Esmaspäev, 31. mai 2010

Üks õhtune mõtelus arengust ja külaelust siinkandis

Kolme väikse küla ajaveebis olen vahel ikka selle ajaveebi otsesest eesmärgist - kolme küla kroonika kajastamisest - kõrvale kaldunud ja üldist külaelujuttu puhunud. Seekord jagan mõne mõtte külaelust Kõue vallas üldiselt. Hiljuti käis mul külas üks hea tuttav, kes on ise olnud aastaid külavanem ning samuti aastaid olnud seotud mitme Tallinna lähivalla juhtimisega. Juut rääkides avastasime, et vaat kui erinevad probleemid on erinevatel valdadel. Kui Kõue vallas Harmi piirkonnas on liiga vähe lapsi, nii et kooli püsimajäämine on viimastel sageli olnud küsimärgi all, siis nn valglinnastumise arvelt rahvaarvu kõvasti kasvatanud vallad on suurtes raskustes nt lasteaiakohtade pakkumisega seoses. Mu tuttava kartusel on linnalähivalla keerukas saatus juba ette programmeeritud. Ta esitas päris huvitava vaate elu ringlusest - noor pere otsib endale eluaset. Nad valivad näiteks Rae vallas Peetri küla - linnalähipiirkond, oma maja või ridaelamuboks, väike murulapike, kus lapsed joosta saavad, hea linnas tööl käia, pole kauge, ei ole suured bensukulud. Kui lapsed saavad suureks, lähevad kodust ära ülikooli ning kolivad kas Tallinnasse, Tartusse või hoopis mõnda Lääne ülikoolilinna. Mingi aja pärast leitavad nad endale töö, kaasa, varsti tulevad lapsed ja valitakse taas mõni väikse murulapikesega majakene Tallinna lähiümbruses.

Foto pärit Postimehe veebist.

Nende suureks saanud laste vanemad, kes on täies tööeas ja mu hea tuttava sõnul valla jaoks kõige magusamad elanikud - sest on eeldatavasti nüüd hea palga tõttu väga head maksumaksjad, mida teevad nemad, kui lapsed suured ja kodunt lahkunud? Ta pakkus välja, et nüüd otsivad ka nemad uue kodu, soovides nüüd aga rahu ja vaikust. Mu tuttav vaatas Alansi küla ümber laiuvaid põldusid ja metsatriipu, mille tagant algavas rabas sookured huikasid, ning ütles, et vot siin elaksid sellised inimesed hea meelega.

Rääkisin seepeale, et palju polnud puudu, et see idülliline vaade oleks siin hävinud seoses Magnushofi detailplaneeringu algatamisega - mille eest, muide, ma ka mitmelt poolt hurjutada olen saanud - no et poleks me vastu hakanud, oleks ehk Harmis rohkem lapsi ja kooli sulgemiskirves pea kohalt läinud. Mäletatavasti taheti Alansi ja Lutsu külade vahele rajada seitse uut moodsat maja: 10-30-kraadise katusekaldega nagu need tänapäeva ehitised on.


Oru kodu, pilt internetist.

Selle peale hakkas mu tuttav naerma - sellise põllumajakese jõuab osta selline inimene, kel ei pruugi seejärel enam olla raha Tallinnas töölgi käia. Et kes ostab endale kodu nii kaugele Tallinnast, soovib juba teistsugust kodu, teistsugust atmosfääri. Ta ei olnud väga optimistlik, et see kant siin oleks ideaalne elukoht noorele perele, kuid arvas, et siin kandis võiks ehitada talumaja stiilis hooneid ning mitte kuhjata neid liiga tihedalt. Säiliks iidne miljöö ning selline kodu huvitaks soliidset klienti. Rae vallas on lausa teadlikult lastud põlluarendusprojekte läbi vaid linnapoolses osas vallast, teisel pool ringteed on ka Rae vallas vana külamiljööd alles hoitud, teadlikult.
Pilt pärit Delfi veebist.

Kaalumist väärivad mõtted valla jaoks, arengukavades kaalumiseks ja mõtlemiseks. Mida arvata aga sellest, et Kõue vald ei ole väga sobilik koht noore pere jaoks? Sellega tuleb vist nõustuda. Ega ta uskunudki, et siin kuigipalju noori peresid üldse elabki või õigemini, on viimastel aegadel elama tulnud. Selle lükkasin küll ümber, samas on enamik noori peresid need, kelle juured on siinses mullas kasvanud.
Mis teeb noortel peredel siin elu siis keeruliseks? Igapäevane sõit linna (on erandeid, aga paljudel on töökohad siiski linnas) on päris kallis, auto läbisõit suur ja remondikulud ka sellest lähtuvalt suured. Laste kantseldamine on ise linnas töötades kaunis keerukas. Lapsi on väga vähe, mistõttu ei ole koolil võimalik käigus hoida palju erinevaid huviringe. Mitmeid sisukaid huviringe on Kosel, sh tunnustatud muusikakool, spordikool, aga siis on kohe logistikaülesanne lahendada, kuidas viia last kolm korda nädalas muusikakooli ja tagasi, kui tunnid toimuvad keset tööpäeva. Palgata autojuht lapsele? Ja ega noored ise tahagi huviringides käia ega mingi tõsise harrastuse nimel pingutada. Palju lahedam on ju Habaja poe taga vanas bensukas (vanas lemmikkohas poe ees (loe sellest ise Õhtulehe artiklist) enam mitte, kui sinna videokaamerad üles pandi) hängida, seal, täiskasvanute pilgu alt eemal rahus kergeid alkohoolseid jooke libistada. Sest mõne täisealise, kes need poest ära toob, leiab ju ikka. Habaja piirkonna noortekeskus on sügisest saati suletud ning erinevalt Ardu noortest ei ole siin kandis ka noorte endi seas sellist ettevõtlikku tegelast, kes noorsootöö tegemise vabatahtlikus korras enda peale võtaks, sest vallal pole ju ka selleks eriti raha, hea kui tänadagi märgatakse. Depressiivne Eesti väikeküla...

Pühapäev, 23. mai 2010

Äike, päike, sääsed ja suveplaanid


Pildil eile õhtul päris tükk aega müdistanud ja Alansi külas natuke pahandustki teinud (läks ühe teleka tüüner - nii et lülitage ikka elektroonikaseadmete kaitse välja või tõmmake juhe välja!) äiksepilv veel Lutsu küla kohal paistmas, suundumas üle Mahtra raba Juuru suunas.

Peale pikka ja põhjalikku talve ja külmavõitu kevadet, kus veel mai alguseski sadas lumi korraks maha ja üllatas eriti vahepeal Alansil peatunud kahte portugali tüdrukut, kes viibisid siin seoses Harmi kooli vahetusprogrammiga. Viimased kümmekond päeva on kevadest saanud ootamatult suvi, õitsevatel õunapuudel langevad juba õielehed kui valged lumehelbed.

Mõned inimesed on ka ilma suurema kisa ja kärata toimetanud külaplatsil, mõned siis korrastades eelmise aasta KOP-projekti rahade eest ostetud ning osalt ka inimeste poolt antud lilledest ja põõsastest rajatud peenraid, mõned aga timmides katusealust.

On mõte hakata korraldama reede õhtuti (kas nüüd just iga õhtu või üle nädala) meelelahutuslikke kokkusaamisi, teeõhtuid, lauamänguõhtud jmt, nii et enne vastava ürituse toimumist käime ühiselt kähku ka peenrad üle.

Samuti on lähiajal plaanis ära teha külaseltsi üldkoosolek, sest eelmise aasta aruanne vajab kinnitamist, samuti peame valima uue juhatuse liikme, sest üks juhatuse liige avaldas soovi tagasi astuda. Oleks hea, kui see liige oleks Alansi-Lutsu küladest. Samuti oleks nõutav, et sel liikmel oleks id-kaart koos vajalike koodidega, et kasutada digiallkirja. Kui me külaseltsi asutasime, siis tahtsime Kõue Külade Seltsi eeskujul luua sellise mudeli, et kõik juhatuse liikmed on võrdsed, ei ole juhatuse esimeest, vaid tegutsetakse ühiselt. Ja kuna me panime selliselt kirja ka põhikirja, selgus mõnda aega tagasi halva üllatusena, et MTÜ aasta-aruandele peavad kirjutama alla kõik juhatuse liikmed ning alates 2009.a aruandest saab aruande esitada vaid elektrooniliselt, millest tulenevalt peavad kõik juhatuse liikmed aruande digiallkirjastama.

Kui mõnel, kes ise ehk ei olegi juhatuse liige, on häid ideid mõne ürituse osas, on need mõtted ja tegevused ka oodatud. Mõelge seejuures ka sellele, et järgmisel hooajal valime me uue külavanema - seega on hea võimalus sel aastal juba natuke kätt harjutada! Kuivõrd nn istuv külavanem väga suure heameelega enam uuesti ei kandideeriks, on igasugused seesugused algatused väga teretulnud, sest eks inimesed valivad ju hea meelega sellise uue külavanema, kes neile oma mõtete ja tegudega natuke tuttav on.

Kunas teeme lauamägude õhtu, kunas üldkoosoleku - jälgige reklaami siin vasakul kuupäevade tahvlil ning muidugi külade infotahvlitel.

Lõpetuseks midagi meeleolukat ka: vaadake ühe Bulgaaria dokumentaalfilmi tutvustavat klippi - kas peaksime sarnase auto ka oma küladesse sääski tõrjuma kutsuma? :)



Neljapäev, 20. mai 2010

(Täiend 25.05) Üks must koer häirib külaelanikke. Keegi teab omanikku?


Pilt pärit internetist!

Üks üleni must koer, kes näeb välimuse poolest välja kaunis sarnane selle musta koeraga siin pildil - selline must, kõrgete jalgadega, üks kõrv kikkis, teine lontis, käib mööda küla tuiamas ja tekitab peavalu koeraomanikele. Ta on väga julge ega lase end häirida eemalepeletamise katsetustest. Mingit kaelarihma tal ei paistnud olevat.
See hulkuma läinud koerake tekitas meile hommikul mõnevõrra peavalu (et oma koerad provokatsiooni tõttu hulljulgelt raadiopiirdetõkkest välja ei murraks, mis on varasemalt ka juhtunud). Hiljem sain telefonikõne murelikult külaelanikult kilomeetri kauguselt, kus ka kaks majapidamist olid koerakese äraajamisega kõvasti vatti näinud.
Teised koeraomanikud on mures esiteks sellepärast, et ta ei meelitaks enda koera endaga kaasa, aga samuti sellepärast, et hulkuv koer mingeid haigusi ei levitaks. Marutõbe küll enam (võib vast nii öelda) ei ole, kuid see-eest on rebase sügelislest, kärntõbi jmt, mida sellised hulkuma läinud koerakesed võivad endale külge korjata ja teistelegi edasi levitada.
Seda koera olen ise varemgi näinud, mistõttu võib arvata, et ta kuskilt meie lähiümbrusest on. Kui keegi koera ära tunneb, palun andke mulle teada, kust omanikku otsida!
Täiendatud 25.05 - omanik Lutsu külast üles leitud ning saadud lubadud aeda paradada, et koer aias ikka püsiks.

Pühapäev, 9. mai 2010

1.mail toimus volbriõhtu

1.mail toimus külaplatsil volbriõhtu. Ilm oli külm, rahvast oli vähe, kuid kes olid, olid väga heas tujus ja vaim valmis uueks hooajaks külaplatsil. Saime tuttavaks ka uue väga toreda perega Lutsukülast. Tänud Joelile, Jaanile ja Eggele, et see õhtu aset leidis!