pühapäev, 22. mai 2011

Maiuspala kohaliku ajaloo huvilistele: rattamatk Pitka auks koos Valdo Prausti ajalootutvustusega



Isand Praust jagas mulle infot säärase vahva ürituse kohta (tekst kopeeritud Järvamaa infoportaalist):

Kaitseliidu Järva Malev korraldab 4. juunil juba kolmandat korda toimuva rattaretke Järvamaalt pärit admiral Johan Pitka mälestuseks ning istutab tammepuu tema arvatavasse hukkumispaika Alansi külla Harjumaal.

Järva Maleva staabiülema kapten Vello Popsi sõnul soovib malev rattaretkega pöörata tähelepanu Eesti ajaloo ühele kesksemale sõjamehele ning tema mälestusele. „Kuna igal aastal istutame admirali viimset puhkepaika tähistava mälestusmärgi juurde ka kõigi Järvamaa inimeste nimel tammepuu, siis loodan et pikemas perspektiivis võime kunagi öelda, et järvamaalased on admirali auks lausa pargi kohale viinud.

Rattaretke start toimub pühapäeva, 4. juuni varahommikul kell 7.00 üheaegselt nii Paide vana rahvamaja kui Järva Maleva staabi juurest Türilt. Edasi liigutakse Väätsale, kus retkeseltskonnad ühinevad ning jätkavad kokku 50 kilomeetri pikkusel retkel mööda kruusa- ning rattasõiduks suurepäraselt sobivaid metsateid Harjumaale Alansi külla.
„Teekonnale, mis kulgeb piki looduskauneid paiku, kuhu tihti just ei satuta, oleme arvestanud ka puhkepausid ning piknikupaiga, kus retkelised saavad keha kosutada ning vaimu turgutada,“ sõnas kapten Pops. Ajaloolane Valdo Praust tutvustab teele jäävaid ajaloolisi paiku. Sihtpunkti plaanitakse jõuda kella ühe paiku päeval ning ratturite järel sõidab ka toetusteenistus, kes korjab vajadusel väsinud üles ning aitab võimaluse korral ka järele andnud tehnikat parandada.
Rattaretkel osalemiseks tuleks end kuni 2. juunini registreeruda Järva Maleva staabi korrapidaja juures telefonil 38 49 170. Retkelised peaksid olema täis tahtmist kaunis Eestimaa looduses liikuda ning omama vähemalt moraalset valmidust ratastel 100 kilomeetri läbimiseks, soovi korral on tagasi võimalus sõita ka autokastis.
19. veebruaril Järvamaal Jalgsema külas sündinud admiral Johan Pitka oli Eesti Vabadussõja hing kelle eestvedamisel loodi Kaitseliit, soomusrongid ja oma sõjalaevastik . Teadaolevalt hukkus Pitka 1944. a septembris Harjumaal Alansi külas. Admirali mälestuseks korraldab Kaitseliidu Järva Malev igal aastal ka 20 kilomeetrist rahvamatka Jalgsemalt Peetrisse.
Lähemalt:
Kapten Vello Pops
53427256
Järva Maleva staabiülem
Info edastas:
Alo Aasma
KL Järva Malev
Priitahtlik propagandapealik
55997763
Valdo Paust

esmaspäev, 16. mai 2011

Külaplatsi ilupeenrad


Huvitav, kas kõik need kenad inimesed, kes mind manitsesid, et te veel hakkate kurja vaeva nende lillepeenardega nägema, teadsid ette, et see kuri vaev end just niisuguste jubedate putkede kujul ilmutab?


Eks asi oli muidugi suuresti selles, et sügisel jäid need peenrad korda tegemata. Tagajärg - see hirmus putk oli end jälle mõnusalt sisse seadnud. Suuresti tänu enda "suurepärasele" organiseerimisvõimele, aga suuresti ka seetõttu, et emadepäeval talgusid korraldada oleks olnud kohatu, veetsin ma suurema osa nimetatud päevast ihuüksi nende putkedega võideldes. Et olin kaasa võtnud ainult hargi, oli see võitlus üks tõsine rammukatsumine (vt esimeselt pildilt uuesti nüüd putke juurikaid), mis ühel korral lõppes ka selliselt, et kui minu ramm osutus tugevamaks putkest ning see maapinnast siiski väljus, lendasime koos putkega kukerpallis sealt nõlvalt alla uperkuuti :)


Aga tulemus sai enam-vähem :)

pühapäev, 15. mai 2011

Lugemissoovitus ajaloosõpradele - Õrde/Ulmu allikas


Pilt pärit reisijuttude kodulehelt: http://www.reisijutud.com/node/2498

Õrde allikas asub Raplamaal, Tamsi külast Atla küla suunas. Tamsi külla läks aga Kirivalla külast talitee, mistõttu võib tinglikult ka Tamsit endi naaberkülaks nimetada.

Aprillikuu Juuru Teatajas on palju põnevat lugemist - hetkel soovitangi lugeda põhjalikku käsitlust rahvaluulekoguja ja -teaduri Jüri Metssalu sulest Õrde/Ulmu allikast kui ajaloolisest pühapaigast (vt Juuru Valla Teataja lk 8-9). Vaata ka J.Metssalu sissejuhatavat artiklit Juuru Valla Teataja veebruarinumbris!

Juhin samas ka tähelepanu, et samas lehes on ka kaks intervjuud Juuru gümnaasiumi värske direktoriga, kes on meie Harmi kooli korralikult üles töötanud endine direktor!

kolmapäev, 11. mai 2011

Alansi MudDragist oli saade saksa telekanalis VOX!




Eelmise aasta MudDragi käis filmimas üks saksa telemees. Nüüd on VOX-is esitletud klipp ka Internetis kättesaadav. Et saade on saksa keeles, siis nii palju sisu kohta, et blond neiu, keda intervjueeritakse, on soomlanna, kahe lapse ema, kelle võistlema pidanud abikaasa haigestus. Peale paari päeva järelemõtlemist oli Liisi nõus abikaasat asendama ning prooviski - üliedukalt - mudarallil kätt esimest korda. Räägitakse veel, et Alansi MudDrag toimus juba neljandat korda, et põhireegel on mitte pidurit vajutada ning et üllatavalt paljud veoautod jäid mutta kinni.





Vaata saadet siit - NB: õigele videole otselinki ei ole võimalik panna. Otsi altpoolt videoklippe, õige pealkiri on "Schlammrennen Estland- mit Vollgas durch die Pampe". Mudase maasturi pilt on näha ka!


Alansi MudDrag toimub ka sel aastal - 18.-19.juunil!

kolmapäev, 4. mai 2011

Vald korrastab Maa-ameti survel kinnistute nimesid

Kes on tähelepanekult Maalehte lugenud, on teemaga tõenäoliselt kursis. Nimelt ilmus 02.12.2010 artikkel "Maaomanikku ärritab kohanime sundeestindamine", milles kirjutati:



"Paljud maaomanikud on saanud viimaste nädalate jooksul teada, et nende katastriüksuste võõrapärased nimed tuleb eestipäraseks muuta. Mõnes omavalitsuses on sellised lausa pooled kohanimed. /.../ Maa-ameti aadressiandmete büroo juhataja kt Mall Kivisalu sõnul kehtib kohanimeseadus juba 2004. aastast, kuid seni pole omavalitsused seda just erilise hoolega järginud. Nüüd on aga ettevalmistamisel ruumiandmete seadus ja kui selle seaduse aadressiandmeid puudutavad sätted hakkavad plaanide kohaselt 2012. aastal kehtima, läheb maa-ametile järelevalveõigus kohalike omavalitsuste üle aadressiandmete osas. Kui selleks ajaks pole asjad korras, võib KOVidele määrata sunniraha."

Maa-ameti tööjärg on nüüdseks jõudnud Kõue valda ning vastav teadaanne on pandud Kõue valla kodulehele üles. Meie küladesse puutuvalt oli välja nopitud mitmeid nimesid, neist enamik muidugi tänu Harmi mõisnik Maximilian Zoege von Mannteufelile, kes võttis kätte ja reformis Alansi küla selliselt, et jagas küla kümneks kinnistuks ja pani neile peened saksakeelsed nimed.


Saatsin omal algatusel valda selgitused, millest on võõrapärased nimed tingitud (parempoolne lahter alltoodud pildil).








Nagu valla kodulehel esitatud tabelist selgub, on osa Manteufeli poolt pandud nimesid valla poolt aktsepteeritud, osa aga mitte (Erlenstegi, Karlshof). Esialgu jääb arusaamatuks ka soovitus muuta Vana-Immuti Vana-Timutiks. Imuti on aastasadade vanune nimi. Nagu ka tabelis märkisin, on rootsiaegsel kaardil märgitud ära lausa Imuti küla (Immota byy).


Põhjalikumaks ülevaateks teemast loe ka valla kodulehel olevat selgitust. Kutsun ka omalt poolt üles kõiki puudutatud maaomanikke vallaga koostöös asja lahendamisele, sest vastasel korral, nagu ülalpool viidatud, võidakse vallale määrata sundraha.

pühapäev, 1. mai 2011

Külade ühist volbriõhtut peeti juba viiendat korda!

Kui mina laupäeva hommikul silmad lahti tegin ja kardina eest lükkasin, olid taevas väga tumedad ja ähvardavad pilved. Ilmataat oli siiski sõbralik ja puhus õhtuks kõik pilved minema, nii et volbriõhtu väljakuulutatud alguseks kell 19 oli taevas selge. Tuul oli siiski nii tugev, et loobusime mõttest süüdata suur lõke ning piirdusime tillukese grillimislõkkega.




Rahvast kogunes meie külade kohta täitsa parasjagu, mitte väga vähe, mitte aga ka palju. Esindatud oli Lutsukülast Jõgise, Alansilt Otti ja Vainu, Kirivallast Tõnu, Hinnuansu, Kaskemäe majapidamised. Aga meil oli ka külalisi Habajalt ja Lööralt. Eriliselt tore oli, et meil oli väga palju lapsi, kes kõik olid päris kõvasti vaeva näinud kostüümide disainimisega, isegi luuad olid valmis ehitatud! Siiralt väga hea meel oli ka selle üle, et meil oli ka mitmeid noori, kes olid kohe valmis enda peale võtma ägedaima kostüümi valimise korraldamise! Tuleb tunnistada, et see on olnud minu salasoov - et külaplatsi üritustel tunneks end hästi erinevad põlvkonnad. Et oleks lapsi ja noori, kes oleks valmis ka ise korraldamisel kaasa lööma, sest ainult nii on meie külaplats ja ühisüritused ka tegelikult jätkusuutlikud :) Kahju on vaid sellest, et peale Haraldi ei olnud mitte ühtegi pensionäri. Varasematel aastatel on nende esindus küll üpris arvukas olnud.


Kõige ägedam suur nõid.



Kõige ägedamad väikesed nõiad. Väiksemad lapsed jäid vist õhtuga kõikse rohkem rahule. Küll oli ringijooksmist, küll kiikumist, küll tantsimist.



Noored kiigel. Rohkem pilte panen üles meie FB lehele.