-augus olev kokkuriisutud kulu sai ära põletatud.



Et oli lihavõttepühapäev, lõpetasime ürituse munakoksiga. Merje oli kaasa võtnud kausitäie mune ja pudelitäie kasemahla.



Talguliste munakoks.



Harald ja Meelis jõudu katsumas, Ats ootab oma järge.

reede, 22. aprill 2011

Alansi MAILAAT jälle tulemas! (Täiend. 27.04)





Alansi Mailaada 2011 korraldaja on Alansi Offroad Klubi, meie küladeselts toetab moraalselt reklaami edastamise teel! Seega, kel on täpsemaid küsimusi, siis korraldaja Aini kontakttelefon on plakatil näha!


Täiendus: Et vahepeal on laekunud küsimusi, miks laadal peab olema pilet, siis selgitan järgmist. Alansi Mailaat on olnud väga mastaapne üritus, reklaame terve Eesti täis, Maalehes ning raadiokanalitel. Eelnevatel aastatel on esinenud tuntud poplauljad nagu Mait Maltis, Ivo Linna, Toomas Anni. Seetõttu on laada korraldamisega tegelenud ka terve palgaline tiim. Masuaastatel ei toonud see siiski kaasa tohutut kasumit. Kui aga laat jääb kasumisse, on täiesti kindel, et saadud tulu läheb järgmiste ürituste korraldamisele (nt Alansi Muddrag 2011 - 18-19.juunil) ning sellesama kompleksi edasisele arendamisele. Laada korraldaja Ain juhib peale maastikuautode klubi ka päästealast MTÜ-d, mille tulevikuplaanide kohaselt saab endises suurfarmis asuma ka päästedepoo. Seega kokkuvõttes - tulge kõik laadale - toetate Aini korraldatavaid uusi üritusi ja plaane, mis teevad meie kõigi elu siin mail huvitavamaks ja ka turvalisemaks (päästealase MTÜ edasine arendamine)!

teisipäev, 5. aprill 2011

Karla küla ajalooraamatu esitlusest

Pühapäev, 3.aprill 2011 kell 14, Kose-Uuemõisa rahvamaja. Rahvamaja esine parkla autosid puupüsti täis, nagu oleks mõni laadapäev. Aga ei - tegu on hoopis peenema sündmusega - kohe algab raamatu "Karla küla läbi sajandite" esitlus.


Karla ajalooraamatu autorid Tõnu Meldre ja Ülo Roosnurm.


Algus on pidulik, esineb kohalik puhkpilliorkester.


Puhkpilliorkestri esinemine ei olnud juhuslik - Karla külas oli möödunud sajandi alguses täiesti oma puhkpilliorkester. Ülo Roosnurm on kohe hakkamist täis: see siin on minu isa, siin aga see ja too.


Kose valla aukodanik, koduloouurija, Maalehe veergudelt laiemalt tuntud ilmatark Ülo Roosnurm räägib kohaletulnutele väga mõnusa huumoriga raamatu sünnilugu. "/.../ käisin töö vaheaegadelgi inimesi küsitlemas, autos oli pakk paberit, kuhu sai kirja panna /.../ mõnikord, kui kohe ei pannud kirja, ei tulnud õhtul enam midagi meelde. Siis aga ärkasin keset ööd üles, sest meelde tuli! Siis kirjutasin kohe kõik kähku üles/.../". Et talle väga meeldinud Jugoslaavia päritolu kirjutusmasin katki läks, olekski kõik sinnapaika jäänud ...


... kui poleks olnud Paalimatsu Kerstit enda abikaasaga ehk Kersti ja Tõnu Meldret, kes ühel päeval enda suguvõsa uurimisega seoses Ülo uksele koputasid. Juttu jätkus kauemaks. Et Kersti suutis lugeda Ülo käsitsi kirjutatud materjale, mis puudutasid valdavalt Roosnurmede sugupuud, sündis uus plaan - Meldretel oli olemas Taimlate suguvõsaga seotud andmed, Kersti toksis kõik Ülo tekstid sisse, Tõnu kontrollis andmed Saagast üle, ühiselt koguti materjale ka seni uurimata talude ja sugupuude kohta - sihiks konkreetne plaan saada raamat valmis. Ülalpool pildil ongi tänane külavanem Kuru Jüri Tõnule ja Kerstile tänukirja üle andmas.

Uus külavanem ja vana külavanem, raamatu projektijuht, mees, kes võitles välja erinevaid projektirahasid, mille kaudu oli võimalik kirjastamiskulusid katta.

Rahvamaja saal oli rahvast täis. Teravama silmaga kohalik elanik leiab pildilt üles Kose valla Oru rahvamaja juhataja Suurkase Reeda koos poja Siimuga, kelle vanaisa Suurkase Elmar oli Alansi küla poiss. Sünnikohta meenutab täna suur kask hääbuva Karu/Nurme majapidamise taga.




Raamatu autorid kinkisid ühe eksemplari Karla küla juurtega Tamme Eerile, Kirivalla küla vanimale elanikule.


Tamme Eeri, kel täitub järmisel kuul 99.eluaasta, pidas väga väärika kõne. Publiku hulgas oli näha ahhetavaid nägusid.


Ürituse ametlik osa on läbi, nüüd on aeg endale raamat soetada ja vaadata, kuidas see siis välja on kukkunud.


Ülo Roosnurm fännide piiramisrõngas. Rohkem kui 30 aastat kestnud töö on vilja kandnud - raamat on olemas ja saab autogramme jagada.

Melu saalis. Karla uus külavanem vahetab muljeid Tamme Eeri väimehega, kel on märkimisväärne roll Eeri mälestuste kirjapanekul.

Ajalooteemade kõrval jõudsime ka tänapäeva ning vahetasime Karla meestega uitmõtteid Karla ja Alansi või Kirivalla vahelise tee taastamise osas. Miks mitte jalgraja või jalgrattatee vormis? Uitmõte, mis väärib edasist tegelemist.



Saali kõrval olevas ruumis oli kaetud pidulaud. Karlakatel oli, mida tähistada.

laupäev, 2. aprill 2011

Mõtteid maaelu arenguvõimalustest

Mööduval nädalal lõi ajakirjanduses laineid meie naabervalda Juuru lähedusse planeeritav arendusprojekt, millest võis lugeda juba 2007.a, kuid mis nüüd paistab olevat suure hoo sisse saanud. Facebookis üle 17 000 huvilise (kellest suur osa on huviline kindlasti Malediividereisi lootuse tõttu, mis seal varsti loosimisele läheb. Aga plaan on pompöösne, kodud 350 perele, spad, hotellid, ostukeskused, töökohad kohapeal.

Juuru valla Atla küla lähedusse kerkiva Oxford Pargi teemat kajastas neljapäevane Maaleht, kus ajakirjanik oli võtnud vaevaks uurida ka naabervaldade arendusplaane: "Juuru teine naabervald Kõue plaanib tänavu vastu võtta uue üldplaneeringu, millega luuakse mitmeid elamupiirkondi. Ka on Ardu ümbruses juba praegu mitu planeeringut, millega luuakse 16 elamukrunti.

Samas tõdeb vallavanem Ott Valdma, et nn tiheasustuspiirkondadesse (Ardu ja Habaja) inimesi juurde ei tule, seda vaatamata headele tingimustele: suhteliselt soodsa hinnaga korterid, lasteaia- ja koolikoht, perearstipunkt, pood, raamatukogu.

“Pigem tullakse hajaasustuspiirkondadesse,” kinnitab Valdma. “Selleks planeerime hakata kaardistama vanu mahajäetud talukohti.”"

Meie külades toimub hetkel ka arengukava koostamine, mistõttu tuleb samuti see kaardistamine ette võtta. Ehk ongi hea mõte, kui vald kogub info kokku, räägib läbi omanikega ning avaldab kuskil selle teabe, kus miskit saadaval oleks. Peale maja ehituskulude tuleb siis arvestada ka kanalisatsiooni ehitamisega (septik, mida tuleb sõltuvalt pere suurusest 1-2 korda aastas tühjendada), puurkaevu ehitamisega, tee ehitamisega (isegi kui põlluvahetee on, tuleb selle parandamisse investeerida), ning tõenäoliselt ka elektriga liitumisega. Eriti uhke, kui ehitatav maja sobiks siinse külamiljööga kokku... Kui me oma külade võimalikud uute elamiste asukohad kirja saame, tuleb reklaam kindlasti ka siia!

Eelnevat mõttekäiku illustreeriv pilt pärit juhuslikult valitud palkmajatootja kodulehelt.

Meie küladele on aeg-ajalt ette heidetud, et olime Magnushofi detailplaneeringu vastu, et oleks saanud peresid juurde, lapsi Harmi kooli juurde. Mäletatavasti algatati 2007.a lõpus Magnushofi detailplaneering Patermäe-Väljamäe ja Voosimäe vahelisel põllul, kus nähti ette ligi kümne maja ehitus, kõik moodsad 10-30 kraadise katusekaldega. Märgukirjas tõime välja miljööga sobimatuse, aga ka põllu sees oleva drenaaži lõhkumise tõttu tekkiva suurvee- ja uputuseohu, mida vald peaks kindlasti planeeringu menetlemisel uurima ja sellega arvestama. Kose vallal on sellega seoses kurb õppetund, neljapäevases Eesti Ekspressis oli põhjalik artikkel, kui traagilises olukorras on Oru kodu, mis on ristitud isegi Hädaoruks, pered. Täpselt niisugust olukorda kartsimegi, et osa maju jäävad poolikuks ning sellisena aastakümneteks külamiljööd risustama...