Kolmapäev, 21. märts 2012

Eilsest valla arengukava avalikust arutelust, täiend.21.52


Eile oli Habaja raamatukogus valla uue arengukava avalik arutelu. Arengukava koostaja, valla poolt palgatud ekspert, on selles valdkonnas kümmekond aastat töötanud ja seega mainekas ekspert. Üldise tutvustuse osas paigutas ta Kõue valla ka EL ja maailma arengute konteksi, mis oli kahtlemata ääretult huvitav kuulamine.



Teistmoodi huvitavaks muutus üritus, kui arutama hakati Kõue valla arengukavaga seonduvaid konkreetsemaid valdkondi ja teemasid. Esmalt küttis kirgi teede teema, eriti Sipasoo tee Habajal, mille tolmutõrjeks olevat eelmisel aastal ca 70 allkirja kogutud.

Teise ja olulisima teemana tõusis esile kooli teema. Seda nii valla arengukava (kuni 2020) kontekstis kui ka mõeldes tänasele volikogule, mille üheks päevakorrapunktiks on Harmi ja Ardu kooli ühendamine. Niisuguse ettepanekuni vallavalitsuse poolt viis asjaolu, et Ardu kool küsis selle aasta alguses vallalt juurde 27 000 eurot õpetajate palgarahaks.  Hariduse rahastamise skeem on keeruline, samas tõde on lihtne - kui kolmandas kooliastmes (7.-9.kl) ei ole 30 last, siis riik õpetajate palku ei maksa. Siis peab vald selle kas ise maksma või lihtsalt kolmanda kooliastme sulgema. Just sel põhjusel aasta tagasi suleti Harmi koolis kolmas kooliaste. Mulle isiklikult jääb arusaamatuks, kuidas osutus võimalikuks, et siis jäi kahe silma vahele, et sama probleem tekib ka Ardus; kuidas see n-ö pomm lõhkes alles jaanuaris 2012 seoses Ardu kooli taotlusega saada vallalt lisaks 37 000 eurot  (vt vallavanema vastust siit, milles esialgu otsustati keelduda lisaraha maksmisest, hiljem 21.veebruaril tegi vallavalitsus siiski otsuse eraldada Ardule 25 000 eurot, vt vallavalitsuse istungi protokolli siit). 


Üldreeglist - riik rahastab, kui kolmandas kooliastmes on 30 last, on siiski ka mingid erandid. Need olid midagi sellist, et kui 4.-6.klassini, 5.-7.klassini vmt tuleb ikkagi 30 last kokku, siis riik annab ikkagi raha kolmanda kooliastme palkadeks. Seega kui teha nii, et sisuliselt jääb kõik samaks, kool toimub Harmis 1.-6.klassini ja Ardus 1.-9.klassini, kuid see saab olema seaduse mõttes üks asutus, laste arvud liidetakse, siis riik rahastab kolmandat kooliastet Ardus. Seega ei pea vald enam järgmistel aastatel ise maksma 27 000 tuhat, vaid sellele lisandub veel ka 18 000 eurot juhtimiskulude toetuseks vmt. Küll aga tuleb järgmise kahe aasta jooksul vallal maksta veel 35 000 eurot selleks, et Ardu koolis saaks olema uue õppekava nõuetele vastav füüsika ja keemia klass. 


See variant tundub üsna win-win variant olema, aga miinused on muutustega kaasnev lapsevanemate ebakindlus. Samuti tõi vallavanem välja, et kuna seaduse mõttes on tegu ühe kooliga, piisab Harmis õpetamise lõpetamiseks vaid põhimääruse muudatusest volikogu poolt.

Ühe hüpoteetilise variandina toodi välja ka Harmi kooli sulgemine. Vallavanem on tubli arvudes orienteeruma. Nii teadis ta kohe nimetada, kui palju Harmi täna valla eelarvest raha saaks, kui palju läheks vallale maksma, kui kõik 28 last läheks Kosele õppima (vald peab maksma siis Kosele iga lapse pealt kindla summa) ja nende tranpordikulu. Ümmarguselt 80 000 euroga jääks vald ikkagi siis plussi.

Mitte ükski kohalik elanik seda ei toetanud. Arutelu muutus teravaks ning valla juhtidele loeti ette nende endi valimisprogrammi loosungeid sellest, et "Harmi kool jääb!". Volikogu esimees oligi seda meelt, et vähemalt algkool peab meie kanti jääma. Seejuures oli kummastav, kuidas erapooletu ekspert, kes enda sõnul valla terviklikust arengust lähtub, surus väga jõuliselt peale Harmi sulgemist ja Ardusse investeerimist. See tõi aga kaasa, et kaalukausile tuli üks variant juurde - teeme siis hoopis Ardu ka kuueklassiliseks! Siis on olukord võrdne, Harmi sulgemine ei ole enam võimalik pelgalt põhimääruse muudatusega ning ei ole seda probleemi, et vallal tekivad lisakulud õpetajate palkade ja erialaainete laborite ehitamise näol!

Kose vallaga ühinemise osas tundusid kõik pooldavat läbirääkimistele asumist. Ühinemise positiivsete asjadena nähti teenuste võimalikku paranemist, paremat võimalust saada Kose laste huviharidusvõimalustest osa, paremat seltsitegevuse toetamist (Kose vallas on näiteks rahvamajas valla ülalpidada, sh rahvamaja juhatajad palgal). Võimalike negatiivsete asjadena nimetasid kohalolijad ääremaastumist, võimalikke lumelükkamisprobleeme, meie piirkonna huvide tahaplaanile jäämist volikogu liikmete väikse arvu tõttu, aga ka muret Kose kultuuripalee ülalpidamiskulude katmiseks siinsete teenuste kohitsemises.

Kui lubate mul eilse õhtuga seonduvad tunded üpris emotsionaalselt kokku võtta, siis tunne oli, nagu oleks sattunud mingi parteikoosoleku professionaalsele ajupesuüritusele. Kes kohal olid, saavad küllap aru, mida ma silmas pean. Kui aga kellelgi jäid eilsest hoopis teistsugused mälestused, on lahkesti oodatud neid jagama, kirjutades kommentaari. Vt ka Tiigi-Kõue külaveebi.

Täiendatud:
Tänases volikogus otsustati ühehäälselt, et mõlemad koolid jäävad nii, nagu täna on, midagi ei muudeta.
Samuti otsustati alustada ühinemisläbirääkimisi Kose vallaga.


Esmaspäev, 19. märts 2012

Õnnitleme!

Eesti Genealoogia Seltsi aasakoosolekul 10. märtsil 2012 Tallinnas Nõmme Gümnaasiumis omistati Seltsi Aasta Väljaande nimetus raamatule „Karla küla läbi sajandite”. Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaselts õnnitleb autoreid Ülo Roosnurme ja Tõnu Meldret!

AKLK teeb autoritega koostööd ka meie külade ajaloo uurimisel!

NB: kel on soovi meie naaberküla ajalooraamatud omandada, võib lahkesti Monika poole pöörduda, mul on veel paar tükki alles, mis Tõnu mu kätte andis huvilistele müümiseks!

Foto: Tõnu Meldre

Reede, 16. märts 2012

Filmi- ja kohtumisõhtu Kõue rahvamajas: Artur Talvik

Add caption














Artur Talvik on Juminda piirkonnas tuntud kohaliku sädeinimesena, olles kohaliku korrakaitse ja kogukonnaraadio käivitaja, edendaja ja eestkõneleja neil teemadel. Lubab tulla põnev õhtu!