Eile oli Habaja raamatukogus valla uue arengukava avalik arutelu. Arengukava koostaja, valla poolt palgatud ekspert, on selles valdkonnas kümmekond aastat töötanud ja seega mainekas ekspert. Üldise tutvustuse osas paigutas ta Kõue valla ka EL ja maailma arengute konteksi, mis oli kahtlemata ääretult huvitav kuulamine.
Teistmoodi huvitavaks muutus üritus, kui arutama hakati Kõue valla arengukavaga seonduvaid konkreetsemaid valdkondi ja teemasid. Esmalt küttis kirgi teede teema, eriti Sipasoo tee Habajal, mille tolmutõrjeks olevat eelmisel aastal ca 70 allkirja kogutud.
Teise ja olulisima teemana tõusis esile kooli teema. Seda nii valla arengukava (kuni 2020) kontekstis kui ka mõeldes tänasele volikogule, mille üheks päevakorrapunktiks on Harmi ja Ardu kooli ühendamine. Niisuguse ettepanekuni vallavalitsuse poolt viis asjaolu, et Ardu kool küsis selle aasta alguses vallalt juurde 27 000 eurot õpetajate palgarahaks. Hariduse rahastamise skeem on keeruline, samas tõde on lihtne - kui kolmandas kooliastmes (7.-9.kl) ei ole 30 last, siis riik õpetajate palku ei maksa. Siis peab vald selle kas ise maksma või lihtsalt kolmanda kooliastme sulgema. Just sel põhjusel aasta tagasi suleti Harmi koolis kolmas kooliaste. Mulle isiklikult jääb arusaamatuks, kuidas osutus võimalikuks, et siis jäi kahe silma vahele, et sama probleem tekib ka Ardus; kuidas see n-ö pomm lõhkes alles jaanuaris 2012 seoses Ardu kooli taotlusega saada vallalt lisaks 37 000 eurot (vt vallavanema vastust siit, milles esialgu otsustati keelduda lisaraha maksmisest, hiljem 21.veebruaril tegi vallavalitsus siiski otsuse eraldada Ardule 25 000 eurot, vt vallavalitsuse istungi protokolli siit).
Üldreeglist - riik rahastab, kui kolmandas kooliastmes on 30 last, on siiski ka mingid erandid. Need olid midagi sellist, et kui 4.-6.klassini, 5.-7.klassini vmt tuleb ikkagi 30 last kokku, siis riik annab ikkagi raha kolmanda kooliastme palkadeks. Seega kui teha nii, et sisuliselt jääb kõik samaks, kool toimub Harmis 1.-6.klassini ja Ardus 1.-9.klassini, kuid see saab olema seaduse mõttes üks asutus, laste arvud liidetakse, siis riik rahastab kolmandat kooliastet Ardus. Seega ei pea vald enam järgmistel aastatel ise maksma 27 000 tuhat, vaid sellele lisandub veel ka 18 000 eurot juhtimiskulude toetuseks vmt. Küll aga tuleb järgmise kahe aasta jooksul vallal maksta veel 35 000 eurot selleks, et Ardu koolis saaks olema uue õppekava nõuetele vastav füüsika ja keemia klass.
See variant tundub üsna win-win variant olema, aga miinused on muutustega kaasnev lapsevanemate ebakindlus. Samuti tõi vallavanem välja, et kuna seaduse mõttes on tegu ühe kooliga, piisab Harmis õpetamise lõpetamiseks vaid põhimääruse muudatusest volikogu poolt.
Ühe hüpoteetilise variandina toodi välja ka Harmi kooli sulgemine. Vallavanem on tubli arvudes orienteeruma. Nii teadis ta kohe nimetada, kui palju Harmi täna valla eelarvest raha saaks, kui palju läheks vallale maksma, kui kõik 28 last läheks Kosele õppima (vald peab maksma siis Kosele iga lapse pealt kindla summa) ja nende tranpordikulu. Ümmarguselt 80 000 euroga jääks vald ikkagi siis plussi.
Mitte ükski kohalik elanik seda ei toetanud. Arutelu muutus teravaks ning valla juhtidele loeti ette nende endi valimisprogrammi loosungeid sellest, et "Harmi kool jääb!". Volikogu esimees oligi seda meelt, et vähemalt algkool peab meie kanti jääma. Seejuures oli kummastav, kuidas erapooletu ekspert, kes enda sõnul valla terviklikust arengust lähtub, surus väga jõuliselt peale Harmi sulgemist ja Ardusse investeerimist. See tõi aga kaasa, et kaalukausile tuli üks variant juurde - teeme siis hoopis Ardu ka kuueklassiliseks! Siis on olukord võrdne, Harmi sulgemine ei ole enam võimalik pelgalt põhimääruse muudatusega ning ei ole seda probleemi, et vallal tekivad lisakulud õpetajate palkade ja erialaainete laborite ehitamise näol!
Kose vallaga ühinemise osas tundusid kõik pooldavat läbirääkimistele asumist. Ühinemise positiivsete asjadena nähti teenuste võimalikku paranemist, paremat võimalust saada Kose laste huviharidusvõimalustest osa, paremat seltsitegevuse toetamist (Kose vallas on näiteks rahvamajas valla ülalpidada, sh rahvamaja juhatajad palgal). Võimalike negatiivsete asjadena nimetasid kohalolijad ääremaastumist, võimalikke lumelükkamisprobleeme, meie piirkonna huvide tahaplaanile jäämist volikogu liikmete väikse arvu tõttu, aga ka muret Kose kultuuripalee ülalpidamiskulude katmiseks siinsete teenuste kohitsemises.Kui lubate mul eilse õhtuga seonduvad tunded üpris emotsionaalselt kokku võtta, siis tunne oli, nagu oleks sattunud mingi parteikoosoleku professionaalsele ajupesuüritusele. Kes kohal olid, saavad küllap aru, mida ma silmas pean. Kui aga kellelgi jäid eilsest hoopis teistsugused mälestused, on lahkesti oodatud neid jagama, kirjutades kommentaari. Vt ka Tiigi-Kõue külaveebi.
Täiendatud:
Tänases volikogus otsustati ühehäälselt, et mõlemad koolid jäävad nii, nagu täna on, midagi ei muudeta.
Samuti otsustati alustada ühinemisläbirääkimisi Kose vallaga.
Tänases volikogus otsustati ühehäälselt, et mõlemad koolid jäävad nii, nagu täna on, midagi ei muudeta.
Samuti otsustati alustada ühinemisläbirääkimisi Kose vallaga.
9 kommentaari:
See lõputu säästujutt hakkab juba ära tüütama, see paneb elu seisma. Jah, selge see, et mittemidagitegemine on kõige odavam, paneme aga kõik valla lasteaiad-koolid-raamatukogud kinni ja lausa supleme rahas, eksole! A mille nimel? millele/kellele see raha siis kulutada?
Lõputu säästmine tekitab tunde, et väljapääsu polegi ning sellelt pinnalt lähtudes on nii mõnigi vale otsus lihtne sündima.
Arvan, et kuludega on tegeldud juba piisavalt, on aeg hakata tulusid kasvatama.
Villy arvamuse valguses on tõesti veider, et valla arengukava kuni 2020 koostamisel tehakse üldse vaid 3 avalikku arutelu, üks neist kell 16.00 algusega Kõuel, mis välistab tööl käivate inimeste osalemise. Arutelul keskendutakse koolide reformile, mis kahtlemata on oluline küsimus, ning teede korrashoiule, aga eraldi aruteluteemana ettevõtlust või inimeste ettevõtlikkuse tõstmist ei olnud. Samuti ei toodud üldse välja fiiberoptilise kaabli (või mis ta nüüd oligi) panekut habaja piirkonda ja Kõuele-Triigile, ega küsitud, mida vald sellest võita saaks.
Tundub, et vallal on kinnisidee lahti saada vähemalt ühest koolist (Kosele pearaha maksmine ju odavam). Võib-olla oleks hea, kui poleks ka teist kooli. Pole inimesi, pole probleemi... Kas aga pärast ühe/mõlema kooli sulgemist/vähendamist valda ka inimesi-maksumaksjaid jääb, selleni kõrgetel toolidel istujad mõelda ei oska. Kahju sellest vallast ja tema inimestest.
PS Viimasel volikogul jäeti küll koolid alles/rahule, kuid .... aasta pärast jälle uue hooga...
PPS Kahju, et Habaja koosolekul (pärast tööpäeva lõppu) siiski nii kahetsusväärselt vähe inimesi osales. Mida rohkem inimesi, seda valjem oleks kohaliku rahva hääl. Olgu see hääl siis heakskiitev või tauniv. Ilmselt on rahvas lootuse kaotanud - nii või teisiti neil tool alt ära tõmmatakse...
häguselt meenub, et võimule saanud seltskonna valimislubaduste seas oli ka uute töökohtade loomine.. või eksin?
Anonüümsele: minule isiklikult jäi mulje, et seekord pressis ühe kooli sulgemist väga intensiivselt see erapooletu ekspert hr Noorkõiv. Koosolekul rõhutas volikogu esimees, et siia kanti peab kool jääma ja rõhutas ka seda, et otsust ei tohi teha ainult eelarvenumbreid vaadates.
Et see teema praegu üldse üles tuli, oli Ardu kooli rahaküsimisega seoses.
tõesti, 1 valimislubadus, mida ka Habaja koosolekul 1 mees kodanikualgatuse korras välja oli printinud ja meelde tuletas oli ettevõtluse soodustamine tasuta maa andimises ja veel punkte. See teema paistab täiesti ära unustatud. või tuleb vastus juhtide käest välja pressida nagu teede prioriteedid jne, millele neil vastust polnudki. Tõesti, mingit initsiatiivi asju ära teha, nagu lubati, ei paista olevat, vaid tuim kärpimine, mis moraalselt kodanikke tapab.
Vald ei ole ettevõte, kelle pädevuses tulude kasvatamine...või mida Villy mõtleb selle all?
Maksumaksjaid on igal pool vähe, üleüldine Eesti probleem, ühest vallast teise meelitamine ei lahenda pikemas perspektiivis midagi.
mida kuradit - valla pädevuses ei olo tulude kasvatmine? ajage sellise arvamusega kamp laiali ja kohe! On ju sada võimalust luua eeldused, et siia tuleb ettevõte või reaalselt elama maksumaksja, kes pole vaid siia meelitatud mingi ajutise hüve pärast. Kui vald ei suuda mõelda nagu ettevõte siis polegi millesti rääkida. pole vaja mingeid tühje aruteluid.
"Kui vald ei suuda mõelda nagu ettevõte" :):) Kardan, et kui vallad mõtleksid nagu ettevõtted oleksid pooled valdadest pankrotis.
Aga näita siis oma imevitsa.
Mina ei usu, et vallad suudaksid ettevõtlust arendada, isegi Eesti riik oma EASiga pole midagi märkimisväärset suutnud. Pane googlisse EAS ja äripäev ja loe. Saab teha nipet-näpet aga see ei ole lahendus. Enamus maa, kus saaks ettevõtlust arendada kuulub ka riigile ja kas annab ta nii sama need valdadele, pigem maaameti kodulehte vaadates on riik leidnud maa müügiga lisa teenimise võimaluse. Ja üldsegi millisest ettevõtlusest räägime. Vaata palun mis päritoluga riidedki sul hetkel seljas on, tõenäoliselt made in Bangladesh ja China. Tahan öelda, et tootmist sellisel kujul ei taastu mitte kunagi. Eesti on väga kallis riik selliste tootmiste jaoks. kui rääkida teenuste põhisest ettevõtlusest siis siin saab riik ja vald küll midagi teha. mis tahes teenust saab tänapäeval ükskõik millises riigi nurgast kasvõi Kuu peale eksportida. Pigem peavad vallad elanike elukeskkonda arendama, et nad siia elama tuleksid ja kindlustama, et neil oleks transport millega tööle minna ja et see oleks ka soodne. Olen kuulnud Targa Töö ühingust- see ka üks võimalus maapiirkondadele.
Uue Tartu mnt loomisega võibolla tekib siia uusi töökohti enne seda võib Kõue vald kasvõi pea peal ka käia aga ettevõtlust siia massiliselt ei tule.
Oled ilmselt endine ettevõtja, kes kahjuks avalikus võimust ja haldusest vähe teab. Kui minul oleks see sada võimalust, millest räägid, läheksin Kõue valda ja soovitaksin neile. Kardan, et kui sa oma saja võimalusega kohale lähed lahtuvad enamus või kõik neist lähema vaatluse tulemusel või küsimusi esitades.
Postita kommentaar