Neljapäev, 24. detsember 2009

Jõul

Armsad Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade inimesed! Head sõbrad, kes meie kandi tegemistel silma peal hoida armastavad!



Rahulikke pühi ning teguderohket ja rõõmsat uut aastat!



Ekstrasoovid meie külaseltsi juhatuse liikme Egge õdedele Elisele ja Hingele, kes külaplatsil tegudes kaasa löönud, meie üritustel käinud ning isegi meid eelmisel hooajal Kõue Koodi mälumänguturniiril esindanud, kes pärast rasket liiklusõnnetust praegu haiglavoodis: palju tervist ning head paranemist, oleme mõttes ka teiega!

Kolmapäev, 23. detsember 2009

3.jaanuaril on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

Valla kodulehel on järgmine teade:

90 aastat igatsetud relvarahu algusest

Kindral Laidoneri Selts kutsub Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval kogu Eesti rahvast peatuma kirikukellade helina saatel 3. jaanuaril kell 10.30 minutiks, et anda au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni.

3. jaanuaril kell 10.30 möödub 90 aastat hetkest, mil Eesti – N. Vene rindel vaikisid relvad. Eesti oli Vabadussõja ohvrite hinnaga kindlustanud endale üsimajäämise. Lahinguväljal oli langenud 2121 meest, haavadesse-haigustesse suri 2058. Ühtekokku kaotati üle kuue tuhande surnuna, haavatuid oli kaksteist tuhat.

Anti välja 3224 vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikele, välismaalastest enim inglastele ja soomlastele. Sõjale järgnenud kahe aastakümne jooksul püstitati 170 peamiselt kihelkondlikku mälestusmärki, millest kaheksa elasid
ime kombel üle N. Liidu okupatsiooni.

Kakskümmend aastat tagasi taastas Eesti Muinsuskaitse Selts relvarahu mälestushetke avalikult, üldrahvalikuna. 3. jaanuaril 1990 kell 10.30 saatis Eesti Raadio eetrisse vastava märguande, mispeale linnaliiklus osaliselt seiskus. Sestsaadik on mälestushetke peetud igal aastal.

Kutsume Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval kogu Eesti rahvast, s.h.riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kogudusi, seltse, iseäranis ajakirjanikke ning kõiki kaaskodanikke peatuma kirikukellade helina saatel 3. jaanuaril kell 10.30 minutiks, et anda au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni.

Süüdakem küünlad kõikide Vabadussõja ausammaste juures, aga ka kodudes! Kutsume kandma sel päeval rinnas sinimustvalgeid värve – linti, rosetti või lipumärki. Heisakem hoonetel ja sõidukeil sinimustvalged lipud!

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Eesti Kaitseliit
Eesti Lipu Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts
Kindral Johan Laidoneri Selts
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum

(lähem teave tel. 51 35 652 51 35 652, 51 88 743 51 88 743)
*****************************************************
Teatele lisatud fotol on jäädvustatud Kose kihelkonnast pärit noormehed, kes Vabadussõjas surma said. Armas lugeja, kas Sinul on rohkem teavet, kes nendest veel meie kandist pärinevad?
Kindlasti on see Kristjan Teewert (pärit Alansi külast, Vainu talust). Nime järgi võiks oletada veel Johannes Sumlat (Sumlad elavad juba 19.saj keskelt alates Lutsu külas Karjatse talus), August Hea võib olla tänasest Lööra külast (endine Alansi küla). Oleksin väga tänulik vastava tagasiside eest!

Pühapäev, 20. detsember 2009

Räägime ilmast

Inimesed ikka räägivad ilmast. Kui tuleb pakasenädal, tahavad lapsed teada, kas temperatuur ikka langeb nii madalale, et saaks külmapühade ettekäändel kodus olla. Täiskasvanud on ametis maja kütmisega ning muretsevad veetorude külmumise ohu pärast. Raadiost kostuv ennustus paneb jälle muretsema, kas tõesti hakkab jõululaupäeval vihma sadama?!

Nii ongi ilm olnud viimasel ajal kõneaineks. Meie perel on kombeks vaadata Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia (EMHI) veebist satelliitfotosid ning progroosi-animatsioone. Viimastel päevadel on selgunud, et paljud pole üldse sinna kunagi sattunud ega ole üldse kursis nende võimalustega, mida EMHI veeb pakub, siis otsustasingi ka selle ajaveebi lugejatele EMHI veebi mainida.

Satelliitpiltidelt on võimalik jälgida viimaste tundide ajal toimunut. Vali vasakult menüüst "Ilmavaatlused", siis "Satelliitpildid", siis "Infrapunane pilt". Et pilt nö käima läheks, kliki noolekesel.

Kui rohkem huvitab, mis tulevikus saama hakkab, siis tuleb vaadata prognoosi animatsioone. EMHI ise rõhutab nende animatsioonide juures, et tegu on mõnes mõttes katsetustega, mida nad ise ilmaprognoosi koostamisel teatud ulatuses arvesse võtavad, aga ei lähtu sellest täiel määral. Samas on nende animatsioonidega väga äge vaadata, kas, kus ja kui palju meil järgmise 54h jooksul lund sadama hakkab. Siin veebis on ju ära toodud staatilised printskriinid, aga seal veebis ju kõik pilved liiguvad kaardil :)


Need helesinised laigud tähistavad siis pilvi, kust on oodata sademeid. Mida tumedam sinine, seda rohkem sealt sademeid tulla võib.


Kui on selline pakasenädal nagu praegu, pakub sademetest rohkemgi huvi temperatuur. Selle pildi peal siin on Euroopa kaart. All on värvide seletus - kus on roosad toonid, seal on plusskraadid. Sinine on miinus, tumesinine on -20 ning kaardi ülal paremal nurgas roheline toon on juba arktiline -40!

Temperatuuri, sademete, tuule suuna võimalikke arenguid võib vaadata EMHI kodukalt nii: "Ilmaprognoosid" -> "HIRLAM mudel" ning siis saab juba oma maitse järgi seal edasi kolada - väike mudel on Eesti-Läti-Leedu (selles postituses alt teine pilt) ning suur mudel siis terve Euroopa kaart (alumine pilt).

Allikas: EMHI veeb

Teisipäev, 15. detsember 2009

Ajaloosõpradele lugemissoovitus

Ma ei ole päris kindel, kas meie kolmekülaveebi ajaloosõpradest püsilugejad loevad hoolega ka teisi selle kandi ajaveebe. Seetõttu viitan siin Triigi ajaveebniku tänasele kirjatükile, mis puudutab Alansi küla kunagistes piirides - Võtikmetsa kandi ajalugu.



Juhanil on päris huvitavad hüpoteesid sellest, mis plaanid võisid olla Harmi mõisnikul Pappelhofiga. Mäletatavasti on legend, et miski aeg (Saulepi järgi 1850) põles terve Alansi küla maha ning mõisnik Manteuffel jaganud küla 10ks maaüksuseks, millele määras saksa nimed, et sinna tuua elama päris saksad.

Pappelhofi paikneb küllalt lähedal Lööra poolmõisale, mis oli Manteuffelite jaoks üsna armastatud residents. Lööra mõisas sündis näiteks mõisnik Karl Magnuse teisena sündinud laps - poeg Gregor (1819). Seal suri Karl Magnuse lesk Dorotha (1865) ning nende üheksanda lapsena sündinud tütar Natalie (1881). Karl Magnuse kolmanda lapsena sündinud poja Otto kaksikud Otto ja Helene sündisid Lööras 1878. Eelnevalt nimetatud Otto (kaksikute isa) on kunstnik, kelle altarimaali saab näha Kose kirikus. Ning tema maal "Autoportree koos ema ja õdedega" paneb mänguma mõttega, kas see võib olla maalitud Lööral... Sellest võib pisut rohkem lugeda siit.

Tänaseks on puithoonest Lööra kõrvalmõis hävinud, kuid mitmetel inimestel on see hoone veel meeles. Olnud see sovhoosi ajal isegi seltsielu funktsioonides. Loodetavasti on mul kunagi nii palju aega, et leida keegi, kel on selle hoone foto alles...

Seost mõisaga tekitab ka 40ndatel-50ndatel Võtikmetsas peremeheks olnud persoon, keda külarahvas tundis Parun Pappelhofina. Miks parun, kas tõesti oli temas saksa verd? Ei tea. Küll aga olevat ta olnud vägagi parunliku hoiakuga. Kihutas kummiratastega hobuvankriga, uhke kaabu peas. Nii on ta (tänase) Alansi rahva meelde jäänud, omal ajal läinud ju otsetee Alansilt Jaagult (kaardil Birkenruh) Võtikmetsale.

Lõpetuseks veel üks lugemis- ja vaatamisviide: Kõue Rahva Majas valmisid täna Triigi ja Harmi mõisate maketid. Eriti huvitav on foto Harmi tänasest ja omaaegsest väljanägemisest. Teatavasti olid Harmi mõisal väiksed tornikesed, mis eelmise sajandi alguses maha lõhuti. Vaata pilte ja lugu siit.

Esmaspäev, 14. detsember 2009

Voolu pole, aga mitte pakase tõttu...

... vaid Eesti Energia teostab hooldus- ja remonditöid ning kõik kolm küla on täna päeval vooluta. Kes on kodused, naudivad praegu ilmselt ahjusoojust ja kuulavad patareidega transistorraadiot.



Kopeerisin selle info siia peaasjalikult selleks, et oleks dokumenteeritud, mismoodi EE andmetel majapidamised külade vahel jagunevad. Nimelt on päris mitu Lutsukülla kuuluvad majapidamist Alansi küla hulka arvatud. Võtikmetsa ja Aukemäe talud on Uueveski külasse arvatud (minu teada ja ka Maa-ameti järgi Lööra küla) ning Kirivallas Uustalu talukoht, mida rahvasuu tunneb Puustaluna seal elanud Puustalu Juhani järgi, ongi EE andmetel Puustalu.

PS: Ja kes ei teadnud, siis EE järgi kuulume me Aruküla maakonna alla :D See on päris oluline info sellele, kes soovib EE kodukalt otsida infot oma kodukoha voolukatkestuste kohta. Meie piirkonnas tuleb seega valida Aruküla!

Kolmapäev, 9. detsember 2009

Riigikohtu esimees Märt Rask on sündinud Alansil




Olen kuulnud jutte, et tänane Riigikohtu esimees, endine tippadvokaat, sise- ja justiitsminister Märt Rask on sündinud Alansil. Et ma internetis otsimisega sellele jutule kinnitust ei leidnud (peale selle, et ta on sündinud Kõue vallas), otsustasin talle endale kirjutada ja järele küsida ning andmete tõele vastavuse korral palusin luba neid andmeid kasutada. Seejuures selgitasin ka pisut tausta, kuidas meil viimastel aegadel on külaelu aktiviseerunud ning muuhulgas tegeletakse aktiivselt ka kodukandi ajaloo tundmaõppimisega.

Üsna kiiresti sain ma Märt Raskilt väga toreda ja südamliku vastuse. Siin see on.

"Tere

On erakordselt tore, et külaliikumine on aktiviseerunud ja tunneb kodukandi ajaloo vastu huvi. Kui saan teid oma vastustega aidata, on rõõm kahepoolne. Fakt, et minu sünnikohaks on märgitud Kõue vald, Alansi vastab tõele. Ilmselt oli talu nimi Ritli. Minu mõlemad vanemad olid pärit Aela külast, kuid elu- ja ühiskonna korraldusest tulenevalt jätsid nad oma Saarevälja kodutalu Aela külas maha ja asusid minu teada 1948 või 1949. a elama Alansile. Mina sündisin 1950. a ja juba 1952. või 1953. a kolisid vanemad Põltsamaa kanti, sest nad ilmselt ei soovinud Siberisse sõita või vangi minna. Nende kiire ümberpaiknemise põhjuseid võin ma üksnes aimata, sest kodus ei räägitud palju nendest asjadest, mis täna võiks huvi pakkuda. Tean ainult seda, et Viktor Meister, kes olevat noore agronoomina Habajalt Põltsamaa rajooni Põdra sovhoosi direktoriks läinud, oli endaga kaasa kutsunud mitmeid Aela, Virla, Kadja jt ümbruskonna küladest pagenud peresid. Hiljem sai Viktor Meistrist Adavere Näidissovhoosi direktor. Minu vanemad suhtusid temasse suure lugupidamise ja tänutundega. Kahju, et enam küsida ei saa. Võimalik, et V. Meister veel elab.
Kuna olen üsna suure osa oma elust olnud avaliku elu tegelane, siis ei pea ma võimalikuks ka oma sünnikoha salastamist. Kui leitakse, et see võiks kellelegi huvi pakkuda, võite kõiki neid andmeid kasutada.

Edu Kõue valla külaseltsile!

Lugupidamisega

Märt Rask"




Siin Alansi 1850.a kaardil on näha ka Ritli (Ritterhof), mis on olnud ka Habaja mõisniku Hunniuse talu. Talu asukohta meenutab täna vaid armetus seisukorras maakivist kõrvalhoone, tuntud ka kui väetiseladu Alansi-Habaja teeristi lähistel.
PS: Teede ajaloo huvilistele juhin veel tähelepanu, kuidas tollal oli enne Patermaad (Tannenhof) teede ristmik, ühelt poolt Patermaa talu keeras tee Äksi peale (kaardil "nach Neu-Harm"), teine tee Habaja peale. Isegi mu ema mäletab veel Patermaa tagant otse Äksi viinud teed.

Laupäev, 5. detsember 2009

Tagantjärgi suvisest valla külade päeva tähistamisest

Pildil tolleaegne vallavanem Andres Õis, Kõue külavanem Tiiu ja (Alansil sündinud) Pala külavanem Aino, külavanema ametirahad väärikalt kaelas
Kuidagi on jäänud mõni asi täiesti kajastamata. Aasta lõpp aga läheneb, nii ka kokkuvõtete tegemise aeg, seetõttu püüan mõned "võlgnevused" siin siiski kõrvaldada. 22.augustil toimus Kõue kiigemäel Kõue valla külade päev. Sellises formaadis üritus, mis nii mõneski muus vallas on iga-aastane traditsioon, toimus meil esimest korda. Mis sellest siis meeles on tänaseks päevaks?

Esiteks - mis oleks meie vald ja valla külaelu ilma Kõue Külade Seltsita? Nende rahvamaja muutus lühikese ajaga paljudele väga armsaks kohaks. Kiiresti ehitasid nad külade päeva tarbeks ka õuelava, millele nüüdseks on ka katus peale saanud. Külade tutvustuse ajal kutsuti kõik KKS liikmed lavale - siin see väärt Mannschaft siis on. Tegijad suure algustähega.


Teiseks - KKS-st torkas omakorda silma Pala küla seltskond. Väikese külakese kohta täiesti arvestatava laulukooriga osalesid nad kõueteemaliste laulude konkursil, kaelas helesinised sallid. Kes loeb järjepidevalt Triigi külavanema ajaveebi, siis need mäletavad ilmselt ka aasta tagasi Palas toimunud külapäeva ning on juba palakate saavutustest teadlikud.



Kolmandaks - rõõsakad väärivad kindlasti aasta kosmosesüstiku tiitlit! Ma pean silmas seda, et mäletan seda päeva, kui sain telefonikõne Renelt, kes küsis nõu, kas tasuks ka omaette külaselts luua. Seni kuulus Rõõsa küla Paunküla Külade Seltsi alla. Siis mäletan seda päeva, kui me Ardus istusime arvutiklassis ja vaatasime koos rõõsakatega, kuidas nad oma küla ajaveebi ehitada saaks. Ja mis on seejärel järgnenud, on enam kui imetlusväärne - loodusmatkad, taimeseadekursused, oma küla sünnipäevalaste üritused. Enne valla külade päeva üritust tuli neil seal terve küla kokku ja tegid endile taimetrükis T-särgid! Ja asutasid laulukoori Rõõsk Koor, kes astus samuti üles kõueteemaliste laulude konkursil. Võimas! Ja muljet avaldas seegi, et nad olid külade päevale tulnud tõesti vist terve külaga. Tahaks loota, et see tekitab teistes külades nn positiivset kadedust ning mitmeid ideid oma koduküla mobiliseerimiseks selliste ürituste puhul ;-)

Neljandaks on mul meeles, et üritus algas tegelikult üldse Juhani jt autorite koostöös valminud Kõue küla kohta käiva raamatu presentatsiooniga. See on minu kui külavanema jaoks samuti väga oluline asi. Tahaks ka oma külade kohta sellise ajaloovihiku valmis saada 2011.aastal toimuva Alansi ja Kirivalla külade esmase kirjaliku äramärkimise aastapäeva tähistamiseks.
Viiendaks - kuidas meie külad sel küladepäeval esinesid? Siinkohal tuletan meelde, et programmis oli, et iga küla peaks ette valmistama küla lühikese, lööva ja lõbusa tutvustuse. Samuti kutsuti külasid üles osalema kõueteemaliste laulude esitamisel. Eelnevalt kirjeldatu taustal on mul kohe kurb kirjutada, et meil ei õnnestunud nii suurt rahvast kokku ajada ega midagi väga vahvat ette valmistada. 26.juulil toimunud infotunnile tulid vaid nelja majapidamise esindajad. Tookord oli meil siiski mitmeid grandioosseid ideid, alates meie külasid tutvustavast lühinäidendist, mis hõlmaks nii neliveolisi maastureid kui ka roose, Pitkast rääkimata. Ja laulu tahtsime ka teha :) Aga paraku tuleb tõdeda, et kui kõik lootused jätta ühe inimese peale ja see inimene on koormatud ka muuga, siis ei tule sealt mingit head nahka. Moraal on see, et järgmise aasta märksõna peab olema meeskonnatöö ning ülesannete delegeerimises kokkuleppimine! Meie küla etteaste päris ära siiski ka ei jäänud. Andrus oli õnneks nõus tegema väikese "monoetenduse" ning tutvustas teistele kohalolijatele meie külade kõige olulisemaid märksõnu: 4x4 ja offroad park, Mart Ojasalu roositalu, Pitka memoriaal, aga ka ehitamine, sest see oli ju põhjus, miks enamik meie inimesi ei saanud välja tulla. Kes ehitab päris uut maja, kes aga olemasolevaid ümber.

Kuuendaks - üritusel andis vallavanem mitmetele inimestele tänukirju. Meie kandist oli tänukirjade saajaid päris mitu. Ain Salupõld selle eest, et ta on arendanud järjepidevalt oma offroad parki ning korraldas sel aastal valla suurürituse - Alansi Mailaada. Jaan Ilisson ja Genaadi Prussakov pühendumuse eest külaplatsi ehitamisel. Siinkohal tahaks öelda, et loomulikult on meil palju teisigi, kes ühise külaplatsi ehitamisel kõvasti on vaeva näinud. Tunnustamist väärib igaüks, kes on käe külge pannud. Aga ärgem olgem haavunud - kindlasti korraldatakse ka uue vallavalitsuse poolt mõningaid üritusi, kus tublisid ja tegijad tunnustada saab! Aga tunnustatud persoonidega edasi minnes said tänukirja veel Tamme Eeri Kirivalla küla ajaloo jäädvustamise eest ning väga suure üllatusena ka allakirjutanu ise. Ning ka meie roositalu pere, kelle korraldatav Roosimaania on suvel üks kaunis kultuuriüritus. Sel aastal korraldasime koostöös külaseltsiga ka rohevahetust.


Lõpetuseks - eks seal toimus veel ühtkomateist. Näiteks küpsetiste võistlus, lastel oli oma telk, esines meie rahvatantsurühma KAPAK kõuekate koosseis ning toimus ka väike laat. Ametliku osa lõpus algas simman.
PS: vaata ürituse kohta ka KKS veebi kajastust.

Teisipäev, 1. detsember 2009

Valla buss käib nüüd Alansile

Valla kodulehel on teade, et bussigraafikut on muudetud. Uus bussigraafik hõlmab ka Alansi küla. Informatsiooni kuvamine valla bussi liikumise kohta on üpriski harjumist nõudev, mine võta kinni, mis kell see siis täpselt Alansile jõuab! Ilmselt selgub see nö töö käigus.