Reede, 26. juuni 2009

Jaanik. Täiendatud 27.06 - lisatud pildigalerii link!


22.juunil sai peetud meie kolme küla esimene ühine jaaniõhtu. Ilm oli ilus, rahvast oli üle igasuguste ootuste palju - piltide pealt proovisime kokku lugeda ja saime üle 50. Paljud pered olid nn laiendatud koosseisus esindatud - kohal olid ka mujal elavad emad, isad, õed, vennad, lapsed. Ka Lööra, Äksi ja Habaja külad olid esindatud.

Sai söödud, joodud, kiigutud, lõõtsameest kuulatud. Väga vahvalt esinesid meile Habaja Avatud Noortekeskuse tsirkusenoored. Külad said end proovile panna teatevõistlustel ning demonstreerida oma vaimukust etüüdides.

Aitäh kõigile, kes ürituse läbiviimisele kaasa aitasid, eeskätt kõigile, kes aitasid külaplatsi varjualusele katuse peale ning platsi ette valmistada. Tänud Ainile ja Alansi Offroad Klubile, kes tõi kohale enamiku istepinke ja laudu ning kohvimasina; Andrusele ja Mannile, kes aitas teatevõistlusi ja etüüde ette valmistada ja viis need ka läbi ning Hinnuansu perele, kes tõi kaasa lõõtsamehe! Aitäh Tiiale ja tsirkusetüdrukutele!

Ürituse pildigaleriid saab vaadata siit. Piltide kvaliteeti saab on interneti jaoks vähendatud. Hea kvaliteediga piltide vaatamise suurelt ekraanilt võtame ette detsembris, mil on aeg teha aastakokkuvõte.

PS: meie sõpradele, kes meie kanti nii täpselt ei tea - see valge hoone külaplatsi kõrval ei ole laut! Seal valmistatakse hoopis tellimustööna moodsat funktsionaalset köögimööblit :)

Pühapäev, 21. juuni 2009

Jaaniõhtuks valmistumise reportaaž, täiendatud pühapäeval pool 7

Laupäeval:
Alansilt Kirivalla suunas, sajab...



Jaan ja Meelis kiigela akna peal vihmavarjus - sajab ...



Hoolimata ränkadest hoovihmadest ei ole päev päris nahka läinud, katusepanek on siiski edenenud.



Homme hommikul kell 10 jätkub töö katusega, aga ka naistele on tegemist, kui osa palke saab eest ära, siis saab riisuda, puhtaks pühkida, asfaldist läbi kasvavat umbrohtu kitkuda. Ja natuke on veel vaja ka trimmerdada, mul jäi täna see töö pooleli.

/Homme õhtul võib seega selle postituse täiendusi loota/

Pühapäeval kell 15.30:

Allakirjutanu täna taas kord palavikus ja voodis lapiti. Aga Kirivalla poolt kostis kõva haamriklopsimist ning äsjased rindeteated on sellised, et naised (Maili koos naabrinaisega ja Reet) tegid istumiskohtade ala ilusti puhtaks, katuse ehitajaid on päris palju, nii et katuse saab õhtuks raudselt peale. Katuse kallal on ametis Otti Einer ja Gert, Kaskemäe Meelis, Tiidu Mart, Arukausi Jaan ja Metsanurga Aime poeg. Ja Ain tegeleb praegu lõkkematerjali veoga. Ja Mann käis külas ja aitab peoprogrammiga :)
Pühapäeval kell 18.00:
Peale Manni külaskäiku tuli eluvaim sisse ning peale tänast ainukest, aga see-eest üsna ränka hoovihma käisin Kirivallas. Katus oli peal! Ja Otti pere ja Jaani ühisel jõul sai paika pandud ka eelmise projekti raames ehitatud laua-ja pingikomplekt. Oli põhjust õllepudel avada :)

Neljapäev, 18. juuni 2009

Blogisoovitus: Kose aktiivsed musikaalsed noored


Kose aktiivsed noored, mitmed neist tuttavad näod rahvatantsurindelt, on organiseerunud, kirjutavad projekte, ehitasid lava, korraldavad Maheda Muusika õhtuid (tasuta!), viimane kord ongi juba sel reedel, ning nagu blogist paistab, valmistavad ette muusikali. Loe nende ajaveebi ja ole kursis :)

Kolmapäev, 17. juuni 2009

Kirivalla Kiigela II projekti tegevustest lähemalt

Nagu juba varem märgitud, saime kohaliku omaalgatuse programmist toetus, et külaplatsi edasi ehitada. Täna käisin Harju Maavalitsuses toetuse eraldamise lepingut sõlmimas, raha laekub külaseltsi arvele hea juhul sel kuul.
Projektis on meil ette nähtud järgnevad tegevused:
- püsiv katus. Selleks on juba väga palju tehtud - ühe poole roovitus on pandud. Loodan, et saame enne jaani pandud ka teise poole roovituse, samuti katuseplaadid. Ning sellega oleks ka selle projekti suurim töö tehtud.
- täiendavate istepinkide ehitamine.
- veevärk. Kuuldavasti oli Voosimäe peremees Gena sellega eile juba valmis saanud - meil on juba olemas vesi ja kraanikauss, kus pesta käsi, puuvilju, võtta vett teekannu vms.
- parklapiire ja külaplatsi infotahvel, sh külasid, külaseltsi ja külaplatsi kasutamist tutvustava tekstiga.
- valgustus: ostame mõned vahvad õlilambid, et oleks mõnus ja hubane külaplatsi üritustel ka pimedatel augustiöödel.
- haljastus: ostame ja istutame mõned ilupuud-põõsad, et külaplatsi esinduslikumaks muuta.
Peale jaani, kui on ühtlasi ka selgunud, kui edukad me oleme sel nädalavahetusel tööde-toimetustega, teeme juhatuse koosoleku, kus arutame, kuidas projektitöödega edasi läheme, kindlasti ka jaanipeo debriifing.

Pühapäev, 14. juuni 2009

Külaplatsi ehitustööde reportaaž

Nädalavahetus külaplatsil oli töine. Õnneks oli täna ilmataat sõbralik - eile, laupäeval, algas pealelõunal vihmasadu koos piksega, mis tiirutas meie kohal kuni üheksani ja jättis ka mitu küla vooluta, sh meie külad. Et meeletu paduvihmaga kodus ei peaks kurvastama - selle eest oli hoolitsenud Kõue Külade Selts, kus toimus setude üritus - setu laulud ja lood ning Taarka filmi vaatamine. Sellegipoolest olid Jaan ja Kalju jõudnud üsna tõhusalt seinu ehitada.

Täna toimetas külaplatsil Voosimäe peremees, kes tegeles veevärgi ehitamisega ning trimmerdas kohti, kuhu murutraktoriga ronida ei saa.
Väga suured kiidusõnad kuuluvad ka Salupõldude dünastiale, kes olid esindatud lausa kolme põlvkonnaga, Einer poegade Gerdi ja Einartiga ning lastelaste Martti ja väikse Stennuga, kes aitas ka vajadusel lauda hoida. Kui me külaplatsile jõudsime, olid nemad juba ametis ning kui me ära pidime tulema, jäid nemad veel sinna. Kui ikka sellised mehed külas olemas on, saame küll jaaniks katuse ka peale!
Järgnevalt mõned momendid tänasest.

















Murutraktori kohta kommentaariks - ma olen ametis niitmise graafiku koostamisega. Külaplatsi niidame üle nädala, kui ilm või mõne ürituse toimumine ei tingi tihedamat graafikut. Reedesel infotunnil registreerisin esimesed inimesed ka graafikusse ning hakkan järgemööda külaelanikega ühendust võtma, et leppida kokku aegu. Kindlasti tuleks enne jaanipäeva, järgmisel nädalavahetusel väljak veel kord üle võtta. Kas on vabatahtlikke? Andke mulle teada!
Niitjatele teadmiseks: kindlasti tasuks kaitseprillid ette panna, murutükke tuiskab ikka hirmsasti (täna oli kõva tuul ka). Ja maavaldus on meil tõesti suur, varu aega!
Lõpetuseks: hiljuti on meie külaplatsiga tutvumas käinud Triigi külavanem, loe tema muljeid meie külaplatsist :)

Kuldkingamatk Mahtra soos


Tervel sel nädalal, 8.-14.juunini toimus iga päev kell 10 matk Mahtra soostikus eesmärgiga minna otsima õitsevaid kuldkingu. Matka korraldas Viitina Loodushariduskeskus - nimelt tegutseb Mahtra Rahvakool nüüd Viitina Loodushariduskeskuse egiidi all, sest Juuru vald otsustas rahvakoolilt maja ära võtta. Mõned pildid tänasest matkast.

See tee viib Puna kõrtsu asukoha juurde, kust läks läbi Kirivalla-Mahtra talitee.


Leitud karvatupsukese analüüs - kas karu karvatups?


Peale eilset vähemalt 5 tundi kestnud vihmavalamist oli vesi Tuhala jões tõusnud matka korraldajate hinnangul 70 cm.
Järgnevalt mõned orhideelised, millest matkajuht Toivo põnevaid lugusid rääkis.




Siin aga kuldking õitsemas.


Reede, 12. juuni 2009

Viikingite Küla - põnev kõrts koos teemapargiga Tallinn-Tartu maantee ääres


Kujutis Viikingite Küla kodulehelt.

Viimasel korral külaplatsil toimetades ja istepinke ehitades tuli teemaks Viikingite Küla, sest mitmed külaelanikud olid seal käinud. Seal pidi olema palju põnevat ja samal ajal lihtsalt ehitatud mööblit.

Võtsime esmaspäeval töölt tulles isegi ette Viikingite Küla külastamise. Põnev koht, kuhu tasub minna. Vaadata oli palju, ehitus käib veel uute põnevate objektide kalla. Ühest Maalehe artiklist saab rohkem teada:
"Kui praegu saab viikingikülas söömas käia, siis suvest muutub pilt sõna otseses mõttes - kohe maantee kõrvale kerkib muljetavaldava kõrgusega koopia muinaslinnusest koos vahitornide ja kiviheitemasinaga./.../Linnus rajatakse nii, et lastel oleks seal võimalus kõikjal ronida ja tunda end tõeliste viikingitena. Lisaks tuleb linnuse sisse karuselle ja liumägesid, mis valmivad samuti käsitööna - plastmassist atraktsioone muinaslinnuses näha ei saa.

Muinaslinnuse valmides saab tublit täiendust ka Viikingite küla kultuuriprogramm. Lisaks käsitöölaatadele ja -tubadele, muistsetele rammukatsumistele, seiklus- ja viikingimatkadele on kavas pakkuda külastajatele ka rollimängulisi näidislahinguid, milles on võimalik osaleda ka külastajatel endil. Praegu on viikingikülas juba valminud suitsusaun Pirita jõe kaldal, lõkkeplats, vibulaskmiskoht ning kõlakoda. Plaanis ja pooleli on hulgaliselt väiksemaid ehitisi, kus huvilistel oleks võimalik viikingiajastu hõngu ninna saada."


Lisaks võin kinnitada, et toidud on seal väga maitsvad.
Põnev on see, et mõni päev hiljem sain kirja Viikingite Küla sõnumisepalt, kes oli meie ajaveebist avastanud, et Kõuel toimub laupäeval vahva setude üritus ning kutsus kõiki samal õhtul Viikingite Külla, kus kell 22 algab iiri õhtu - iiri muusika ja iiri tantsud!

Neljapäev, 11. juuni 2009

Kuidas me möödunud sajandi kolmekümnendatel Tallinn-Riia magistraaltee alla oleks jäänud

Postimees
07.11.1934
"Missugune variant on parem? Praegu on käimas Tallinna-Riia magistraaltee sihi variandi ajamine. Sihi ajamisele asuti Harjumaalt Kolu asundusest ja 5. skp. jõuti välja Kirila külasse Paide lähedale. Siht alates Kolust varemaetud sihist, läbistab Kanavere, Kirivalla, Habaja, Nurtu, Aela, Vahastu-Saueaugu, Vissuvere, Reopalu, Tülba, Sõeru, Laimetsa ja Kiksvere, kus ühineb varemaaetud sihiga. Variant-siht läbistab maa-alasid, mis seni korralikest liiklemisteedest kõrval seisnud. Varemaetud siht läheb aga praeguse Tallinna-Tartu maantee läheduses, jäädes sellest kuni 3 km kauguseni."


Kaart pärit Delfi Regiost.

Postimees
15.11.1934

"Tallinna-Riia maantee sihiajamine lõppes. Tallinna-Riia magistraaltee sihi variandi ajamine lõppes 14. skp. Siht algab Harjumaalt, Kolust, läheb läbi Kanavere, Kirivalla, Habaja, Nurtu, Uue-Värava, Vahastu, Saueaugu, Vissuvere, Röa, Reopalu, Kirila ja Laimetsa, ühinedes varem aetud sihiga Kiigeveres. Siht on pikk 64,8 km, kuna varem aetud samade punktide vahel 69 km. Sihiajamisetöid, mis kestsid kuu aega, juhatas ins. M. Luht Paidest."

Allikas: Eesti ajakirjanduse andmebaas
Teede varasema ajaloo kohta vt siit.

Teisipäev, 9. juuni 2009

Pühapäeval toimus külaplatsil tööpäev ja õppepäev

Pühapäevaks oli kiigeplatsil murutraktori õppepäev, mis sai ka projekti sisse kirjutatud. Alguses oli "teooriatund", kus siis seletati, kus ja mismoodi asi töötab, aga ka mis ohud on ja mida muud silmas pidada.


Seejärel oli "eksam", manööverdamisharjutused, edaspidi-tagurpidi slaalom, kitsas kohas keeramine ja ebamugavas kohas ümber keeramine. Kõik niisugused asjad, mis ka koduõues olulised.


Eksamikomisjoni karm esimees oli murutraktorikrossikunn Martti, kes surus eksamisooritajatel kätt ning andis ka "juhiloa" kätte.


Järgneva pildi allkiri on - mis saab siis, kui teooria vahele jätta. Et olin teooria ajal ametis piltide klõpsimisega, jäi midagi väga olulist kuulmata. Kui minu kord startida oli, sain ainult käsi laiutada ja lärmata: "Mis mõttes sellega sõita saab? Kus siis pedaalid on?!" Täiesti arusaamatu, vasaku jala all oli küll pidur, aga paremal pool polnud ühtegi pedaali!
Selle eest määras karm eksamikomisjon diskafi ning korduskatse mõne aja pärast :)


Kokkuvõttes õppus läks korda, sai tarkust ja sai ka lusti. Suur aitähh Marttile žüriisse tulemast, Ainile, Andrusele ja Marttile radade ettevalmistamise eest!

Külaplatsi niitmine on meie kõigi ülesanne, loodetavasti saame reedesel infotunnil ka järjekorra paika. Hoidke meie trakatsit siis hellalt, sest vastavalt projektis ettenähtule on see murutraktor mõeldud nii Kirivalla Kiigela kui ka Habaja Külade Seltsi valduste niitmiseks. Ning nagu nüüd selgus, on Habaja Külade Seltsile antud peale mänguväljaku ka terve jalgpallistaadion ning võrkpallistaadion hooldada, nii et meie murutrakats hakkab päris kõva vilet saama.

Samal päeval varem sai aga külaplatsil ka pisut tööd tehtud. Näiteks istepinke.


Ka lipuvarda alus sai valatud.



Ja lõpetuseks mõned pildid meie küla järeltulevatest põlvedest :)


Kuidas Uus-Harmi mõisahärra Zoege von Manteuffel Alansi küla reformis (parandatud 10.02.2011)

Maarit Nõmme kirjutab oma Kose Kihelkonna mõisate uurimistöös mõisniku ja Alansi küla kohta sellise loo:

"Harmi pärishärra Zoege von Mannteuffel tahtnud ühte küla Saksamaa moodi sisse seada. Ta ühendas Alansi külas talud paarikaupa kokku ja ehitas uued talumajad, kuhu tõi Tallinnast sakslased elama. Endised elanikud saatis mõisa teomeesteks ja osa saatis Lutsukülla saunikuteks. Alansi “antwärgid” jäid aga varsti vaeseks ja surid välja ning talumehed ostsid nende talud ära."

See pidi olema siis Karl Magnus Zoege von Manteufel, mees, kes pani Alansi küla taludele saksakeelsed nimed, millest siin ka varem juttu on olnud. Vanakubjast sai Carlshof, Vainust Magnushof, Ottist Erlensteg, Tiidust Magdeburg, Jaagust Birkenruh, Virumäest Louisenthal, Lutsuküla taga olevast Nurmest Hasenrode, Võtikmetsast, mis toona ka Alansi alla kuulus, sai Papelhof ja Patermaa talust sai Tannenhof.
Huvitav on aga, et ajalooarhiivi muud isikuloendid, sünniregistrid ja muud tolleaegsed andmebaasid ei viita, et Alansil oleks sakslasi elanud. Võimalik muidugi, et neid ei pandud lihtrahvaga samasse registrisse...
Kaart: Tallinna Linnaarhiiv, Hagemeistrite fond
Parandus (10.02.2011): Alansi küla reformis siiski meeskohtunik Karl Magnuse vanim poeg Maximilian Zoege von Manteuffel. Reform toimus 1859.a - see on märgitud ka selle sama kaardi peale koos Maximiliani nimega. Karl Magnus oli siis juba surnud - ta suri 1844 - ning mõisahärraks sai tema vanim poeg. Tänud andmete täpsustamise eest Tõnule Valtust! Tõnu on juba leidnud arhiivimaterjalidest ka kinnitust sellele, et niisugune reform mingil kujul tõepoolest toimus

Mõned kohalikud uudised kolmekümnendatest aastatest

Postimees 1930

Turbaraba läks põlema. Kahju pool miljonit. Üleeile läks põlema Kuivajõe vallas asuv Leeva turbaraba, mis kuulus riigile. Tulekahju levis poolteise kilomeetri pikkusel ja kilomeetri laiusel maa-alal. Tules hävines ka 16 turbaküüni ja 1330 kantsülda valmis turvast. Kahju ligi pool miljonit senti. Tulekahju põhjusi selgitatakse.

Postimees 1933

Leiti ennekristuseaegne pealuu. Kas kunagi on Läänemeremail neegrid elanud? Kolu, mille iseäraldused on erakordsed. Mag. J. Aul esines 3.XI Loodusuurijate Seltsi zooloogiasektsiooni koosolekul ettekandega huvitavast inimluude leiust, mis avastati 1930.a. Kose kihelkonnas Väljahansu talu maadel. Aul kirjeldab leitud pealuud.

Postimees 1933

Neli talu leekides. Aurukatel süütas Harjumaal kaks talu ja Pärnumaal ühe talu. Joobnu läbi süttis talu Tartumaal. Hulk vilja, masinaid ja loomi tules hukkunud. - Kindlustamata talu tuleroaks. - Tuli hävitas Triigi vallas kahe talu hooned.
Kodijärve vallas põlesid maani maha Kitse-Ivaste talu elumaja ja karjalaut, mis kuulusid Peeter Laasile. Maani maha põlesid ka Tori vallas Jõesuu külas Mihkel Simmo elumaja, rehealune, karjalaut, küün, ait ja puukuur. Triigi vallas Simsi asunduses põlesid maani maha Hans Videsse rehealune ja loomalaut ning Tuisbergi rehealune ja ait.

Postimees 1926

Viljakuivatus maha põlenud. Teisipäeval kella 1 / 2 4 paiku põles Triigi vallas Harjumaal viljakuivatis maani maha. Sisse jäi kahe asuniku vili 227 pd. Viljakuivatis kuulus riigile ja oli Harju masinatarvitajate ühisuse käes rendil. Tuli sai alguse kuivatise torude peale pantud laudadest.

*********
Allikas: Eesti ajakirjanduse analüütilise bibliograafia andmebaas

Meie projekt "Kirivalla Kiigela II" sai rahastuse!

Aega võttis seekord kohe kõvasti otsustamisega, aga asja siiski sai. Äsja laekus järgnev kiri Harju Maavalitsuselt:

"MTÜ Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaselts

Tere!

Täname Teid esitamast taotlust kohaliku omaalgatuse programmi 2009. a I taotlusvooru. Kohaliku omaalgatuse programmi Harjumaa maapiirkonna komisjoni 19.05.2009 otsusekohaselt kuulub Teie poolt esitatud projektitaotlus " Kirivalla kiigela II "programmist toetamisele taotletud mahus. Lepingu sõlmimisest anna teada edaspidi."

Selle projekti raames saame osta katusekattematerjali ning ehitada ka korraliku katuse juba olemasolevale karkassile, ehitada veel istepinke juurde, et saaks istuda nii lõkkeplatsi juures kui ka kiige ligiduses, samuti külaplatsi infotahvel ja ühtteist veel. Tuletan meelde, et eelmise aasta kogemus oli selline, et lepingu sõlmimise ja raha tegeliku laekumiseni võib veel kuu-poolteist aega minna.
Õnnitleme siinkohal ka Habaja Külade Seltsi, kelle projekt laululava istepinkide jne uuendamiseks sai samuti rahastuse.

Laupäev, 6. juuni 2009

Muia Veetamm 60ndatel sünnikodukanti külastamas

60ndatel käis Kirivallas Arukausil sündinud kirjanik Muia Veetamm sünnikodukandis lugejatega kohtumas. Materjalid Habaja Raamatukogust - aitäh Hillele vihje eest :)




Reede, 5. juuni 2009

Valla bussi suvine graafik

Leia bussi graafikust sõna "Habaja" ;-)



Pole mingi ime, et Habaja piirkonna rahvas end tahaplaanile surutuna tunneb, kui isegi bussi graafikus Habajat pole arvesse võetud. Kui selle bussi eesmärk on võimaldada inimestel valla keskuse ja vallavalitsuse asukoha Arduga ühenduses olla ja graafikusse ei olnud võimalik Habajat lisada, siis võiksid valla ametnikud ise kuus korragi Habajal vastuvõtte välja pakkuda...

Neljapäev, 4. juuni 2009

Brieflade

Küll on hea, kui tead kedagi, kes teab. Valdo Praust andis pärast ettekannet Väätsal ühe hea lugemissoovituse. Nimelt on üks mees, keda ma mäletan ülikooli ajast omaaegse tuntud õigusteadlasena, olnud ka ajaloolane: Fr.G. von Bunge on koostöös R. von Tolliga andnud välja ajalooliste tekstide kogumiku. Ei peagi pusima minu jaoks üsna loetamatus käsikirjas gooti tähtede kallal, vaid mitmed olulised tekstid on ilusti loetavas kirjas ära trükitud. Kogumiku nimi on "Est- und livländische Brieflade" ning sellel on kaks osa, esimeses osas on taani ja orduaja tekstid, teises osas rootsiaegsed tekstid, oluline on vaadata mõlema raamatu kohta eraldi välja antud registreid ka.

Mõni päev tagasi Tartus viibides oli mul tegelikult plaan minna ajalooarhiivi, kuid olin juba unustanud sealse tellimissüsteemi nüansid - kui kella 11ks tellimislehti ei saa esitatud, tekib järgmine võimalus midagi tellida alles kell 14, ning läksin hoopis Tartu Ülikooli raamatukokku. Briefladed olid haruldaste teoste lugemissaalis kohapeal olemas ning ma ei pidanud pettuma. Leidsin meie kandi kohta päris palju materjali, mida siis jupphaaval ka siin meie külade sõpradele lugemiseks pakkuma hakkan. Mõni ajaloosõber ongi juba märkusi teinud, et miks ajalooteemasid nii vähe on :) Niisama lihtsalt see kõik ka siiski ei läinud - kodus avastasin, et paljundaja on miskit ikka vussi keeranud ja osa tekste, mis jätkusid teisel lehel, puudu. Sel meesterahval oli muidugi vist raske paljundamisele ka keskenduda, sest tal oli seal üks eriti ekstravagantse välimusega kolleegiproua. Nii et tuleb ikka Rahvusraamatukokku ka sammud seada. Esimesed tekstid, kus meie külasid on nimetatud, pärinevad 13.sajandist - ajaloosõbrad, püsige liinil :)

Teisipäev, 2. juuni 2009

Äksi küla paabud olid ETV-s


Kujutis veebist

Hooaja viimases saates "Tule maale!" oli lõik (Alansi küla naaberkülas) Äksi külas asuvast Ernsti talust, kus tegeletakse paabulinnukasvatusega. Vaata ka ise saadet siit, milline põnev hobi Ernsti pererahval on.