Teisipäev, 27. detsember 2011

Patrick võttis voolu, täiend. 28.12 9.30

26.detsembri varahommikul möllama hakanud torm Patrick, mille puhanguid mõõtis Raplamaal Kuusikul asuv vaatlusjaam isegi 26 m/s, võttis meie küladest ja Habaja kandist voolu täpselt 26.12 kell 03.11. Kose kihelkonnas oli vooluta majapidamisi palju. Kogu Eestis on veel tänagi keskpäevase seisuga 45 000 majapidamist vooluta. Sh meie külad. Eesti Energia pani aga oma kliendiinfonumbri ajutiselt kinni. Sellest on küll kahju, sest vägagi abiks oli automaatvastaja teade, mis valitakse mobiilimasti järgi, millest saime teada, et Kõue, Kose, Anija, Raasiku jt piirkondades on kõrgepingeliini rike. Anti ka eeldatav parandamise kellaaeg, mida siis vastavalt olukorrale nihutati eile õhtul kella 20-st tänase kella 14-ni. Lähenemas on kaks uut tormi, mille tuulepuhangud võivad ulatuda samuti 30 m/s, nii et hoiame pöidlaid, et rikkebrigaadidel õnnestuks enne uue tormi puhkemist suuremate parandustöödega valmis saada.



Milline on siis olukord meie kandis? Ardus tuli öösel vool tagasi, enne polnud seal ei vett ega kütet, mis on mõlemad elektritoitega seotud. Ardu ja Kõue mobiilimastid ei tööta eilsest saati, inimesed ei saanud või osalt ei saa ka hetkel välja helistada ega saa mõistagi ka neile helistada. Kus elekter on, kipub see hirmsasti vilkuma, mis võib tänapäeva peentele ja tundlikele mehanismidele viga teha. Habaja rahval oli veetorni tõttu eeliseid, sealt sai vesi alles täna hommikul otsa. Kuid kütet ei ole, sest see alajaam, mis katelt toidab, on rivist väljas.

Minuni ei olu jõudnud andmeid, kas torm Patrick meie kandis midagi ka ära lõhkus. Külaplatsil oli ka kõik ilusti korras. Loodame, et suuri purustusi ega kahjustusi meie kandi elanikud kandma ei pidanud.




EDIT: Harmi kandis olevat torm pikali lükanud kolm liiniposti, mis kõik keset põldu. Seal olla praegu tehnika kohal, kraanad ja värgid. Ei ole neil ka lihtne, maapind ju ülipehme pärast sooja ja väga vihmast sügis-talve...


Kosel võtnud torm katuse kolmekordselt korrusmajalt.


EDIT2: 27.detsembril kell 18.30 - ikka voolu ei ole. Infoliini automaatvastaja lubab järgmise päeva kella 12-ks. Üks meie küla mees märkas kohta, kus keskpingeliin oli pikalt maas, ning märkas töömehi parandamas hoolikalt madalpingeliini, mis viis tarbija juurde, kes ületalve siin kandis ei elagi. Kui ta läks seletama, kus märkas keskpingeliini riket, öeldi talle, et neil on oma graafik. Tundus lootusetu.


Õhtul Habaja Külade Seltsi koosviibimine. Enne Habaja poes inimesed ostavad pudelitega vett, sest nagu öeldud - vool oli suuremas osas olemas, aga vett mitte. Poole ürituse peal märkab keegi, et vesi on tagasi. Ürituse lõpul koduteel märkame üle põllu, et Patermaa õuel särab kuusk taas värvilistes küünaldes ja meie maja õuevalgustus töötab. Juhuuuuu!

Facebookist võib lugeda meie küla elanike muljeid:

# ‎40 tundi ilma elektrita. Ja äkki hakkas pimedas toanurgas tolmuimeja tööle, päris ehmatav oli.
# Pühade aegu ligi 41 tundi elektrita olla... üsna sürr kogemus.
# Oli tore nautida küünlavalgel kuuske ja karda, tassida kaevust ja jõest vett, peaaegu kaks päeva...aga siiski beebiga oleks mõnusam olla valguse käes! Täna õhtul siis taastati elektriühendus


Moraal?


# Varuda koju küünlaid, tikke, taskulampe, patareisid (poed osteti neist kohe täiesti tühjaks!), väike transistorraadio. Mobiiltelefonile varuda autolaadija. Perpektiivis tasuks varuda ka generaator, kuid selle soetamisel tasub tähele panna, et odavamate generaatorite puhul on tekkiv vool sedavõrd hüplik, et võib ära rikkuda kodutehnika.

# Et siinkandis ütlesid üles ka mobiili mastid ja paljud meie valla elanikud olid leviaugus, siis tasub teada, et hädajuhtumil tuleb eemaldada telefonist SIM-kaart ning telefon otsib 112-le helistamiseks automaatselt lähima suvalise operaatorvõrgu. Seda tasuks preventiivselt õpetada ka oma eakamatele sugulastele, kes ehk ei oska seda teha, kuid kes just võivad ootamatult abi vajada.


Hea lugeja, kui soovid oma tormimuljeid jagada, võib siin kommentaariumis seda lahkesti teha!

Pühapäev, 25. detsember 2011

Jõulud



Rahulikku jõuluaega kõigile meie külade elanikele, meie naabritele ja kõigile praegustele ja tulevastele koostööpartneritele!

PS: tänases ETV Jõulutunnelis kogutakse raha Põhja-Eesti pimedate ühingu ruumide renoveerimiseks. Olgu mainitud, et aastaid oli pimedate ühingu orkestri abidirigent Alansi mees Vainu Eki, minu armas vanaisa :)

Neljapäev, 22. detsember 2011

Seltsidepäev


Möödunud laupäeval oli Kõue valla seltside päev. See on päev, mil kõik Kõue valla seltsid on oodatud kogunema, kandma ette lõppeval aastal tehtust ning uue aasta plaanidest. Et kõik seltsid ei blogi pidevalt enda tegemistest ega avalda kirjutisi ka Kõue Kuulutajas, on see üritus väga hea võimalus saada teada, kes on tegijad ja mida huvitavat on teoksil.

Et eelmisel aastal jäi aega väheks, otsustati sel korral üritus teha laupäeval. Et kõik ikka lõpuni vastupeaks, oli päevakavas ette nähtud, et ürituse teisel poolel tuleb jõuluvana. Et tublimaid tunnustada, oli plaanis ka mitmes kategoorias parimate tunnustamine.

Seltside esindatus oli mõnevõrra väiksem varasematest aastatest. Kohale olid tulnud esindajad järgmistest seltsidest: Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaselts, Ojasoo Küla Selts, Habaja Külade Selts, Hõbejuus, Kõue Külade Selts, Rõõsa Külaselts, ansambel Üllatus, ansambel Kuldne Sügis, käsitööklubi Liisu, Ardu Huvikeskus, Ardu Saunaselts, AKLK-l oli volitus esindada ka Alansi Offroad Klubi ja tulevast Alansi Vabatahtlikku Päästeseltsi. Meie piirkonnast oli puudu Habaja RSK (kelle aasta tegu oli Habaja Skate-park) ja Äksi automudelistid, samuti Võtikmetsa hobikoda (kelle aasta tegu oli käsitöömaja avamine ja erinevate põnevate töötubadega alustamine ning kes oligi hõivatud jõuluteemaliste töötubade läbiviimisega). Puudu olid näiteks ka Austrvegr (Kiruvere muinaslaagrid), Paunküla külaselts, Kõue Päästeselts, kelle aasta tegu seisab veel ees, juhul kui taevataat pisut lund annab. Nimelt soetatakse värske KOP-projektiga mootorsaan, millega luuakse suusarajad!

Üritus ise oli kenasti korraldatud. Valla haridus-spordi-sotsiaal-kultuurinõunik Sirje Saulep oli õhtu juhina valmistanud ette luuleread iga seltsi sissejuhatuseks. Saime kuulda iga seltsi tegemistest - kuidas Rõõsa küla rahvas on jätkuvalt kokkuhoidev seltskond, kuidas ühiselt võeti ette isegi Paunküla matkaradade korrastamise suur töö; kuidas Ojasoo rahvas endale võrkpalliplatsi ja jaanitulekoha ehitas; kuidas Habajal Fresko maja ehitustööd käivad; kuidas Aelas Härjapea Koja muinassaun valmib. Seltse oli mitmeid ja tegusid niisamuti. Kes mis tunnustuse siis sai, sellest järgmises Kõue Kuulutajas. Ürituse fotogaleriid saab näha siit.

Neljapäev, 15. detsember 2011

Homsest seitse päkapiku öötöötuba Võtikmetsas!


Foto: Annely Tisler, Võtikmetsa Hobikoda

Homme on kavas vintage kaartide - nagu ülaltoodud fotol näha on - meisterdamine! Seitse õhtut järjest toob palju põnevat, on hea võimalus lähedastele kingitusi meisterdada. Ei teagi, kuidas tänapäeval asjad käivad või kas see igas kodus ühtmoodi ongi, aga minu koduses kasvatuses väärtustati oma kätega valmistatud kingitusi palju.

Esmaspäev, 5. detsember 2011

Alansi Vabatahtlikust Päästeseltsist


Fotod: Merje Laur


Panen ka siia veebi üles viimases Kõue Kuulutajas ilmunud loo ja usutluse Ainiga.

Parem suitsuandur laes, vinguandur seinas, tulekustuti nurgas – kui punane kukk katusel


Oktoobris ja novembri alguses toimusid Kõue vallas mitmel pool tuleennetuse koolitused. Päästeameti statistika on karm, Eesti tuleõnnetustes hukkus 2010.a 69 inimest. Suurem osa neist hooletu suitsetamise tõttu, aga ka hooletuse tõttu lahtise tulega ümber käimisel (nt järelevalveta jäetud küünlast puhkenud tulekahju), hooletuse tõttu kütteseadme kasutamisel. 42 juhul neist puudus suitsuandur. Seetõttu on äärmiselt tänuväärne, et MTÜ MUDEST Alansilt Ain Salupõllu eestvedamisel võttis südameasjaks nii mahuka koolituse läbiviimise, mille eesmärk oli keskenduda just tuleõnnetuste ennetamisele ja kahjude vähendamisele. Üritus toimus koostöös Kõue Päästeseltsiga.


Ühel kaunil ja värvilisel oktoobrikuu laupäeval toimuski esimene koolitus Kirivalla külaplatsil. Esmalt uuriti, kas kõigil on ikka olemas suitsuandurid, mille olemasolu on kohustuslik juba alates 1.juulist 2009. Koolitajad panid inimestele südamele hoolitseda ka oma eakamate lähedaste ja naabrite eest, kel tervise tõttu oleks ohtlik taburetiga lae all turnida ja suitsuanduri patareisid vahetada.


Meile näidati ka vinguandurit. See näeb eemalt vaadates välja samasugune väike ümmargune karbike, kuid see reageerib hoopis vingugaasi peale. Vinguandur peab seetõttu paiknema ka hoopis mitte laes, vaid seina peal põrandast ca 1 m kõrgusel, sest vingugaas vajub alla. Paljudel meist on ettekujutus, et vingugaas tekib, kui ahi liiga varakult kinni pannakse. Tegelikult eraldub vingu ka mistahes põlemise puhul. Inimese surmaga lõppenud tuleõnnetuste puhul on valdavalt tegu just nimelt vingugaasi, mitte aga tule ega suitsu tõttu hukkumisega. Et vingugaasil ei ole ka mingit tuntavat lõhna, soovitasid Ain ja Taimar Lossmann Kõue Päästeseltsist hankida endale ja lähedastele ka vinguandur ka juhul, kui elamises ei olegi ahju.


Järgnevalt tutvustati meile korstnapühkimisel vajaminevaid vidinaid ja juhiti tähelepanu, et igaüks võib küll oma korstna ise ära puhastada, kuid seaduse järgi tuleb 1 kord 5 aasta jooksul kutsuda endale koju ka kutsetunnistusega korstnapühkija. Kui see ununeb, võib tekkida päris suur probleem kindlustusjuhtumi korral.


Õppusel oli mõistagi ka praktiline osa, kus sai proovida kõiki võimalikke kustuteid. Supipotis põlema süttinud õli kustutamiseks said kõik katsetada tulekustutusteki võimeid. Proovisime ka tulele piiri panna supipoti tekliga, sest põhiline on tegelikult takistada, et tuli enam õhku ei saaks. Rahvas ahhetas imestusest, kui tekli eemaldamisel pott uuesti põlema lahvatas. Seega tuli meelde jätta, et kui pott või pann läheb põlema, tuleb rahulike liigutustega see kaanega või tulekustutustekiga katta ja jättagi see niimoodi jahtuma.


Erinevate kustutite praktilise kasutamise harjutamine oli kahtlemata äärmiselt oluline. Ohtlikus olukorras tuleb tegutseda kähku ja kindlameelselt. Ei ole siis enam mahti hakata välja otsima ja tudeerima kustutite kasutusjuhendit, rääkimata kustuti enda otsimisest kuskilt sahvrist kastide vahelt. Siis peab kõik toimuma lihasmälu tasandi – kustutilt splint ära tõmmata ja pihustada põlengukohas suunaga endast eemale. Mitte aga näiteks tulekolde keskele, nii et leegid ka enda poole lahvatada võivad.


Kõige suuremat elevust tekitas aga õppetund, et tule kustutamine veega võib hoopis vastupidise efekti anda. Päris hulluks läks asi, kui Taimar kallas potis põlema läinud õlile kopsikuga vett peale, põhjustades sellega nagu nõiaväel tuhat korda suurema leegipahvaka!

Kes vaevusid õppusele kohale tulema, said kindlasti koguda uusi teadmisi ja oskusi ning värskendada vanu.


Kommenteerib Ain Salupõld Alansilt, MTÜ MUDEST

Mis on MTÜ MUDEST?

See on vabatahtlik päästeselts. Muudame selle MTÜ nime peagi ära, uus nimi saab olema Alansi Vabatahtlik Päästeselts. Ellu on selts kutsutud eeskätt metsa- ja maastikupõlengute likvideerimiseks, aga ka ennetustöö tegemiseks ja õppepäevade läbiviimiseks rahva seas. Tulevikus soovime arendada ka veekogudel juhtuvate õnnetuste ennetamise ja pinnalt päästmise võimekust ning korraldada ka veeohutusalast ennetus- ja koolitustööd.


Palju teil mehi on?

Praegu on 12 meest. Meie piirkonnast on abipäästja väljaõppe esimeses etapis osalenud 5 meest, 3 meest on läbinud ka operatiivauto koolituse ning on täisväärtuslikud priitahtlikud pritsumehed.


Mis masinad teil on?

Päästeseltsil on üks kulukustutusauto, mis on ehitatud Chevrolet Blazeri baasil ning mida koolitusel osalejad ka oma silmaga näha said (vt alumisel pildid). Sel masinal on peal 1 tonn vett, 1 tuletõrjepump, 1 kõrgsurvepump ning lisaks 1 tonn vett ka haagises. Samuti on seltsil üks Magirius tuletõrjeauto, mis on kõpitsemisel; 2 Ural paakautot ning 2 meeskonnaveo autot, Land Cruiser 90. On veel mõned, mis ootavad üles ehitamist, kuid sellest on veel vara rääkida.




Olete juba käinud kuskil abiks?

Jaa, oleme käinud abiks Kemba ja Vihterpalu metsapõlengutel. Samuti kutsuti meid appi, kui eelmise aasta varatalvel sõitis Saula kandis Tallinna-Tartu maanteelt välja kraavi Olerexi kütuseveok. Selle kraavist väljatõmbamine kestis tunde ning osalesime selles.

Millal võib MTÜ MUDESTi (tulevase Alansi Vabatahtliku Päästeseltsi) poole pöörduda?


Meiega võib julgesti ühendust võtta, kui tekkis huvi meie priitahtlikega ühinemiseks. Samuti kui soovite nõu ja abi suitsu- või vinguandurite või muude tulekustutusvahendite soetamisel. Jätke meelde minu kontaktid:


Ain Salupõld 5805 9008.




Küsitles ja ürituse muljeid vahendas Monika Mikiver, Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaselts

Reede, 25. november 2011

Lumelükkamisest Kolu-Äksi teel eeloleval talvel

Oktoobrikuu Kõue Kuulutajast lugesid meie külade elanikud muret tekitavat teadet:

"Enam ei telli riigiteedele lumetõrjet. Maanteeametil on kohustus tagada riigiteede läbivus 12 tunni jooksul pärast tuisku, seega tuleks riigiteede osas tekkinud pretensioonidega pöörduda maanteeameti poole."



Talu sissesõidutee Äksi külas veeruaris 2011. NB: sissesõiduteed lükkab vald nüüdsest vaid nendel, kes on valda sisse kirjutatud!

Enamik on kursis, et tee, mis ühendab meie külasid välismaailmaga, ükskõik, kas Kolu kaudu Tallinna suunas või Äksi kaudu Kose-Risti suunas, on tegelikult riigi tee. Täpsemalt riigi kõrvalmaantee nr
T 11204. Seni on selle tee lumelükkamist tellinud vald. Ja lund on lükatud valdavalt laitmatult. Üksikud erandjuhtumid, kus nii mõnigi külaelanik Soibli kurvi piirkonnas enda auto kõhu peale hange otsa sõitis, tunduvad nüüd lõbusate vahepaladena. Kusjuures, olgu tõe huvides ka mainitud, et hange kinni jäämine oli tingitud sellest, et sealt kulgeb valla piir - Kose vald ei olnud sealt veel lükanud. Aga meie valla otsus on raskes rahalises olukorras mõistetav.


Et nii mõnigi külaelanik oli juba murelik, mis siis nüüd saab, saatsin 25.11.2011 teabenõude Põhja Regionaalsele Maanteeametile:

Tere!

Palun teavet, kuidas on kavandatud riigi kõrvalmaantee T 11204 Kolu-Habaja talvine hooldus 2011-2012 talvel.

Taust: seni on tee Kõue valda kuuluval osal taganud lume lükkamise Kõue vald. Sel aastal on vald ametlikult teatanud, et vald ei korralda lumelükkamist riigile kuuluvatel teedel.

Maanteeameti kodulehelt selgub, et antud tee talihoolde seisund on nr 1, mis tähendab lumetõrjet 36 tunni jooksul ning libedusetõrjet ohtlikes kohtades 24 tunni jooksul.

Antud teed mööda sõidavad ka kaks koolibussi (Kõue valla buss Äksist Kirivallani, Kose valla buss Habajalt läbi Äksi Koluni), külades elab inimesi, kes käivad tööl.

Minule teadaolevalt on Kõue vald Teid sellest, et vald enam selle tee lumelükkamist ei telli, ka teavitanud. Seetõttu palun Teilt teavet, kuidas reguleeritakse kõnealuse maantee talvine hooldus (lumelükkamine).

Lugupidamisega
Monika Mikiver

Vastus laekus juba täna, 28.11.2011. Selge on see, et mitte midagi ei ole selge. Vähemalt on antud siis telefoninumbrid, kuhu pöörduda. Ootame siis huviga, mis saab.





Lugupeetud Monika Mikiver


Maanteeameti põhja regioon lähtub riigimaanteedel talihoolduse tellimisel Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2002. a määrusest nr 45 «Tee seisundinõuded». Määruse lisa 6 kehtestab kõrvalmaateedele liiklussagedusega 200–1000 autot ööpäevas nõutavaks seisunditasemeks 1.

AS Teede Tehnokeskuse tehtud 2010. a liiklusloenduse tulemusena on mõõdetud Kolu - Habaja maanteel km 0 -2,3 200 autot ja km 2,3 - 12,6 106 autot aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2002. a määruse nr 45 «Tee seisundinõuded» lisa 6 sätestab nõutava kõrvalmaantee talvise seisunditaseme 2 alates liiklussagedusest 1000 autot ööpäevas, mistõttu ei ole käesoleval hetkel põhjendatud nimetatud teel seisunditaseme tõstmine.

Alates 01.11.2011. a hakkas kehtima tee seisundinõuete määruse uus redaktsioon, milles on muudetud 1 seisunditaseme hooldustsükli aegu. Praegu käivad Maanteeametil läbirääkimised muudetud määruse rakendamiseks.

Pretensioonidega riigimaanteede hoolde osas palume pöörduda Maanteeameti põhja regiooni hooldeosakonna peaspetsialisti Tiit Heinpalu tel.6304845, GSM 5030182, e-kiri Tiit.Heinpalu@mnt.ee või hooldeosakonna juhataja Kristjan-Raul Pettinen tel.6304846, GSM 53313469, e-kiri Kristjan.Pettinen@mnt.ee poole.

Lugupidamisega
Peeter Paju
direktori asetäitja teehoiu alal

19.02.2012: Johan Pitka 140


Pilt pärit Internetist.

Johan Pitka - Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Kaitseliidu asutaja, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi puhkab teadaolevalt Alansi mullas. Alansil on ka Pitka memoriaal, kus on mälestuskivid ka tema Siberis hukatud poegadele ning Pitkat viimastel päevadel varjanud Alansi Jaagu talu peremehe Oskar Nõmmela auks. Johan Pitka sõber Nõmmela oli ka Kaitseliidu Triigi kompanii ülem.


Johan Pitkal on 19.veebruaril 2012.a 140. sünniaastapäev. Seda päeva tähistame koostöös Kaitseliiduga. Koostöös loome ka memoriaali infotahvli, millest külastaja saab kõigest lähemalt lugeda ning seda nii eesti kui ka inglise keeles. Aktuse korraldamist ja infotahvli rajamist toetatakse ka kohaliku omaalgatuse programmist - külaseltsi projekt oli taas kord edukas!

Kolmapäev, 23. november 2011

Reklaam Kuimetsa Rahvamajale


Pilt pärit Õhtulehest.


Järgmisel kolmapäeval 30.11.2011 astuvad Kuimetsa Rahvamaja laval üles mitmed armastatud näitlejad etenduses "Palun lahkuge lavalt": Mängivad Elle Kull, Endrik Kerge, Kadri Adamson, Tarvo Krall, Pille Pürg, Heino Seljamaa, Diana Klas ja Rednar Annus.


Habaja rahvast käib küll Kuimetsa üritustel, on see ju meist vaid 10-15 minuti autosõidu kaugusel. Kuidas on meie küladega? Seal on tulemas veel 1.advendi tähistamine, Kuimetsa enda näitetrupi Idu lasteetendus "Jõuluvana kott", 5.a sünnipäevapidu. Täpsem info on Kuimetsa Rahvamaja FB lehelt leitav!

Kolmapäev, 2. november 2011

Hingedepäev

Täna ja vanarahva kombe kohaselt üldse neil päevil ja nädalatel on aeg mõelda lähedastele, keda meie seas enam ei ole. On aeg mõelda ka meie külades elanud või nendega lähedalt seotud olnud inimestele, sel aastal on lahkunuid olnud mitu. Veel oktoobriski kaks inimest...



Neljapäev, 27. oktoober 2011

Harmi kokanduskoolituse reklaam!

Kokandusõhtu

Harmi Põhikoolis

esmaspäeval, 31.oktoobril kell 17.00

Osalema ootame kõiki naisi, kelle õlul on pere toidu planeerimine ja valmistamine.

Osalemisest palume teatada hiljemalt reedel 28.10. kool@harmi.ee

või tel. 5238329 ( võib ka esmaspäeva hommikul)

Üritust rahastatakse Riikliku südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise programmi eraldisest Harju Maavalitsusele.

Esmaspäev, 24. oktoober 2011

Kõik naised kõhutantsu trenni!





Kõik kohalikud naised! Habajal on nüüd võimalik osaleda kõhutantsu treeningutes! Esimene kord toimus eelmisel kolmapäeval õpetaja Jane Paberiti juhendamisel. Tegu on tõeliselt suurepärase õpetajaga, kes on väga hea tantsija, kuid kes viskab nalja ning oskab seletada puust ja punaseks. Kõhutants on suurepärane treening, mis aitab parandada Su rühti, õpetab tunnetama keha, õpetab kasutama lihaseid, mille olemasolust aimugi polnud :) Ääretult oluline on see, et see on väga kasulik me tervisele. Õlaringid ja puusanõksud vabastavad keha pingetest. Enamikel meist on ju tööl sundasend, paljudel arvuti taga. Töölt koju sõites pikk autosõit. Lihaspingetest jääb aga keha haigeks. Kõhutants aga teeb turja ja ristluud "pehmemaks" (kui see on nüüd kõige õigem vastandsõna "kangele"), harjutab hoidma õiget ja tervisele kasulikku rühti ning tuju ka heaks. Isegi kui esialgu väga hästi ei tule välja, siis sellest ei tasu alla vanduda. Eriti kui meil kõigil koos alguses välja ei tule, siis on meil kõigil koos ka päris naljakas. Esimesel korral küll oli! Üsna pea peaks see tunnetus siiski tekkima ;-)

Koht on Habaja raamatukogu.
Aeg on kolmapäeviti 19.45-20.45
Raha - sõltub osalejatest. Kui osalejaid tuleb piisavalt palju, siis saaksime hakkama u 3 euroga kord.

Tuleennetuskoolitusega panime sümboolse punkti


Pildid tegi Merje Laur. Kogu pildigalerii on meie külade Facebooki lehel!


Paar nädalat tagasi toimus see meil, sel nädalavahetusel Kõuel. Lähiajal järgnevad veel koolitused Habajal, Ardus ja Paunkülas. Soovitan kõigil minna - esiteks on tegu ohuga, mille eest me keegi kaitstud ei ole ning saadav tarkus mööda külgi maha ei jookse. Teiseks - kui on rohkem inimesi, on kogu koolitus hulka lõbusam. Meil sai ikka nalja küll kogu selle tõsise teema juures :)



Nagu viis aastat tagasi oli ka seekord kohal priitahtlik Taimar ja rääkisime sarnastest asjadest ning proovisime läbi sarnaseid asju, sh vee valamist põlevale õlile.




Õppeotstarbel ehitatud köök aga demonstreeris tulelevikut ehedamalt - kui põlema läinud poti kohal on suitsutõmbaja, lagi vmt, siis põrkab leek laest edasi külje suunas. Ja kas see leek siis hääbub peale pahvakat endisesse suurusesse või süttib midagi veel, sõltub juba sellest, mis esemed seal läheduses on.




Meil on rahvast küll hulka rohkem kui Kõuel - esindatud olid Alansilt Kopliotsa, Vainu, Otti, Tiidu, Lutsukülast Jõgise, Kirivallast Männiku, Imuti, Tõnu, põgusalt ka Hinnuhansu ja Hansuni majapidamised. Kuid samas oli rahvast siiski vähe ning mitmetel ei olnud võimulik lõpuni olla, mistõttu ei olnud meil võimalik väga sisuliselt uu(t)e külavanema(te) valimisega seonduvaid küsimusi arutada. Kes olid veel jäänud, need said täita küsimustiku, milles uurisime, kas soovitakse jätkuvalt üht külavanemat kolme küla peale või oleks nüüd aeg küps, et igal külal on oma külavanem, kes siis on ühtlasi külaseltsi juhatuses ning tegutseksid ikka ühiselt.


Mina aga endise külavanemana luban lõpuni viia mõned südameasjad:
(1) piiride õigeks ajamine

(2) külade arengukava koostamine ja vastuvõtmine

(3) Johan Pitka 140. sünniaastapäeva tähistamine - 19.02.2012

(4) külade ajalooraamatuga töö jätkamine koostöös Karla küla ajalooraamatu autoritega.

Esmaspäev, 10. oktoober 2011

Tähelepanu: naabrivalve nõuanded


Pilt Kostivere kodulehelt.



Täna öösel kell 2 nähti Alansil kahtlaselt käituvat hõbedast sõiduautot, kes luusis naabertalu ja meie sissesõiduteedel, mille numbrit küll kahjuks tuvastada ei õnnestunud. Olgu seetõttu siinkohal uuesti kirja pandud naabrivalve kohta, mida me ise oma ajurünnakutel kunagi Harmis ning suvel külaplatsil kirja oleme pannud:

- aiavalgustus, vähemalt liikumisanduriga valgustid maja ja/või kuuri, värava jmt juures
- koer(ad)
- valvekaamera(d)
- signalisatsiooniseadmed
- turvafirma või vähemalt turvafirma kleebised
- head suhted naabritega, naabrite informeerimine enda äraolekust jmt
- kahtlaste autode numbrite fikseerimine, vajadusel (julguse olemasolul) küsida, kes need inimesed on ja mida teevad. Kusjuures - isegi kui võõras autos viibivad inimesed tunduvad kenad ja sõbralikud ja väidavad end olevat sugulased või töökaaslased, PRIA ametnikud vmt - ka siis on soovitatav ikkagi number kirja panna ja küsida ka inimeste nimesid ja ka need kirja panna. Mõni lobeda jutuga tegelane on ehk pisut eeltööd teinud ja teab täpselt, kuhu ta läheb ning mis juttu kahtluse hajutamiseks rääkida tuleks. Kui on aga aus inimene, siis mis tal saab selle vastu olla, et tema nimi ja auto number kirja pannakse.

Kliki ka siia ja loe MTÜ Eesti Naabrivalve poolt antud soovitusi.

Kolmapäev, 5. oktoober 2011

8.oktoobril kell 15 külaplatsile!



Head kaasteelised Alansi, Kirivalla ja Lutsu küladest!


Üks etapp on läbi saanud. Üks viisaastak on nüüd möödas ja aeg on seada plaane uueks etapiks. Kutsun teid laupäeva pärastlõunaks külaplatsile, et üheskoos heita põgus ülevaade sellele, mis sai tehtud ning mis jäi tegemata, aga teha plaane ka edaspidiseks. Olen käivitanud külade arengukava koostamise. Esimene seminar ja ajurünnak toimus meil suvel. Nüüd on võimalus esitada veel ettepanekuid meie tööplaanidesse ning ühtlasi võtta vastutus mõne konkreetse töövaldkonna korraldamise eest. Samuti on nüüd aeg teha otsus, kas soovime taas valida kõigi kolme küla peale ühe külavanema või õnnestub meil nüüd näiteks valida igale külale oma külavanem. Et külavanemast saab ka külaseltsi juhatuse liige, peab külavanemaks kandideerival inimesel olema kindlasti töötav ID-kaart. Kui ei ole, võtab ta endale kohustuse oma ID-kaart töökorda saada. Külavanema ülesanded on kirjas Kõue valla poolt kehtestatud külavanema statuudis.




Eile õhtul sõnas ETV-s Foorumi saates minu kunagine õpilane magistristuudiumis ja tänane Siseministeeriumi asekantsler Koort, et vastutus turvalisuse eest on ka ühiskonnal ja kogukondadel. "Kui külakiik on püsti pandud, siis tuleb järgmisena vaadata, et seal külas inimesed ikka ellu jääksid". Sellega pidas asekantsler silmas, et tuleohutuse ennetustööga tegelemine on meie kõigi asi. Õnneks on meie kogukond selles osas väga eesrindlik - Alansil on moodustatud priitahtlike pritsimeeste MTÜ, kes korraldab laupäeval just nimelt koolituse sellest, kuidas ennetada tuleõnnetusi, mida saab igaüks ära teha, et ohtu ära hoida. Palun teil kõigil osaleda, sest päästevõimekuse suurendamine meie priitahtlike MTÜ poolt on seotud projektide kirjutamisega. Ning rahastajad jälgivad hoolega, kui palju inimesi niisugustel üritustel osaleb. Seega - kui võtate aega ning tulete tuleennetuse koolitusele, aitate kaasa omaenda koduse majapidamise tuleohutusele, aga kaudselt aitate kaasa ka selle MTÜ päästevõimekuse tõstmisele.

Neljapäev, 8. september 2011

Sellest, kus tänapäeval lapsed jalgrattaga sõita tohivad


Minu lapsepõlvesuved Alansil olid lahedad, nagu Bullerby lastel. Väga mõnusat seltskonda pakkusid mulle üksiku lapsena naabritalu Otti poisid ja teised Otti Asta lapselapsed, keda oli täpselt minuvanuseid pluss-miinus-mõni aasta ikka parasjagu. Sai koos möllatud, igasugu luurekaid ja asju mängitud. Muidugi sai ka rattaga sõidetud ja üksteist taga aetud. Ümber Vainu on ringtee, samuti vana Virumäe küünini läks pinnasetee, mis oli väga hästi sõidetav.

Suure tee peal me üksi, ilma täiskasvanuteta sõita ei tohtinud.



2 km kaugusel Äksis oli pood, seal käisin väiksena vaid koos vanaisaga.

Meie külaplatsil toimunud infotunnil saime teada, et sel suvel jõustunud uue liiklusseaduse järgi on selles osas tekkinud olulisi muudatusi. Nüüd tohib väike laps legaalselt jalgrattaga sõita vaid koduaias, millel on tara ümber. Talu sissesõiduteel ja muudel talu pinnaseteedel sõitmine ei ole enam lubatav muidu kui ainult piiratud juhtudel (täpsemalt allpool). Väikseid lapsi trahvida ei saa, küll aga ei ole põhimõtteliselt välistatud alaealiste komisjoni saatmine.

Et see tundus meile ebaõiglane, pöördusin külavanema ja külaseltsi juhatuse liikmena Politsei- ja Piirivalveameti poole ning palusin selgitusi. Tänan siinkohal PPA-d väga põhjaliku vastuse eest. Lisan selle ka siia allapoole, aga enne võtan lühidalt õigusliku olukorra kokku.

  • Tee mõiste uues liiklusseaduses on selline: "tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud;" LS § 2 p 81
  • "Jalgratast võib iseseisvalt sõiduteel juhtida vähemalt 10-aastane isik, kes on omandanud jalgratturi kvalifikatsiooni. 10–15-aastasel isikul peab sõiduteel sõitmisel olema kaasas sellekohane juhiluba. Seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanud isiku vahetu järelevalve all võib sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt 8-aastane isik." LS § 148 lg 1
Liiklusseadusest ei tulene küll väga hästi, kas sõidutee on midagi erilisemat kui lihtsalt tee ("sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed"), kuid politsei ametlikust vastusest tulenevalt tuleb mõista siiski nii, et sõidutee on ka pinnasetee vms, mida praktikas teeks kasutatakse.

Mõistan seejuures siiski politsei ja Maanteeameti argumente, et iga pinnasetee ristub kunagi suurema teega ning välistatud ei ole lapse õnnetusse sattumine. Meenub mullegi seepeale väga kurb liiklusõnnetus Kose valla Liiva küla tüdrukuga, kes pidi tihti ületama Tln-Trt maanteed ning ühel päeval ilmselt hooletusest ei pannud lähenevat sõiduautot tähele... Olin ka ise kunagi Kuimetsa bussis, kui kuskil Vaoperes vms kihutas sõitvale bussile küljepealt otsa üks väike (u algklassides käiv) poisike oma rattaga. Maja oli kohe tee ääres. Õnneks see poiss pääses ehmatusega. Nende näidetega tahan öelda, et kuigi olen piirangute suhtes kriitiline (ning see hinnang on mu isiklik arvamus), möönan, et tõenäoliselt ongi väga raske väga õiglast regulatsiooni luua. Regulatsiooni, mis ühelt poolt lubaks lastel ratastega ringi kimada seal, kus autosid ei ole või nende liikumiskiirus on väga väike (pinnaseteed), aga teiselt poolt võimaldaks saavutada laste elude ja tervise kaitse eesmärki.

Kokkuvõttes on siis minu hinnangul selline pilt:

1) alla 8a vanune laps ei tohi tee peal sõita - tohib ainult koduaias vms alal (vist ka märkidega tähistatud jalgrattateel, aga et meil selliseid ei ole, neid eraldi ei vaadelnud);
2) 8-10a vanune laps võib sõita jalgrattaga teel ainult vanema või tema volitatud muu täisealise inimese juuresolekul tema vahetu järelevalve all;
3) 10-15a vanune laps võib tee peal ise sõita ainult siis, kui tal on olemas vastav juhiluba;
4) kuni 16a vanusel lapsel peab jalgrattaga teel sõites olema peas kiiver;
5) lapse jalgrattasõidu nö legaliseerimiseks tuleks vastavale teele panna õueala liiklusmärk.

***************************************
Politsei praktika lastest jalgratturite suhtes

Austatud Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaseltsi juhatuse liige proua Mikiver

On hea meel tõdeda, et külaselts korraldas vestlusringi piirkonnakonstaabliga ning oli võimalus esitada küsimusi ja saada selgitusi õiguslikest regulatsioonidest ning seda just liiklusseadusest (LS) kui uuest ning kõikide kodanike liikumist puudutavast õigusaktist.

Jalgratta juhtimist reguleerib LS ning selle § 148 lg 1 lubab jalgratast sõiduteel juhtida 10-aastasel jalgratturi kvalifikatsiooniga isikul. 10-15 aastasel isikul peab sõiduteel jalgratast juhtides olema kaasas sellekohane juhiluba. LS-s sätestatud sõidutee ja tee mõistest tulenevalt on ka talutee käsitletav sõiduteena. LS-ga on sätestatud jalgratturi kaitseks turvanõuded kiivri kandmise kohustusena. Teie pöördumises on välja toodud kõik asjakohased sätted. 10. augustil k.a. toimus politsei kohtumine LS jt liiklusalaste õigusaktide rakendamise küsimustes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Maanteeameti ametnikega. Üheks arutelu teemaks sai võetud ka alaealise jalgratturi sõitmine taluteel ning vaadeldud kirjale lisatud näiteid. Arutelul toodi LS eelnõu koostajate poolt välja, et nõuete kehtestamise eesmärgiks oli jalgratturi kui vähemkaitstud liikleja kaitsmine mistahes teel liiklemisel. Tihti ristuvad taluteed ka muu teega, millega lisandub ohtusid, mida kogenematu ning nõudeid mittetundev liikleja tahtmatult ja teadmatult võib eirata. Ka ei ole välistatud taluteel teiste liiklejate liikumine, kuna enamjaolt puuduvad seda keelavad liikluskorraldusvahendid.

Politsei teostab ja planeerib liiklusjärelevalvet analüüsipõhiselt ning tulenevalt ohtudest. Õigusrikkumise pealtnägemisel on ootuspärane, et politsei neile reageeriks. Politseitöö esimeseks eesmärgiks on õigusrikkumise lõpetamine, mitte õigusrikkuja karistamine. Teie kirjeldatud taluteel alaealiste jalgratturite poolt liiklusnõuete vastu eksimisel on mõistlik, et politseiametnik selgitab alaealisele või tema vanematele ise sätteid, milliste vastu on eksitud. Eeldame, et politseiametnikud, tundes LS sätteid, suudavad neid selgitada paremini kui alaealiste komisjoni liikmed. Politsei ja Piirivalveamet on korraldanud ning läbi viinud LS koolitusi politseiametnikele. Seaduse tõlgendamise osas on koostatud õppematerjal politsei siseveebis, samuti on kättesaadavad MKM vastused enamesinenud küsimustele. Prefektuure on kohustatud liiklusjärelevalvet teostama analüüsipõhiselt. Juhiseid, mis oleksid taluteel või erateel liikuvate liiklusnõudeid eiravate alaealiste jalgratturite kohta, antud ei ole, kuna seni on puudunud sellekohane vajadus. Ka käesoleval ajal ei ole vajadust vastava juhise andmiseks, kuna ei näe taluteel jalgrattaga sõitvates alaealistes suurt ohtu. Talutee tähistamine eratee märgiga vähendaks teiste liiklejate sattumist sellele teele ning vähendaks ohu tekke võimalusi. Sõltuvalt küla haldusterritooriumist ning teede võrgustiku tihedusest võib kaaluda küla või talutee tähistamist õuala liiklusmärgiga, mis piiraks sõidukite liikumiskiirust. Õuealal on lubatud alaealiste poolt jalgrattaga liikumine eelnimetatud nõudeid järgimata. Kuid märkimata ei saa siiski jätta vajadust lapse ohutuse eesmärgil kanda jalgratta juhtimisel kaitsekiivrit ning teada ja tunda liiklusreegleid. Liikluses osalemisel on konfliktsituatsioonis paraku kannatajaks kergliikleja. Ka esineb liiklusreeglite mittetundmise või nende eiramise tagajärjel õnnetusjuhtumeid kergliiklejate enda vahel ning sel suvel on sellised juhtumid sagenenud.

Politsei- ja Piirivalveamet on meedias kajastanud jalgratturite liiklemise teemasid ning teeb seda jätkuvalt. Seoses kooli algusega ning laste naasmisega asulatesse on planeeritud politseilised tegevused laste turvalisuse tagamisel. Tegemist on pigem preventiivsete ja selgitavate tegevustega kui õigusrikkumiste väljaselgitamisega.

Lugupidamisega Joosep Kaasik
politseikolonelleitnant
arendusbüroo koordinatsioonitalituse juht
korrakaitsepolitseiosakond


Reede, 26. august 2011

Täna õhtul kell 6 Kose pastoraadihoones :)



Täna õhtul toimub kauaoodatud sündmus - Valdo Praust esitab enda versiooni Kose kihelkonna asustusest ja mõisatest muinasajast saati teedevõrgu kujunemise võtmes. Pildil Kose kihelkond Liivi sõja eelõhtul 1558. Mõisate juures märgitud nende esmamainimisaastad.

Kihelkonnapäevadel on aga veel palju toredat toimumas, vt programmi siit.

Reede, 5. august 2011

Sel laupäeval ja pühapäeval Harmi mõisas TEATER!


Foto: Muinsuskaitseamet.

Luba endale üks mõnus vaheldus päevastest askeldustest ning tule Harmi mõisa!

Laupäeval 06.augustil
Mõis avatud kell 10.00

Algusega kell 18.15 Kuimetsa näitetrupi "IDU" esituses kolhoosiaegne naljatükk O. Jaansalu "AGANAD" Lavastaja Ülo Sild

Pühapäeval 07.augustil
mõis avatud kell 10.00- 18.40

Algusega kell 13. 15 Habaja eakate näitetrupi esituses „Abruka lood“

Lisaks: Mart Ojasalu rooside eksposatsioon
Kohvik ja kook mõisamesimusi

Igal täistunnil kummitab!!!

Vaata lisaks siit.

Pühapäev, 31. juuli 2011

Raudrohi



Armsad inimesed, paari päeva pärast läheb külaplats niitmisele. Praegu õitseb seal ohtrasti raudrohtu. Külaplats teenib meil avalikke huve - seega, kes iganes soovib oma talvevarudes näha ka pisut raudrohu varusid, on aeg minna korjama :)

Meenutuseks raudrohu headest külgedest: "Kes raudrohu on kätte võtnud, on kindlasti tundnud iseloomulikku veidi vänget “raudrohulõhna”. See lõhn tekib peamiselt eeterlikust õlist. Kuid raudrohus on veel palju teisigi väärtuslikke aineid, näiteks ka vitamiin C. Kõik need ained kokku teevad aga raudrohust tänuväärse ravimtaime, kelle kõrget hinda teati juba antiikaja Kreekas ja Roomas. Läbi aegade on olnud raudrohu tähtsaimaks tööks verejooksude peatamine. Nii võis näiteks teha raudrohust tee ja seda sisse juues jäid peagi seisma enam-vähem kõik sisemised verejooksud. Kuid temast leiti abi ka lihtsa ninaverejooksu korral. Väga lihtne oli aga peatada mõni väline verejooks. Seda võib igaüks isegi teha. Kui olete endal haava teinud, siis otsige üles puhas raudrohutaim, muljuge tema leht mahlakaks ja asetage haavale. Raudrohu mahl soodustab vere hüübimist ja verejooks jääbki peagi seisma.

Rahvameditsiinis on raudrohtu palju joodud ka köhateena. Ta teeb kinnise köha varsti lahtiseks ja lõpuks kaob seegi. Peale haavade ja köha ravimise on aga raudrohul veel hulganisti teeneid pakkuda. Olgu siinkohal neist osa ära mainitud: vähendab valusid pea-, kukla- ja seljapiirkonnas, korrastab seedetegevust, neerude tööd, vereringet ja südametegevust, samuti menstruatsioonitsükleid. Raudrohi kuulub ka näiteks söögiisu tekitava tee koostisse. Raudrohutee valmistamiseks tuleks võtta umbes üks teelusikatäis peenestatud ürti klaasi keeva vee kohta. Segu tõmmaku viis minutit. Seejärel juuakse lonkshaaval päeva jooksul.

Seega on raudrohi nii väärtuslik taim, et ta peaks alati ravimtaimekapis saadaval olema. Tee on küll mõru, kuid see ebamugav hetk tasub ennast ära. Siiski ei tohi raudrohuteed ka pidevalt juua, sest see võib põhjustada vere liigset hüübimist. Päevas ei tohiks juua üle ühe klaasi raudrohuteed ja paari nädala tagant peaks pikemat vahet pidama. Raudrohutee kõrval võib teha taimest ka vanni."

Materjal pärit Internetist.

Reede, 29. juuli 2011

Toimus vestlusring piirkonnapolitseinikuga


Foto: Merje Laur

Teisipäeva õhtul müristas ja ladistas vahelduva eduga üsna õhtu otsa, müristas isegi Habaja poe telefoni tummaks (ja kaardimaksed samuti). Sellegipoolest oli üsna palju inimesi kohal ning üritus - vestlusring meie piirkonnapolitseiniku Kersti Kaldiga võis alata. Esindatud olid isegi Harmi, Habaja ja Ojasoo külad. Meie omadest oli kohal inimesi Tõnu, Hinnuansu, Imuti, Kaskemäe, Kopliotsa, Otti ja Vainu majapidamistest. Kui tagantjärgi pisteliselt küsisin, kuidas siis meeldis, siis üksmeelne vastus oli: "Tore oli!".

Ei hakka siinkohal refereerima räägitut - kes soovib, harib end ise ja vaatab ise Maanteeameti kodukal olevaid materjale - seal on kirjalikke materjale, videoklippe jmt.

Õhtu kõige suurem üllatus - et linnas peaks pikivahe olema nüüd 28 meetrit. Kohapeal tehtud arvutuste tulemusena tuli just selline arv, kui 50km/h sõita 2 sekundit.

Rohkem pilte otsi meie külade FB lehelt ;-)

PS: Suured tänud Salupõldude tiimile, kes eelmisel õhtul külaplatsil kolm tundi rassisid ning nn siseõue puhtamaks kui kunagi varem kaapisid :)

Neljapäev, 28. juuli 2011

Hoiatus - enne äikest tõmba ikka telekal, külmkapil jmt pistik seinast välja!


Foto autor: Merje Laur. Pildil eileõhtune pikne Kirivallast pildistatuna.



DELFI uudis:
Äikesetorm tekitas täna mitmel pool Eestis mitu väiksemat tulekahju.

Täna kell neli teatati tulekahjust Saaremaal Kaarma vallas Jootme külas, kus põles kõrvalhoone lahtise leegiga. Umbes 80 ruutmeetrine L-kujuline hoone, milles olid ka küttepuud ja tööriistad on praktiliselt hävinud, teatas Lääne-Eesti päästekeskus. Tulekahju põhjuseks on päästjate hinnangul äike.

Kell 15:57 teatati tulekahjust Raplas Metsavahi tänaval, kus põles kuur mõõtmetega 6x3 meetrit. Tulekahju saadi kontrolli alla kell 16:28. Tules hävis osaliselt katus, hoone sai vee ja suitsukahjustusi. Tulekahju arvatav tekkepõhjus on äike.

Kell 15:35 teatati, et Pärnumaal Tori vallas Mannare külas on välk löönud elektrikilpi. Elanikud kustutasid põlengu enne päästjate saabumist.

Kell 13:18 põles Pärnumaal Halinga vallas Tühjasma külas külmkapi tagune. Päästjate saabudes oli põleng kustunud, külmkapi taga olid arvatavalt ülekoormusest sulanud juhtmed ning sein sai vähesel määral tahmakahjustusi.

Kell 14:34 teatati tulekahjust Järvamaal Ambla vallas Roosna külas, kus põles saun mõõtmetega 5x10 meetrit. Päästjate kohale jõudes põles sauna katus lahtise leegiga. Tules hävis sauna katus, ruumid said tule-, vee ja suitsukahjustusi. Päästjate esialgsel hinnangul sai tulekahju alguse äikesest.

Kell 13.53 teatati häirekeskusele, et Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Ebavere külas tuleb maja katuse alt suitsu. Päästjate kohale jõudes olid majas toad suitsu täis. Päästjad teostasid suitsusukeldumise ja kustutasid põlengu kella 15.23ks. Põles ühes toas televiisor, mis oli süttinud tõenäoliselt pikselöögist. Inimesed vigastada ei saanud, teatas Ida-Eesti päästekeskus.

Kell 15.18 teatati häirekeskusele tulekahjust Lääne-Virumaal Vinni vallas Kadila külas, kus äike oli tabanud elumajast umbes 15 meetri kaugusel oleva karjalauda juures kasvavat kuusepuud, süüdates hoonel ühe sarika. Päästjate kohale jõudes oli hoone omanik põlengule veevooliku abil piiri pannud. Päästjad kontrollisid hooned üle ja lõpetasid juhtumi kella 15.58ks.

Kell 16.04 teatati häirekeskusele, et Kohtla-Järve Ahtme linnaosas Sõpruse tänaval tuleb maja katuse alt suitsu. Päästjate kohale jõudes selgus, et äikeoli korstnasse löönud ja suitsu põhjustanud. Suuremat tulekahju ei tekkinud ja inimesed vigastada ei saanud.

Kolmapäev, 27. juuli 2011

Võtikmetsa käsitööpäev


Foto: Merje Laur

Sel pühapäeval oli meie kandi suursündmuseks Võtikmetsa käsitööpäev. 13 erinevat põnevat töötuba, millest kahe korraldamisega olid seotud ka meie inimesed - Otti Ülle ja Männiku käsitöötalu Kaja. Et ma ise jõudsin ainult hetkeks lõpu eel läbi astuda, viitan parem Männiku talu ajaveebile, kus on päeva reportaaž Kaja pilgu läbi.

Nagu ka Kaja reportaažist nähtub, ei kitsenda Võtikmetsa pere käsitööd pelgalt naiste näputööle. Et Võtikmetsa Janek on ise väga lahtiste kätega mees, siis otse loomulikult oli mitu mehist töötuba ka välja pakkuda, alates akna taastamisest kitiga, aiapinkide meisterdamisest kuni laastumasinani.

Kõigil käsitööhuvilistel soovitan hoida silma peal ka Võtikmetsa Hobikoja ajaraamatul, et olla kursis tehtuga ning saada teavet tulevaste põnevate ürituste kohta.

Pühapäev, 24. juuli 2011

Kose Suur Aare ja Patermaa Aare




Tihedaks osutunud nädalavahetusel oli õnneks mahti külastada traditsioonilist noortemuusikali Kose Noortelaval. Seekord oli fookuses Kose Suur Aare. Südamlikus laste- ja noortemuusikalis jutustati lahti Kose ajalugu muinasajast koos haldjate ja vetevanaga, naabervaldustest pärit andamiröövijatega ja Kose õpetajaga aastast 1982. Kosel, mis 770 aasta eest oli meie Alansi ja Kirivalla küladest hoopiski poole väiksem (ning Ojasoo-Harmi küladest ligi kolm korda väiksem), oli täna 70 hakkajat last ja noort, kes olid valmis oma koolivaheajal muusikalis üles astuma :) Sel aastal oli muusikali korraldajatega jõud ühendanud Kose kihelkonna piiri läheduses elav Siiri Sisask, kes oli vaimustunud Kose hakkajatest noortest. Viidatud artiklist nähtub, et Siiri Sisask sattus Kose aardeleiu lugu lugema ning sellest areneski muusikali lugu. Nimelt 1982.a leidis kooliõpetaja Meelis Pärsik oma koduaias kraavi kaevates suure aarde, mida on nimetatud ka Põhja-Euroopa põrutavaimate aarete hulka kuuluvaks. Lõpetuseks - kuidas on Kose aardega seotud Patermaa Aare? Aga nimelt seeläbi, et tol mälestusväärsel päeval 1982.a oli Aare oma klassivennal ja sõbramehel Meelis Pärsikul külas aitamas sedasamust kraavi kaevata :)

Teisipäev, 19. juuli 2011

26.juulil kell 20.00 on külaplatsil POLITSEI


Saame tuttavaks meie piirkonnapolitseiniku Kersti Kaldiga ja arutame meie kandi turvalisuse küsimusi.

Teemad:

# 1.juulil jõustus uus liiklusseadus. Mis on olulisemad muudatused, millega peaksime kursis olema?

# Hiljutisel üldkoosolekul tõdesime, et me tunneme üksteist ja meil on hea naabrivalve. Mis on tegelikult naabrivalve põhitõed, kuidas me paremini ise endid ja oma vara kaitsta saame?

Iga tulija võiks võtta pisut söömist-joomist kaasa, et vestlusring mõnusamalt kulgeks!

Neljapäev, 14. juuli 2011

Aita Harmi mõisa väikese toetusega!



Kogukonnad on aktiviseerunud. Harmi mõisakooli toetuseks on algatatud kaks kampaaniat. Ka Sinu, hea lugeja, väike toetus, olgu see 5, 10, 15, 20 või isegi rohkem eurosid, on väga oodatud!

Esimene on siin:

TEEME ÄRA!

Kallis Kõue valla elanik! Harmi kool jätkab oma tegevust, hoolimata rahva seas liikuvatest kuulujuttudest. Kui sa oled huvitatud, et sul ja sinu koduküla lastel oleks siin hea elada ja väikse lapse koolitee ei muutuks liialt pikaks, saad sa meid aidata.

Harmi kooli hoolekogu on võtnud oma südameasjaks aidata koolil korda teha poiste WC kanalisatsioonisüsteemi. Selleks viivad hoolekogu ja Habaja Külade Selts läbi korjanduse elanike ja valla ettevõtjate seas.

Korjanduse eesmärgiks on kokku saada 1 500.- eurot.

Ootame annetusi Habaja Külade Seltsi arvele 221044354423, märgusõna “Harmi kool”. Korjanduskarbid asuvad perearsti kabinetis ja Habaja kaupluses, alates 1. augustist ka lasteaias ja raamatukogus.

Sarnase kampaania on käivitanud Zoege von Manteuffeli nimeline sihtasutus, et koguda vilistlaste abiga raha Harmi koolimaja katusealuse soojustuse remondiks.

Täpsemat infot võib küsida Andrus Padarilt nr 52 96 256 ja Anne Ermelilt nr 56 645 500, alates 1. augustist ka Habaja raamatukogust. Kui otsustad aidata, palun tee oma annetus hiljemalt 10. augustiks.

Teid ette tänades,

Harmi põhikooli hoolekogu, Habaja Külade Selts

Teine, mille eesmärk on koguda raha poolikult soojustatud katusealuse soojustuse lõpuleviimiseks, on siin:

Teisipäev, 12. juuli 2011

4.-10.juuli

Külavanema/külaseltsi töös ja tegemistes on teinekord ka palju nn nähtamatud tööd. Selles postituses tahangi anda ülevaate, kui palju aega tegelikult võib selliste ühiskondlike asjade peale minna.

Pühapäeva, 3.juuli õhtu kuni 2ni öösel - 2010.a majandusaasta aruande koostamine, millega niigi jänni olime jäänud.

Esmaspäev, 4.juuli, kuni üldkoosolekuni - majandusaasta aruande koostamine, tõusetunud küsimuste arutamine Kirivalla Tõnu talu Merjega, kel on kõrgharidus raamatupidamises ning kes oli väga lahkesti nõus meid aitama ning aitama ka edaspidi külaseltsi raamatupidamise käigushoidmisega. Suured tänud Merjele :)
Otsus võtta raamatupidamislikult arvele kõik olemasolev vara; nende väärtuse määramine, eluea ja amortisatsiooni hindamine.
Karaski küpsetamine külakoosoleku jaoks.
Kingituste pakkimine - meil sündis kahe kuu jooksul kolm titte :)
Külakoosoleku läbiviimine. Tutvustasime majandusaasta aruannet, tõusetunud küsimusi, liikmemaksude kogumisega tekkinud probleeme ning otsustasime liikmemakse pisut alandada. Alates 2011 seega 10 eurot, kes on kodune, 20 eurot, kes käib tööl.
Alustasime ka tööd arengukavaga, sõnastasime rühmatöö meetodil positiivseid ja negatiivseid asju jmt. Tore oli, et hoolimata teatud külaelu asjade korraldamisel kujunenud probleemidest oli rahvast kohal palju ning inimestel oli selgelt edasise ühise tegutsemise tahe olemas.

Teisipäeval, 5. juulil tegeles meie külavanema abi ja hoolekogu esimees veel Harmi teemadega, sh hoolekogu poolt remondiks raha kogumise kampaania korraldamisega. Täpsem info laekub peagi ka siia ajaveebi, püsige lainel :)

Neljapäeval, 7.juulil käis koos roosipäevade korraldamismeeskond.

Laupäeval ja pühapäeval, 9.-10.juulil roosipäevad ja mõisapäevad. Rohkem oli tegemist mõistagi roosipäevade korraldamisega, mis on otseselt külaseltsi territooriumile kuuluva Imuti talu üritus. Helitehnika ülespanek, ürituse jäädvustamine, ürituse helitehniku ülesande täitmine, vabatahtlike toimetamine, helitehnika toimetamine tagasi mõisa ja heli seadistamine pühapäevaste kontsertite tarbeks.

Pühapäeva õhtul roositalus nn debriifing, toimunu kokkuvõte ja hinnangud, tagasihoidlik ajurünnak järgmisel aastal toimuva juubeliürituse (X roosipäevad) korraldamisega seoses.

Roosipäevad õnnestusid väga hästi, hoolimata sellest, et laupäeva pärastlõunal äike oli. Tänud siinkohal nii külaseltsi kui roositalu poolt veelkord ka vabatahtlikele Janile ja Sirkkale :)
Roosipäevade reportaaž on Kirivalla küla Männiku talu ajaveebis.
Mõisapäevadel toimunud kontsertite lühikesi videoklippe saab aga näha J. Soometsa blogis. Roosipäevade lühikese videoklipi loodame avaldada ka lähiajal.

Ühistegevusel ja inimestele võimaluste loomisel on ka pahupool. Ei saa välistada, et kellegi tuttava tuttav ei saa mingi pahateoga hakkama, ei lõhu midagi külaplatsil või selle ümbruses. Pühapäeval tuli tegeleda intensiivselt ka ühe niisuguse juhtumiga, mis kokkuvõttes õnnestus ka lahendada, st kahju sai kõrvaldatud. Õppetund juhtunust - rohkem kontrolli enne ja pärast üritusi, pahanduste ennetamisele suunatuid meetmeid ning võimalikult kiirele avastamisele ning kahju kõrvaldamisele suunatud meetmeid.

Reede, 8. juuli 2011

Meeldetuletuseks äikese korral


Pildil eile poole viie paiku Piksemäe suunalt lähenenud pikne, mille esmaseid kahjusid saab Alansil hinnata nii: koera raadiopiirde juhtplokk pilbasteks, tükid mitme meetri kaugusel laiali. Lisaks hävinud on interneti ruuter, garaaži valgustus, ühe lauaarvuti toiteplokk jms. Need seadmed, mis sai seinast välja tõmmatud ja antennid lahti ühendatud on elus, need mis ununesid, paraku mitte.

Seega - meeldetuletus - pikse lähenedes ei piisa kaitsmete väljalükkamisest ega arvuti või teleka sulgemisest, targem on juhtmed seinast välja kakkuda. Meie kodus käis üks väga kõva plitakas, isegi toas oli näha sähvatust, kui arvuti toiteplokk hävis :(

Kolmapäev, 6. juuli 2011

Kautla sündmustest



Sattusin juhuslikult artikli otsa, milles on põhjalikult kirjeldatud Kõue vallas Järvamaapoolse piiri lähedal asuva Kautla sündmusi ning memoriaali rajamist. Artiklit saab lugeda siit.

Pühapäev, 3. juuli 2011

Kõik on oodatud 9.-10.juulil Mart Ojasalu roositalu IX roosipäevadele!







Nagu viimasel paaril-kolmel aastal kombeks on saanud, aitab ka meie külaselts roosipäevade korraldamisele kaasa. Meie koostööst sündis üks kirjatükk, mis avaldati värskes Kose Teatajas.


Roosipäevad Kose kihelkonnas Kirivalla külas Mart Ojasalu roositalus
toimuvad juba üheksandat korda

Mart Ojasalu on roosisõprade ja aiandushuviliste hulgas tuntud nimi – tema sulest on ilmunud mitu roosiraamatut. Kõue vallas Kirivalla külas paiknevas talus asub muljetavaldav roosiaed, kus on võimalik tutvuda tuntud roosisortidega, aga kus aretatakse ka täiesti uusi roose. Lähenevate roosipäevade eel käis roosikasvatajal külas Alansi-Kirivalla-Lutsu külade ühine külavanem Monika Mikiver.

Roosiaretaja Mart Ojasalu, kuidas on selline roosiaed sündinud?

Olen ise üles kasvanud Pirita-Merivälja tänases lukspiirkonnas ja ka seal töötanud õpetajana. Nii palju kui väike aiake võimaldas, tegelesin hobi korras ka rooside kasvatamisega. Huvi rahuliku loodusliku keskkonna ja suurema maakasutuse võimaluse osas tõi meie pere Pirita-Meriväljalt pooleldi juhuslikult juba 30 a tagasi Kirivalla külasse. Tasapisi kasvas nõukaajal põlatud roosikasvatus väikefirmaks Rosmakor OÜ ja viimastel aastatel ka ainsaks uute rooside aretuse kohaks Eestis. Meie roosiaed on oma sortide ja pinna poolest Eesti suurimaid ja pioneeriks paljudes uuendustes. Aastakümnepikkust kogemust arvesse võttes olen tänaseks avaldanud kolm roosikasvatuse raamatut, neist kaks album-kinkeraamatuna. Eelmisel aastal ilmus “ Roosiraamat. Roosid Eesti aedades” .

Kuidas on roosiaed pidanud vastu külmadele talvedele? Kirivalla küla asub sisemaal, kus üle 30-kraadine pakane ei ole külmalaine korral haruldane.

Meie roositalu asub tõesti nõudlikus piirkonnas. Kui viimastel aastatel on roosidel olnud võimalik talvituda paksu lumeteki all, siis varasematel aastatel on esinenud krõbedat pakast ka lumeta talvel. Sel sügisel tuli lumi maha ju nii, et maa jäi all külmumata, mistõttu roose võivad kahjustada hoopis teised ohud. Teiselt poolt aga on meie roosiaed väga hea rooside talvekindluse katsepolügon – sorte, mis on meie aias vastupidavaks osutunud, võib julgesti soovitada.






Fotodel selle talve kohalik mitteametlik külmarekord, mis sai fikseeritud just roositalu juures 18.02.2011.

Mida kujutavad endast roosipäevad Mart Ojasalu roositalus?

Alustasime roosipäevadega väga tagasihoidlikult 2003.a, kui olime Kirivalla külas roosikasvatusega tegelenud juba üle 25 aasta ning igapäevase töö käigus oli tekkinud mõte tutvustada meie aeda teistele roosisõpradele. Esimesel korral oli siiski osalejaid kuni 50 roosihuvilist. Kordaläinud üritus andis julgust ka järgmisel aastal roosipäevasid korraldada. Aastatega on meie roosipäevadest saanud juba üleriigiline roosi ja aiasõprade kokkutulek, kus osalejaid on kõigist Eestimaa piirkondadest, isegi meie saartelt ja Lõuna-Eestist. Aastatega on roosipäevad arenenud ka kultuuriürituseks kõigile looduse ja lillesõpradele. Roosipäevade nn formaat kujunes niisuguseks, et üritus toimub juuli alguses ühel nädalavahetusel ning nii laupäeval kui ka pühapäeval on olulisel kohal ka kultuuriprogramm. Nii on osalejate arv kasvanud viimastel aastatel 500ni.




Esinejate valikul on meil olnud kaks suunda – oleme kutsunud esinema kohalikke Kose kihelkonna lauljaid ja tantsijaid (Kose kammerkoor, Suurkaskede pereansambel, rahvatantsurühm Kapak jpt).


Roositalu peremees Mart Ojasalu on haaratud tantsule rahvatantsurühma Kapak poolt. Foto: Helen Kuuseoja.




Fotol Kose Kammerkoor.


Teiselt poolt oleme seisukohal, et roosiaeda sobib suurepäraselt klassikaline muusika. Nii on meil esitanud operetimeloodiaid Triin Ella rahvusooperist Estonia. Üks kaunimatest hetkedest oli ka Marie Underi luule kuulamine, mida esitas näitlejatar Riina Maidre minu aretatud Marie Underi nime kandva roosi esitlemisel.

Roosipäevade raudne põhimõte on olnud, et roosipäevadel osalemine on tasuta – ka kultuurilise osa kuulamine-vaatamine. Roosipäevade korraldamise eesmärk on pakkuda inimestele toredat päeva kaunis roosiaias, tutvustada neile erinevaid roosisorte nii algajatele kui edasijõudnutele, äratada inimestes roosiarmastust ning vastata ka tõsisemate huviliste küsimustele.

Roosipäevad on äratanud tähelepanu ka vabariigi meedias, sest meie üritust on edastatud ka ETVs kui päevalehtedes ja kodukujunduse ajakirjades, millega oleme toonud väikest kuulsust ka Kose kihelkonnale.




Roosipäevade programmiga saab tutvuda siin.

Teisipäev, 28. juuni 2011

Jaaniaeg (täiend. 28.06, lisatud pilte meie jaanikust!)



Surnuaiapüha 19.juunil Kose kalmistul. Siin puhkavad väga paljud meie külade inimesed. Kirikuõpetaja jutlus, laulud koos Nõmme kirikukoori ja Kose kiriku pasunakooriga. Kohati küllalt tugev hoovihm ei seganud surnute mälestamist.



"Tagasi Mahtrasse" 22.juunil Mahtra sõjaväljal. Fotol on kujutatud tuleskulptuuride võistlust. Tihe programm algas juba lõunast, käidi Juuru kirikus, Eeru kõrtsuhoones, vaadati etendust ja kuulati väitlust kõrtsude omaaegsest rollist. Alansilt Vainu pere täisealised liikmed jõudsid sinna siiski alles pisut enne Svjata Vatra esinemist, sest enne osalesime vaatlejatena Ojasoo külavanemate valimistel.


23.juunil, jaanilaupäeval, Ojasoo jaanitulel. Mati Viilup kohalike jahimeeste esindajana pakkus kõigile peolistele metssiga. Räägitakse, et mõnes piirkonnas olevat see vana traditsioon, et jahimehed korraldavad külarahvale, kelle maade pealt loomi kütitakse, kord aastas sellise vahva peo. Vahva, kui see ka meie kandis kombeks saaks, sest metssiga maitses imehästi :)


Ikka veel Ojasoo jaanik. Värskele külavanemale Lauri Ligile (vasakul) on äsja vallavanema poolt külavanema ametiraha kaela pandud. Vallavanem on võidutulega kohale jõudnud ning pidu võib alata. Et meil oli plaanis võidutuld ka meie kandis ühte ja teise kohta edasi viia, mis võttis mõistagi kõvasti aega, jäi meil Ojasoo jaanik nägemata. Roositalu pere kirjeldas seda aga kui kordaläinud üritust, mängud olevat olnud igati vahvad. Kõue Külade Seltsi veebis on mõni pilt Ojasoo külaplatsi miljööst.


Samal päeval, 23.juunil Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus süüdatud ning presidendilt maakondadesse, maakondadest valdadesse jõudnud võidutuld toimetamas.


Võidutulest jaanilõkke süütamine ajalooliselt Alansi külla kuulunud, nüüd Lööras asuvas Aukemäel.

Foto: Merje Laur

Jaanitule süütamine meie külaplatsil 24.juunil.


Foto: Merje Laur

Paduvihma sadas pea õhtu otsa. Jaanilõke, mille olid eelnevalt ehitanud Andrus koos Egge ja Joeliga, oli siiski väga ilus ja võimas. Siin sepakätega Joel lõket kohendamas.

Foto: Merje Laur

Teise väikse lõkke peal sai grillitud igavesti suur hunnik liha.

Foto: Merje Laur

Rahvast oli jälle üsna vähe - esindatud olid Alansilt Vainu majapidamine (teised Alansi pered olid kes ära sõitnud, kes sünnitusmajas ;-) , kes lihtsalt ei olegi eriti käinud meie üritustel), Lutsukülast Uuesauna ja Noode majapidamised ning Kirivallast Hinnuansu, Metsanurga ja Tõnu majapidamised. Natuke kahju, et mõned inimesed, kes alguses olid väga innuga asja juures, ei ole enam üldse välja ilmunud. Aga nagu ka volbriõhtu puhul - need, kes olid, olid heas tujus. Saime peaaegu kokku lepitud ka ühe rabamatka - meil on siin mees, kes teab täpselt taliteid ning on oma silmaga näinud ka palkteid rabas. Aga rohkem pilte üritusest panen üles FB-s meie külade lehele.

25. juunil tegime koos Männiku talu Kaja ja kurjade mahtra kärbestega korda lillepeenrad. Mahtra kärbesteks nimetas mu vanaisa neid kolmnurkse kujuga valgete täppidega parmusid. Keegi kena inimene oli õnneks mööblifirma poolse peenra juba kunagi varem kitkenud, aga Puustalu poolne oli ikka suht hull. Muruväljaku niitis enne jaanipidu ilusti ära Egge. Suured tänud siinkohal Joelile ja Eggele, kes sel hooajal niitmise eest on hoolt kandnud, Kajale, kes mulle appi tuli ja veel sellele kenale või nendele kenadele inimestele, kes ka lillepeenra eest hoolitsenud on! Paar pilti peenardest lisan siia niipea, kui need telefonist kätte saan :)

Lähme Võtikmetsa käsitöömaja avamisele!



Ürituse link Facebookis on siin.

Laupäev, 25. juuni 2011

Juuniküüditamise nimekirjast

Olen siin küüditamise teemat varem põgusalt puudutanud, tegemata seejuures väga suurt vahet märtsi-(1949) või juuniküüditamisel (1941). Hiljuti meenutati juuniküüditamise 70.aastapäeva. Tulen teema juurde tagasi seoses sellega, et küüditamisi põhjalikult uurinud riigiametnik väidab, et nimekirju ei olnud: "Mingisuguseid valla, maakonna, vabariigi küüditamisnimekirju ei ole kunagi eksisteerinud."

Kujutamaks ette, mis toimus siin kandis 70 aasta eest, tuleb pöörduda Stella Noode autobiograafilise raamatu "Varastatud õnn", mis on kohustuslik lugemine igale siitkandi ajaloost huvitatule, poole:

„Aga Läänes käib sõda. Igasugu ärevakstegevad kuuldused liiguvad ringi: kõik, kes Vabariigi ajal on olnud mingid riigiametnikud, kaitseliitlased või suurte talude omanikud, saadetavat koos perekondadega Siberisse.“

/…/

„Siis ühel päeval räägitaksegi õuduse ja hirmuga, et öösel on olnudki küüditamine. On viidud ära terved perekonnad, ka väikesed lapsed ja vanakesed. Alevis olevat isegi haige pagar tõstetud veoautole, aga et ta oli sealsamas surnud, siis tõstetud jälle maha tagasi, aga kogu ta pere viidud ära, nii et ei jäänud kedagi, kes oleks ta maha matnud. Imelikul kombel ei viida siinsest vallast peaaegu kedagi ära, kaugematest valdadest küll ja alevist ka. Alles hiljem selgub, et ühel ööl enne küüditamist olid tunginud vallamajja mingid mehed ja viinud ära kõik nimekirjad ja dokumendid. Nende pere oli olnud nimekirjas kolmas, konstaabli ja kaitseliidu ülema järel.“

Olen siiski suhelnud usaldusväärse inimesega, kes kinnitas, on küüditamise üleriiklikku nimekirja oma silmaga näinud. Tegu oli salajase määruse lisaga. Määruse sisu seisnes põhiliselt kahes otsustuses – loetelus nimetatud inimeste küüditamises ning nende vara konfiskeerimises. Hiljem oli see määrus oluliseks töödokumendiks ka majade tagastamisel. Ikka tuli ette, et küüditatud pere mõni hilisem järeltulija või sugulane soovis küüditatule kuulunud maja endale taotleda. Siis kontrolliti just sellest nimekirjast ning kui pere oli nimekirjas, siis see maja oli riigistatud ning tagastamisele ei kuulunud. Täpselt nii juhtus ka Alansil Tiidu taluga, mida taotles endale mu vanaisa õepoeg kui Tiidu Liidi, kel endal järeltulijaid ei olnud, lähedane isik. Tiidu talu maja oli riigistatud ning seal elanud Lillendite pere sai maja endale päriseks osta alles 70ndate keskel.

Reede, 24. juuni 2011

Kiisupojad otsivad kodu!

Foto: Merje Laur

Kirivalla külas otsivad kaks armsat emast kolmekuist kiisupoega endale uut hoolivat pere!
Võta ühendust: jote@hot.ee.

Esmaspäev, 20. juuni 2011

Jaanik



Meie külade jaanituli toimub 24.06.2011 kell 21.00.
Nagu ikka - kaasa piknikukorv.

Külaseltsipoolne korraldaja: Heugenie