Teisipäev, 27. november 2012

Võtikmetsa Hobikojal põnevad töötoad tulekul!


Jälle on tore võimalus kokku saada ja lähedastele oma kätega tehtud kingitusi meisterdada! NB: Pange tähele, et Võtikmetsa Hobikoda on sel aastal korraldanud turnee - ürituste toimumise kohad on erinevad!

Esmaspäev, 26. november 2012

Kolmapäeval üldplaneeringu avalik arutelu!

Kõue valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldaminePrindi
Kõue Vallavalitsus teatab, et Kõue Vallavolikogu on lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 32, planeerimisseaduse §-st 8 ja §-st 18 , vastu võtnud 27. septembri 2012 otsusega nr 157 Kõue valla üldplaneeringu.
Üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja maakasutus- ning ehitustingimuste määramine valla võimalikult tasakaalustatud arenguks.
Üldplaneeringuga ei kaasne olulist keskkonnamõju.
Kõue Vallavolikogu poolt vastu võetud üldplaneeringuga on võimalik tutvuda perioodil 15. oktoober 2012- 12. november 2012 alljärgnevates kohtades:
1. Kõue Vallavalitsuses, aadressil Kesk tee 6, Ardu;
2. Habaja Raamatukogus, aadressil Fresko, Habaja alevik;
3. Internetileheküljel www.koue.ee sektsiooni Volikogu à Üldplaneering all.
Üldplaneeringu kohta saab kirjalikult esitada ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid 12. novembrini 2012 Kõue Vallavalitsusele, Kesk tee 6, 75001, Ardu, Kõue vald või e-postiga aadressile: vald@koue.ee .
Üldplaneeringu avalik arutelu korraldatakse 28. novembril 2012 kell 16.00 Ardu Kooli aulas.

Reede, 16. november 2012

Kanavere arengud



Illustreeriv foto Internetist.

On esitatud väiteid, et Kose Vallavalitsus ei ole Kanavere vaidluse osas midagi ette võtnud. Olgu siinkohal ära toodud Kose Vallavalitsuse vastus. Ja olgu siinkohal esitatud ka kinnitus, et Alansi-Kirivalla-Lutsu ajaraamat on selles küsimuses neutraalne. Me ei ole ühe või teise või kolmanda osapoole paadis, vaid hoiame sündmustel silma peal seetõttu, et Kanavere on Kirivalla naaberküla. Kõik meie külade elanikud, kes Tallinnas tööl käivad, sõidavad iga päev Kanavere külast läbi, Auelepa alast mööda. See ületab meie külade elanike jaoks uudisekünnise. 

Olgu siinkohal selgelt välja öeldud ka see, et senise info põhjal ei ole ka ma isiklikult lennuraja vastu. Oma lapsepõlvest mäletan, et näiteks nõukogude ajal lendasid sageli mingid "metsavahid" või "moosiriiulid" ringi, neid kasutati nõuka ajal väetise külvamiseks põldudele, või mürgitamiseks, midagi sealt alla pritsiti. Ma ei mäleta, et see müra oleks olnud häiriv, pigem oli tekitasid lennumasinad põnevust. Aga - see on vaid minu tagasihoidlik arvamus.


KOSE VALLAVALITSUS






Lp /isikuandmed eemaldatud/                                                                      Teie 11.10.2012
                                                                                              
Lp /isikuandmed eemaldatud/  
                                                          
Lp /isikuandmed eemaldatud/                                                                     Meie 09.11.2012 nr 7-1.2/1420-1


Kanavere küla Auelepa kinnistu detailplaneeringu vaidlustamine

Olete esitanud Kose Vallavalitsusele avalduse, et Kanavere külas Auelepa kinnistu detailplaneering ei ole vastavuses Kose valla üldplaneeringuga. Vastame Teie kirjas oleva numeratsiooni alusel.

1. Väidate, et Kanavere külas on mulla boniteet suurem, kui 40 ja tegemist drenaažkuivendusmaaga. Seega tuleks vältida uushoonestuse rajamist. Auelepa kinnistu detailplaneeringu alal oleva maa mullaviljakuse boniteet on 34. Detailplaneering on kooskõlastatud Põllumajandusameti Harju keskusega.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on mõeldud uushoonestuste all uusi suuri planeeringuga kavandatud elamualasid. Kehtiva Kose valla üldplaneeringu punkti 2.3.3 kohaselt peab  ehitusõiguse saamiseks moodustatava uue katastriüksuse suurus olema üldjuhul 2 ha, laius vähemalt 40m ning katastriüksusele peab olema tagatud juurdepääs.

2. Keskkonnamõjude hindamisest. “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus” § 6 lg1p13 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevusena 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja püstitamise. Eesti Vabariigi määrus 29.08.2005 nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 13 p7 kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluva vähemalt 1200 meetri pikkuse tehiskattega lennurajaga lennuvälja rajamisel, laiendamisel või rekonstrueerimisel. Detailplaneeringuga planeeritud lennurada on loodusliku murukattega ja pikkusega 512m. Seega keskkonnamõju strateegiline hindamine pole vajalik. Kütuse ladustamist ei ole ette nähtud kinnistul.

3. Detailplaneeringu algatamise hetkel 20.12.2010 ei asunud planeeritav ala rohevõrgustiku rohekoridori alal. Vastavalt 01.01.2012 jõustunud Kose valla üldplaneeringule asub planeeritav ala osaliselt kehtiva Kose valla üldplaneeringu kohases rohevõrgustiku koridoris ning rohevõrgustik kuulub täpsustamisele detailplaneeringutes. Üldplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute puhul tuleb igal juhul arvestada, et roheline võrgustik jääks toimima. Planeeritavast 21,77 hektarist moodustab haritav maa 20,33
ha, sellest rohevõrgustiku ala on 19,0 ha. Planeeringuga vähendatakse looduslikku ala 1,03 ha, millest rohevõrgustiku ala on ca 0,82 ha. Planeeritud murukattega lennurada ja planeeritud murukattega vibuväljak on arvestatud looduslikuks alaks ja rohekoridore läbi ei lõigata. Olemasolev põllumajandusmaa säilib praegusel kujul vähemalt 90 % ulatuses st ei planeerita ehitis/rajatisi/tegevusi, mis kahandaksid kultuurmaastikus leiduvaid looduslikke kooslusi või

mis seaksid ohtu loodusliku iseregulatsiooni säilimise. Planeeringu alale aktiivse kasutusega infrastruktuure ei rajata. Murukattega lennuraja planeeritud kasutustihedus on suvisel ja päevasel ajal kaks korda päevas. Auelepa kinnistu detailplaneeringu lk 25 on välja toodud leevendavad meetmed, mis on olulised rohevõrgustiku struktuuri ja funktsiooni maksimaalseks tagamiseks. Keskkonnaameti 31.05.2012 vastuskirja nr HJR 14-4/12/12832-2 hinnangul ei ole planeeringulahendusega kavandatav tegevus rohevõrgustiku kaitse põhimõtetega vastuolus.

4. Keskkonnaameti 31.05.2012 vastuskirja nr HJR 14-4/12/12832-2 hinnangul ei ole planeeringulahendusega kavandatav tegevus rohevõrgustiku kaitse põhimõtetega vastuolus. Planeeringuga kavandatud tegevus ei muuda rohekoridoride asetust Tallinn-Tartu maantee suhtes. Planeeringuga ei nähta ette ei elamumaa sihtotstarvet ega ka elamute ehitamist. Murukattega lennuraja ja murukattega vibuväljaku võib lugeda looduslikuks alaks.

5. Detailplaneeringu realiseerumisel säilib senine maakasutus praegusel kujul (kultuurheinamaa) vähemalt 90% ulatuses. Säilib ka piirkonnale omane hajaasustus.

Täiendavad vastulaused.

1. Visuaallennu tingimustes, hooajaliselt ja päevasel ajal, käitatav murukattega lennurada kasutustihedusega 2 korda päevas ei põhjusta olulist mürataseme tõusu piirkonnas.

2. Planeeringualale (21,77 ha) on ettenähtud 21 sõiduauto parkimiskohta. Seitse sõiduauto parkimiskohta on kavandatud planeeringualalt väljajääva Kangru talu (9,96 ha) õuealale. Vastulause pole arusaadav.

3. Lennundusseaduse § 35² lg3 p 9 ja 10 näevad ette oluliselt looduskeskkonda muutvate tööde (sh metsaraie) ja ehitus-, planeerimistegevuse kooskõlastamise vajaduse Lennuametiga. Käesolevaga nimetatud tegevuste osas keeldu ei ole.
Väidetavate põhiõiguste rikkumisest Asjaõigusseaduse valguses seoses kaitsevööndiga:
Asjaõigusseaduse § 127 - Kinnisomandi ruumiline ulatus
(1) Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.
(2) Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu.
Lennuraja asukohavalikul on lähtutud põhimõttest, et kavandatud tegevus ei põhjusta metsa raadamist ei planeeringualal ega väljaspool ala. (vt DP seletuskiri lk 24). Samuti ei muuda planeeringuga kavandatud tegevus naaberkinnistute põldude ja heinamaade senist kasutust.

4. Vaba aja veetmise võimaluste (rekreatsiooni) lisandumine lisab piirkonnale atraktiivsust ja ei vähenda kinnisvara väärtust antud piirkonnas.

5. Detailplaneeringuga ei ole kavandatud suuremahulisi tööstusrajatisi.

6. Detailplaneeringuga ei ole ettenähtud ei lennuraja ajutist ega ka pidevat valgustamist.

7. Keskkonnamõjude hindamisest. “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus” § 6 lg1p13 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevusena 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja püstitamist. Eesti VV määrus 29.08.2005 nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 13 p7 kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluva vähemalt 1200 meetri pikkuse tehiskattega lennurajaga lennuvälja rajamisel, laiendamisel või rekonstrueerimisel. Detailplaneeringuga planeeritud lennurada on loodusliku murukattega ja pikkusega 512m. Seega keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. Kütuse ladustamist detailplaneeringu alal ei ole ettenähtud.


Lugupidamisega


/allkirjastatud digitaalselt/

Vello Jõgisoo
vallavanem






Tallinna raekoja platsi kuuse lugu

Vaadake vahvat videot kuuse toomisest! Seos meie küladega? Aga palun - noore pere ema Sandra vanaisa oli Alansi küla poiss - Suurkase Elmar!


Ringvaade | Eesti Televisioon | ERR

Esmaspäev, 12. november 2012

Huvitav ajalooline tähelepanek: Kose pank asutat siitkandi meeste poolt

Arvestades alanud nädala tähtsust - Kose + Kõue läbirääkimiste lõpusirge, viimased rahvakoosolekud ning nädala lõpul rahvaküsitlus; arvestades teatud inimeste kartust, et Kosega liitudes otsustavad kõik meie kandi asjad edaspidi Kose inimesed; arvestades seejuures ka meie külaseltsi üht ääretult olulst eesmärki uurida siitkandi ajalugu, olgu nimetatud, et 103 aastat tagasi asutasid Kose panga 3 siitkandi meest - üks mees Alansilt (omaaegne Tiidu talu peremees), üks mees Triigilt ning üks mees Siugelt, mis oli vanasti Alansi naaberküla, Siuge Vanakõrtsu peremees kuulus Alansi Veeühisuse alla ning oli igatepidi seotud siitkandi tegemistega.
Miks te kardate, et tänapäeval siin kandis elavad inimesed viletsamad on? Vastupidi - kindlasti valitakse siitkandi mehi-naisi ühendvalla volikokku ning kindlasti suudavad nad midagi head ja toredat korda saata nii ühendvalla "pealinna" kui maapiirkondade heaks!

Nüüd aga väljavõte Wikipediast:

 NB: pildil ei ole mitte Äksi meiereihoone, vaid Kose nn pangahoone, kus hetkel veel postkontor, hambaarsti ja perearsti kabinet. Selle vastas asus vanasti legendaarne Jah-Ei-aknaga kohukesetootmine :)

Revolutsioonist läks mööda mitu aastat, enne kui Kose majanduselu hoogustus. 1909. aastal asutati Põllumeeste Seltsi algatusel Kose Laenu- ja Hoiuühisus. Ühisuse asutamispäevaks oli 16. november, kuna siis toimus esimene peakoosolek. Asja algatajateks ja panga propageerijateks olid Villem Lepp Alansi külast, Johannes Oras Siuge külast ja Gustav Ehkman Triigist. Juhatuse esimeheks oli kirikuõpetaja Harald Põld.

Pangamaja ehitas Jüri Jõffert 1914. aasta suvel. Ehitus vastas tolleaegsetele nõudmistele ja oli tulekindlate vaheseintega. Majas asus veel postkontor (postkontor tegutseb selles hoones tänase päevani). Hoones asunud saali kasutas enne seltsimaja valmimist Kose Haridusselts ja hiljem Kose 6-klassiline algkool. Kose Laenu- ja Hoiuühisuselt said laenu omale majade ehitamiseks nii Kose Piimaühing, Kose Haridusselts, kui ka teised ümberkaudsed asutused.
Kose Laenu- ja Hoiuühisuse juhatuse esimeesteks olid Harald Põld (aastatel 1909–1912), Gustav Ehkman (aastatel 1913–1914), apteeker Edvin Matson (aastatel 1915–1932) ja Otto Kruusement (1933. aastast alates). Panka peeti usaldusväärseks ja iga järgneva aastaga kasvas ka panga liikmete arv. 1909. aastal oli 32 liiget, 1910. aastal 108 liiget, 1917. aastal 298 liiget ja 1934. aastal 961 liiget.

Esmaspäev, 5. november 2012

Kaastunne


Tuul puude ladvus tasa kiigub,
me vaikses leinas langetame pea...

Pärast rasket haigust on lahkunud Kuusiku talu peremees, üks auväärt ja väärikas mees, kellega mul oli neil vähestel kohtumistel väga sügavad ja sisukad vestlused ajaloo ja eestluse teemadel. Puhka rahus, Ülo! 

Heli-Merike, Andres, Kadri ja Mari peredega!

Avaldame sügavat kaastunnet kalli abikaasa, isa ja vanaisa  surma puhul...