Laupäev, 28. märts 2009

Vaid üks kuu aega oma murutraktorite tuunimiseks: Alansi Mailaadal murutraktorite võiduajamine!


Kujutis Rootsi veebist (aitäh, Margus, lingi eest ;-) )

Juba mõnda aega on siin veebis Alansi Mailaada reklaam. Ain & Co ehk Alansi Offroad Klubi korraldab grandioosse kevadlaada, kus saab tulla müüma ja ostma kõike polkast rokini, ehk teisisõnu: alates istikutest ja hilpudest kuni offroadi mehi huvitava tränini. Publiku magnetiks on kindlasti Justament, Mait Maltis ja Homenja, aga loodetavasti on kõik märganud Mailaada reklaamis ka sõnu "Meistrivõistlused Murutraktorite Krossis". Ain lubas, et rada tehakse selline, et pärast seda lõbusat vahepala on täiesti võimalik kasutada murutraktorit jätkuvalt muru niitmiseks. Nii et head sõbrad, murutraktorid kuuri alt välja ja Alansile!
Lõpetuseks vaadake üht lõbusat videot murutraktorite krossist, kui Eestis ka selliseid murutraktorirallijaid olemas on, siis tuleks ilmselt teha amatööridele ja proffidele eraldi ringid, jälgige kaadervärkide kiirust!


Kõue Rahva Majas räägiti potipõllunduse uudiseid ja õpetati viljapuid lõikama



Kõue Rahva Majas oli täna külas aiandusekspert. Esmalt oli teooria, kus meile räägiti juttu ja näidati ka pilte, kuidas külvata, kuidas pikeerida, milliseid ürte aeda panna ning kuidas puid-põõsaid lõigata. Ka vanemate tegijate jaoks oli uudiseks, et osa seemneid tuleb enne külvamist haamriga töödelda (loe: seemneid klopsida). Nii et kui seemnepaki peal on mingeid võõrsõnu, tasub otsida sõnaraamat, sest seda haamrimenetlust tähistas ka üks keeruline võõrsõna, mis Kõuelt tagasi Alansile sõites juba meelest läks. Peale teooriat oli praktika, kus sai lõigutud üht vanemat õunapuud ja noorukest pirnipuud.
Seekord oli meie kolmest külast juba neli naist kohal. Ole järgmisel korral ka platsis, sest Kõue Rahva Majas on lähiajal veel palju põnevat teoksil:
  • 3.aprillil pidu - esinevad Oru kvartett ja Üllatus, pärast tants ja trall, lõõtsanaine ka kohal, 25 krooni pilet!
  • 5.aprillil vanade kommete järgi naistepäev. Naised, rätik pähe, hele seelik selga, abielunaistel põll ette ning punane jook kaasa ja Pala hiide! Püha allika veega saame näod väga ilusaks ja nooreks, põsed punaseks ja ei olegi vaja koguda raha kirurgilisteks operatsioonideks :D Kohal ka Viljandi kultuurikolledzhi rahvas. Kell 13 KRM-s pereüritusena pannkoogiküpsetamine, täpsem info teadetetahvlil.
  • 17.aprillil Kõue Krõõdad järgmine kokkusaamine - teemaks kalosside maalimine! Etno on moes, rahvusmustrites tennised ja sokid on suur müügihitt. Meil on nüüd plaanis teha kalossidest muhu sussid! Võta kalossid kaasa, kel pole, läheb ostab Puruvana poest. Värvid-pintslid ja mustrid on olemas.

Vaata aga ka ise Kõue Külade Seltsi kodukat - seal all on kalender, kust saad ka ise täpsemalt kursis olla, mis teoksil.

Reede, 27. märts 2009

Külavanema statuut - suur mureallikas?

Kodukant Harjumaa palus mul oma blogisse selle kuulutuse üles panna.




Et Kodukant nii tohutult palju aega külavanema statuudile pühendab, mitmeid arutelusid korraldab, tekkis mul ka lõpuks põhjalikum huvi, et mis selle statuudiga siis on, et ikka ja jälle mingid arutelud sel teemal tehakse.

Esmalt vaatame korraks seadust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on üks pisike paragrahvike:

§ 58. Aleviku- ja külavanem
(1) Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem.
(2) Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga.
(3) Volikogu võib võtta vastu vallasisese linna linnapea, aleviku, alevi- ja külavanema statuudi, milles määratakse vallasisese linna linnapea, aleviku, alevi- ja külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Vallasise linna linnapea, aleviku, alevi- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.

8.aprilli ürituse üheks teemapüstituseks on: Kas külavanema statuut või hoopis leping vallaga? Selle kohta ütleks kommentaariks, et KOKS § 58 lõiget 2 tuleb vaadelda koos halduskoostöö seadusega. Viimasest tuleneb, põhimõtteliselt võib kohalik omavalitsus kaasata lepinguga ka eraisikuid (sh külavanema, aga ka külaseltsi vms) oma ülesannete täitmisele, kui tegu on nn pehmete ülesannetega (näiteks info vahetus). Nn täidesaatva võimu ülesannete üleandmine külavanemale ei ole täna seadust muutmata võimalik.

Mis asi see külavanema statuut siis on? Minu meelest tuleks statuuti vaadelda koos külavanema institutsiooniga. Enamasti mõistetakse selle all kodanikuühiskonna üht vormi, nn alt poolt tekkiv aktiivsus, mis on suunatud ühiselu parandamisele. Täiesti vabatahtlik asi ning seetõttu võiks arvata, et iga küla on natuke oma külavanema nägu. Iga külavanem toimetab ise nii palju, kui palju tal aega, tahet ja jaksu on ja teeb kokkuvõttes neid asju, milles ta tugev on või mis talle eriti meeldivad. Kes uurib hea meelega ajalugu, teeb ekskursioone ja jutustab hea meelega külalistele; kes on tohutult karismaatiline isiksus ning suurepärane ühisürituste läbiviija; kes on jällegi väga osav nobenäpp ning käsitöö arendaja. Külaelanike oluliste murede vahendamisega tuleb muidugi tegeleda ka siis, kui parasjagu jaksu pole. Et jaksu oleks rohkem, ongi mõistlik luua enda ümber hea meeskond ja tegutseda külaseltsina, koos jõutakse kindlasti rohkem. Kuid mida ma öelda tahan, on see, et vaevalt mõni külavanem nüüd pidevalt näpuga statuudis järge ajab ja ainuüksi sellest lähtub, mida ette võtta ja mida mitte.
Paraku on mõnel pool külavanemaks olemist vaadeldud mitte kui vabatahtliku töö ühe vormina, vaid justkui valla poolt määratud ja valla poolt tühistatava ametiseisundina. Selline vaidlus on Sõnumitooja andmetel käinud Loksal ja Kuusalus: "Henn Pärn: „Kohustus tunda riigiseadusi ja omavalitsuse õigusakte, seda on liiga palju. Kui ta neid ei tunne, tekiks justkui õigus külavanem ametist maha võtta.“ Ka paljud külavanemad olid temaga nõus, riigiseaduste tundmise kohustus võeti statuudi projektist välja. Vaieldi ka selle üle, kuidas külavanem ametist vabastatakse. Statuudi projektis oli kirjas, et vabastab vallavalitsus. Loksa külavanemate kogu leidis, et õigem on kirjutada, külavanem vabastatakse külavanema avalduse või külakoosoleku protokolli alusel."

Mingi segadus külavanemate ja statuudiga, mis isegi üleriiklikesse väljaannetesse jõudis, on Viimsi vallas, vt nt Randvere küla blogi. Ilmselt seetõttu tahab endine Viimsi vallavanem Urmas Arumäe külavanemaid lausa riiklikult reguleerima hakata, loe tema artiklit Maalehes.

Minu isiklik tagasihoidlik arvamus on aga see, et kui tahta midagi, mis vabatahtlikkuse korras üsnagi toimib, ära rikkuda, on selle asja põhjalik riiklik reguleerimine selleks täiesti hea võimalus. Vaata näiteks sipelga lugu.

Nn suur kodukant on koostanud külavanemate statuudi kommenteeritud väljaande, mis on kindlasti abiks KOV-dele statuudi teksti koostamisel ja külavanematega läbirääkimistel. Seetõttu ei saa ma aru, miks ei võiks sellele statuudi-teemale ükskord punkti panna ja ette võtta järgmiseid. Näiteks seda, et arutada sisuliselt ja põhjalikult läbi need mõtted ja ettepanekud, mis Kõue Rahva Majas toimunud ajurünnakul välja käidi ja korraldada sisulisi üritusi juba spetsiifilisematel teemadel.



Võimalik muidugi, et ma ise olen veel külavanemana noor ja roheline ega adu statuudi tähtsust :) Nii et kallid praegused ja tulevased külavanemad, kel selle jutu peale mõtteid tekkis, siis 8.aprillil Kodukant Harjumaa üritusel on võimalik need mõtted välja öelda. Ise püüan hoolimata kõigest minna, sest põhitöö tõttu oleks vaja niisuguste teemapüstituste ja nende taustaga ikka kursis olla.

Neljapäev, 26. märts 2009

Palju õnne Tiiule ja KKS-le!


Tiiu Kõue Külade Seltsist sai 2008.a sädeinimese tiitli - palju õnne Alansi-Kirivalla-Lutsu seltsi poolt! Tiiu ütles küll, et kõik KKS külavanemad oleks pidanud selle tunnustuse saama, kuid eks see nii olegi, et suured teod sünnivad väga hea meeskonnatöö tulemusena ning hea meeskonna oskabki enda ümber koguda üks õige sädeinimene :)
Märkimisväärne, et Kõue vallast oli veel kaks nominenti sädeinimese kohale - Triigi külavanem Juhan ning mina. Veelkord aitäh esitajatele ja aitäh Mailile, kes oli kohapeal pöialt hoidmas. Lähiümbruskonnast oli ära märgitus ka Tuhala Looduskeskuse juht Ants Talioja, kellega pärast koogitüki kõrval sai kõvasti ajaloo-jutte aetud. Ta kutsus meie külarahvast külla ja lubas kihvti ekskursiooni teha, võtame kindlasti plaani!
Sel aastal parim MTÜ oli Rae valla külavanemaid hõlmav katusorganisatsioon. Eelmise aasta parim külaselts oli Metsanurme. Seal pole ise käinud, aga kodulehe põhjal väärib see küla kohaleminemist, põnev matkarada ja külamaja koos muuseumiga.
'
Aasta toetajate kategoorias oli ka Kõue Vallavalitsus. Ma loodan, et peale minu veel keegi esitas Kõue Vallavalitsuse nominendiks. Olles aus, ei oleks meil oma külaplatsi ega saaks me selle edasiarendamisega nii lihtsalt tegeleda, kui vald meid ei toetaks. Samuti ei oleks meil Kõue valla vaimukeskuseks kujunenud Kõue Rahva maja, kui vald ei oleks Kõue Külade Seltsi toetanud. Nii et olgugi, et Kõue Vallavalitsus auhinda ei võitnud (võitis üks eraisik), suur aitäh ka vallale :)
Lõpetuseks mõni pilt tseremooniast.






Kolmapäev, 25. märts 2009

Harjumaa 2008.a tublimad kuulutatakse välja neljapäeval!

Neljapäeval kuulutatakse välja Harjumaa 2008.a tublimad. Ära märgitakse 2008. aasta parim ettevõtja, kodanikeühendus, sädeinimene, toetaja ja tegu. Üritusele on kutse saanud Kõue Külade Seltsi inimesed ja ka mina. Siirad tänud Habaja Külade Seltsile, kes, nagu nüüd selgus, on mind ka seal üheks kandidaadiks esitanud :) Hoian pöialt Kõue Külade Seltsile, kes oleks Harjumaa parima tiitli täielikult ära teeninud :) Tseremooniale, mis kestab 16-18, on võimalik online kaasa elada ehk interneti kaudu ülekannet pealt vaadata, kui klikid siia.

Esmaspäev, 23. märts 2009

Alansi Offroad Klubi kolmapäeval Unistuste Printsessi saates!


Kujutis pärit Baltic Online Media Store portaalist.

Esmalt siiski asjalikum info: põhjalikum saatelõik Alansi Offroad Klubist oli hiljuti aga saates Mootorite Maailmas (alates 06:16). Vaadake ise, mis Ain oma sõpradega seal toimetab :)

Kolmapäeval aga kõik teleka ette, sest itaalia printsi nimel võidurebimise saates pannakse tibinad Alansi Offroad Pargis muda sisse mässama :) Alansi Offroad Park sel kolmapäeval kell 20.55 TV3 peal siis Unistuste Printsess.


Pühapäev, 22. märts 2009

Vaatamissoovitus: külaelust paar huvitavat saatelõiku



Sel nädalal oli televusseris paar huvitavat saatelõiku külaelust, mida saab neti vahendusel ka tagantjärgi vaadata. Esiteks soovitan vaadata Reporterist Voose talispordipäevade lõiku. Aitäh Mailile hea vihje eest, endal oleks see saade jäänud muidu ka nägemata!
Vaata ka laupäevast saadet "Sõida maale!", kus räägiti põhjalikult Kõrtsialuse küla külaelust (alates 25:44).

Laupäev, 21. märts 2009

Tere, kevad! Hüvasti, talv!

Rõõmsat (juba eile alanud) kevadet kõigile! Eelmisel nädalavahetusel oli rabaservas juba näha ja kuulda üht üksikut sookurge kruutamas :) Päevad on pikemad ja lumi sulab.
Siin mõned pildid talvisest külamiljööst, milline see talv, mis kadripäeva paiku tohutu lumetormi ja mitmepäevase elektrikatkestsega algas, sel aastal siis oli.

Vaade Äksi küla keskusele, sh endisele maakivist meiereihoonele.


Vaade Alansi küla keskusele.








Vaade Kopliotsa majapidamisele.


Vaade Patermaa majapidamisele.



Lõpetuseks vaade Pitka memoriaalile koos Piksemäe rebasega, mis viib paratamatult mõtte ka admiral Pitka hukkumise ühele legendile, mille kohaselt Pitka mürgitas end ning keegi olla näinud seal surnud rebast, vt selle kohta Maalehe lugu.

Neljapäev, 19. märts 2009

Teisipäeval tehti tööd asutatava MTÜ põhikirja kallal

Teisipäeva õhtul sai esimest korda kokku külarahva poolt valitud meeskond, kes nüüd tegutseb ühiselt külaasjade ajamise nimel.



Siin me oleme: Egge, Ats, Monika, Andrus ja Maili.

Otsustasime, et olulisteks märksõnades meie töös olgu koostöö (eeskätt teiste samalaadsete külaseltsidega, aga ka kohalike muude organisatsioonidega nagu Alansi Offroad Klubi ning Kirivalla Roositalu) ning läbipaistvus. Seda aitab saavutada nii see külaveeb siin, aga Alansi teadetetahvlile paneme ka suure postkasti, et meiega saaksid soovi korral kirjalikult ühendust ka need, kel e-posti ei ole.
Teisipäeva õhtul tegelesime põhjalikult põhikirja sõnastamisega, nähes kõige rohkem vaeva külaseltsi eesmärkide ja põhitegevustega, sest see on oluline projektidega seoses. Koosolek kestis pea uude päeva välja. Järgnevalt tegeleme KOP-projektiga, sest selle tähtaeg läheneb hirmuäratava kiirusega.

Kolmapäev, 18. märts 2009

Mis siis on seisud Harmiga?

Tõepoolest on kummaline, et meie tagasihoidlik kolme-küla-veeb nüüd ainukeseks kohalikuks infokanaliks on osutunud seoses Harmi kooliga, vrd Juhani tänast teemaarendust... Mis on siis päästeplaan Harmi kooli jaoks? Vahepeal olen osalenud ühel koosolekul, kus mõlema põhikooli juhid tutvustasid enda vaateid ja arenguperspektiive, ning sellele järgnenud koosolekul ei olnud mul võimalik osaleda. Samast Kõue Kuulutajast oli näha, et eelarve koos Harmi kooliga on kinnitatud, kuid me ei tea, kui palju majandus veel kukub, palju maksumaksjaid töötuteks jääb, mis seisu valla eelarve veel jõuda võib. Sellegipoolest siis mõne sõnaga, mis vahepeal on toimunud. Hiljuti võis igaüks kuulda, et "Eesti on valmis säilitama väiksemaid alg- ja põhikoole ning haridusminister Tõnis Lukas usub, et just tugev põhikool on see põhiline kooli vorm, mida peaks hoidma. "(PM 16.03.2009). Soovitan siinkohal vaadata ka ERR veebist eilsest Terevisioonist intervjuud haridusministriga (kui ei soovi võimlemist, uudiseid ja multikat vaadata, kruti 23:38 alguseks) põhikoolide olulisusest. Kui Harmi põhikooli direktor loodab leida lahendusi nn e-kooli kaudu, et kuskil mujal piirkonnas elutsevad õpilased, kel näiteks suures linnakoolis on raskusi, saavad kaugtöö korras põhikoolis õppida ja suurendaksid sel viisil ka Harmi põhikooli õpilaste arvu, siis samasugust mõtet arendab selles intervjuus ka haridusminister: "Loomulikult on virtuaalkooli mudel tulevikumudel", mööndes küll seejuures, et põhikooli osas ei saa virtuaalkool põhikooli täielikult asendada.

Kuivõrd põhiline koormus eelarvele on kooli ülalpidamine, oli Sirjel ka mõte luua põhikooli juurde vastav sihtasutus, mis tegeleks kooli haldamisega, kuhu saaksid kooli saatuse pärast muretsevad inimesed annetusi teha küttepuude ostmiseks vms, ning samuti aitaks sihtasutus pakkuda seda lisaväärtust, pakkudes näiteks rahvaülikoolile sarnaselt kursusi inimeste ümber- ja täiendusõppeks, märksõna elukestev õpe. Rahaliste vahendite taotlemine võiks olla üsna realistlik, kui näiteks Habaja Külaselts sai ainuüksi klaasvitraazhi ja lepatriinude maalimise kursuse läbiviimiseks ligikaudu 100 000 krooni.

Sihtasutusega seoses oli Sirjel mõte võtta arvesse ka Harmi mõisa ajalugu ning nimetada see Zoege von Manteuffeli nimeliseks Harmi mõisa sihtasutuseks. Nimelt Peter Zoege von Manteuffel, kes Jaan Krossi "Keisri hullus" küll väga edumeelne tegelane ei olnud, ehitas Harmi sellesama kivihoone ning tema nimi on ka mõisa seinale kirjutatud. Harmis peeti pulmad, sellest abielust sündis maailmakuulus kirurg Werner Zoege von Manteuffel. Meeskohtunik Karl Magnus Zoege von Manteuffeli vanim poeg Maximilian, saades pärast isa surma ise mõisnikuks, muutis 1859 Alansi külas iidsed talunimed saksapärasteks, nimetades seejuures Vana-Kupja Karlshofiks ning Vainu Magnushofiks. Nimetada võiks ka Kose kirikus olevat Otto Zoege von Manteuffeli maalitud altarimaali. Ka Lööra kõrvalmõisas käis ZvM ajal vilgas elu, väga mitmed lapsed ZvM perekonnas sündisid Lööral, mitme vanema ZvM suguvõsast inimese surma kohaks on märgitud Löra, jutt siis 19.sajandist.

Saksa keele oskuse tõttu sain siin enda abi pakkuda. Kirjutasin Claus Zoege von Manteuffelile põhjaliku kirja, milles kirjeldasin olukorda, selgitasin, miks ZvM suguvõsa meie hinnangul Harmi kanti oluliselt mõjutanud on ning miks seda nime sihtasutuse pealkirjas kasutada sooviksime.

Tartu Ülikooli fotogalerii: Ülikooli esimese rektori G. F. Parroti järeltulija, prof Claus Zoege von Manteuffeli kohtumine Tartu Ülikooli rektor prof Jaak Aaviksooga

Ja üllatuslikult sain juba sel nädalavahetusel Claus Zoege von Manteuffelilt südamliku vastuse, kus ta lubab meil oma perekonna nime kasutada ja annab meile põhimõtteliselt oma õnnistuse kaasa.
Loomulikult on sihtasutuse moodustamine kooli pidaja ehk valla otsus, mis tuleb põhjalikult läbi kaaluda, kuid see eeltöö oli enne otsustamist vaja ära teha.

Kirivalla - vana kirjaoskajate kants?

Leidsin juhuslikult ühe sellise intrigeeriva loo, kus püstitatakse hüpotees Kirivalla nime päritolu kohta. Lisan vaid seda, et Kirivallast kirdes on koht nimega Kirimäe (Vt kaardil nelja punase noole vahel, Kirimäe kohta Kose Teataja 2006 lk 15). Kogu artiklit, millest järgnev tsitaat pärineb, on võimalik lugeda ühel eurospektikute kodulehel, mis seletab ka artikli EL vastast tooni.


Kujutis pärit Delfi regiost.


"Liber Census Daniae allikatele viidates võib väita, et muistsed eestlased valdasid kirjakirjutamist ja neil oli ka oma kiri. Sellele viitavad paljud kohanimed, mis olid olemas juba kolmeteistkümnendal sajandil: Kiriawold- 1220; Kiriwalde -1472; Kyrivallas - 1525; Kirriwalla -1665; praegune Kirivalla Kose kihelkonnas (LCD. 429). Ingerimaalt on tuntud kohanimi Kirjavalta (UEO. Lk.330). "See on haruldane ja väga huvitav kontseptsioon, mis märgib, et muistsetel eestlastel oli oma kiri. "Kiri" tähendab eesti keeles kirjakunsti (W.321/22), ja seda nime kasutati muistsetel aegadel teatud kategoorias olevate inimeste kohta, kes oskasid märkide ja kirjutatud sümbolite tähendust edasi anda (Aestii, 144). Taolised nimed asusid üle terve eestlaste ala laiali, näidates, et kõikjal olid olemas kirjatarkusega seotud keskused. Virumaa vanemat (kuningat) kutsuti isegi Kyria/wanus või Kirjavaane, mis tähendab Kirjavana. (1219 A.D. (HCL. 23,7). Samuti kutsuti üht liivlast Kyrianus'eks 1206 A.D. (HCL. 10,5). Vanad kirjakeskused kandsid taolisi nimesid: Kirila mägi, Kirivere, Kirko-tagune, Kiripää, Kirienpää, Kirjapää (linnus, 1341). Eestikeelne sõna "kirik" tuleneb sellest algsest sõnast. Sest seesama lähtealus "kiri" on esindatud paljudes keskaja Euroopa kohanimedes, kus tol ajal oli veel olemas algne aesti-vendi (soome-ugri) põhielanikkond ja samuti oli see olemas ajal, mil kristlus hakkas tungima Lääne-Euroopasse, näiteks Gallias. Võib olla väga tõenäoline, et seal kasutasid muistset soome-ugri kontseptsiooni "kiri" ka evangeeliumit levitavad mungad, tähistamaks kirikut. Kuidas teisiti saab seletada, et saksa "kirche", inglise "church", soti "kirk", vana-norra "kirkja", mis kõik on sõna "kiri" ei vormid, said üldse tekkida (Aestii 144-16; Esto-Europa 71)? Kartaago vandaalide (vendide) organiseeritud kiriku patriarhi nimi oli Ciri/la (Vict. Vita, Mon. Germ. Hist. 3,1). See nimi ei ole ei saksa ega gooti algupära (F.Wrede, Über die Sprache der Wandalen, Strassburg, 1886). "Kiri", soome "kirja", on algne soome-ugri sõna (Aimo Turunen, "Kalevalan Sanakirja", Helsinki, 1949, lk. 97). Samas on ka teada aestide kirjapreestrid Vistula (Visla) jõeorust -Kyrwaiten ja Criwen (1326 A.D., Petri de Dusburg, "Chronicon Prussiae", III, 5, Jena 1676). Muistseid eesti kalendri märkmelaudu nimetati "sirvi/lauad", oletatavasti, algselt "kirilauad" (Eesti Entsüklopeedia, 7, 814)." (Sarnaselt nööriga köidetud raamatuid võime kohata Indias, kus tuhandeid aastaid tagasi kasutati palmilehtedest ühetaolisi lehti, mille peale kirjutati vanas sanskriti keeles - siin tähendab "san" püha ja "krit" kirja - võiks isegi öelda, et sõna "kiri" on tulnud kaugetel aegadel sanskriti keelest, mis väidetakse olevat kõikide keelte ema. Niisamuti on sealt tulnud sõna "raamat", mis tuleneb sõna "Raama" käändevormist "Raamat". Oli ju üks kuulsamaid raamatuid, mis levis kõikjale ja mille mõju võime aimata isegi Kalevipoja raamatus, Raamayaana eepos.- E.K.). "Lauri Kettunen ütleb, et nimi "kirk" või "kirik" oli juba kasutusel enne ristiusustamise perioodi (UEO, 704 - Etymologische Untersuchung über Estnische Ortsnamen (Helsinki, 1955). ""

Teisipäev, 17. märts 2009

Alansi küla pühapaigad: Hiie kinnistu saladused

Esmaspäeva õhtul toimus Rahvusraamatukogus Looduse Omnibussi õhtu teemal Hiied ja runolaulud. Kõneles Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juht ja Maavalla Koja tegelane Ahto Kaasik. Õhtu oli tohutult põnev ning inspireeriv. Kuulsime meie kaugete esivanemate, põliste maainimeste tavadest ja kommetest. Kui täna igaühel on teatav aukartus kiriku ees ning isegi mitteusklike perede lapsed teavad, mida kirikus teha või mida mitte teha, siis Soome-Ugri rahvastel olid omad "kirikud", kus palvetati, kus rasketel aegadel hingerahu saadi või kus ka teatud rõõmsatel puhkudel ande viidi või koguneti.

Maausku maarahva usk kestis edasi ka peale ristiusu vastuvõtmist. Lugesin selle kohta ka üht põnevat raamatut "Der Ehsten abergläubische Gebräuche, Weisen und Gewohnheiten", mille pealkiri eesti keeles võiks olla "Eestlaste ebausklikud tavad ja kombed". Raamat, mis on arvatavalt koostatud Forseliuse poolt, avaldati esmakordselt Boecleri poolt 17.sajandi neljandal veerandikul, kuid et see ei olnud tollasest tsensuurist läbi käinud, konfiskeeriti teosed 1685. 1848 avaldati see raamat uuesti ja siis hiljem 1854 koos Fr. Kreuzwaldi kommentaaridega. Seda viimati nimetatud versiooni ma lugesingi, kus sissejuhatavalt märgitakse, et vaene lihtsameelne talurahvas peab pühaks teatud kohti: puud, allikad, künkad, hiied ja kivid. Lugedes seda raamatut ja peale eilset hiite õhtut hakkad ikka mõtlema, kus siis meie külade rahva pühapaigad olid. Et ma veel vastava rahvapärimuseni ei ole jõudnud, on abiks kaardimaterjal.

Alansi küla juures olevas vanas saunike külas - Lutsu külas - on Hiie kinnistu, mis asub teisel pool Alansi oja, tänasel Maa-ameti kaardil Hiie kinnistu punaste joontega tähistatud.



Kui vaadata nüüd Alansi küla 17.sajandi lõpu kaarti, siis selle Hiie kinnistu koha peal on üks tingmärk (vt kaardi allosas, sõnast Igamägi pisut paremale, justkui puu).



Ja kui nüüd vaadata Alansi 1850.a kaarti (ei ole päris põhja-lõuna suunaline, vrd jõe kulgemise järgi) on siin ligidal märgitud ka üks allikas (all vasakul enne paisukohta tähistatud saksa keeles Quelle).



Pühade allikate kohta kirjutati Boecleri raamatus, et ohvriallikate arv oli väga suur, pea igal külal oli oma ohvriallikas. Allikaid oli lausa mitu eri liiki: ilma-hallikad, elo-hallikad, püha-hallikad ja silma-hallikad. Ilma-allikatena olid kõige tuntumad allikad, millest said alguse pühad jõed. Rahva uskumuse järgi on need jõed põhjatud. Iga surelikku, kes proovib jõe sügavust mõõta, tabab jumalate viha ja needus, mitmete aastase pikkuse ebaõnn. Ilma-allikatesse ohverdati varasematel aegadel sokupäid.

Eluallikatele omistati noorendavad ja tervistavad jõud.

Silma-allikaid oli ka väga arvukalt. Neid kasutasid silmahaiged, kes allikatele ka ohtralt ohvriande tänutäheks tõid. Silmaohvriallika tänuannid võisid olla üsna pisiasjad, suled, natuke villa jms. Väga harva toodi vaskmünte. Sageli kaabiti hõbeehte küljest hõbevalget ja lausuti seejuures:

Höbe walget hallikale
Selgust saosse silmale


Vanarahvas uskus, et vana isa uputab igal kevadel allikasse külma kivi ja igal sügisel sooja kivi, et allika vesi oleks suvel värske ja puhas ning talvel seevastu ära ei külmuks.

Tulles lõpetuseks tagasi esmaspäevase õhtu juurde, siis mainin veel, et teatri No99 etendatud Runolaulud oli võimas. Jõuline, ürgne, võimas, taustaks isand Kaasiku fotogalerii pühapaikadest, nii nendest, mis looduses kenasti alles, kui ka nendest, mille pühadust on rikutud sinna elamute ehitamise, mobiilmastide püstitamise, suusakeskuse rajamisega.

NB: Maavalla Koja kodulehel kogutakse allkirju, et looduslikud pühapaigad oleksid samamoodi kaitstud kui muud pühakojad.

Esmaspäev, 16. märts 2009

Haldusreform kasuks külaelule?


Kujutis pärit Postimehe veebist.

Viimastel nädalatel on ajakirjanduses palju kõneainet pakkunud regionaalministri suht radikaalne reform, mille kõrval tundub mõisaportaali autori ja süsteemianalüütiku Valdo Prausti välja pakutud alternatiivse reformi ettepanek oluliselt rohkem diskuteeritav.

Täna aga hakkas mulle silma Rein Siku artikkel EPL-s, millest järgnev tsitaat:

"Kui haldusreform nüüd jõuga läbi viiakse, puhkeb pahameeletorm. Kiislerit pekstakse, ja veel kuidas! Loomulikult ja loodetavasti üksnes sõna jõuga. Kui esialgne tusameel aga oskuslikult siduda 1. mai üleriigiliste mõttetalgutega „Minu Eesti”, mis peaks toimuma igas valla- või kultuurimajas, siis jõutakse peagi olulise arusaamani. Nimelt: vallavalitsuse olemasolust ei sõltu külaelu tegelikul arendamisel peaaegu mitte midagi. Küll aga sõltub väga palju kolmandast sektorist – seltsidest, ühingutest, survegruppidest, mida loodetavasti hakkab kohaliku elu edendamiseks tekkima aina rohkem. Ju saadakse aru, et pea ainukesed kohad, kus veel raha liigub, on kõikvõimalikud kohalikud ja Euroopa fondid. Neist saab küla omaalgatus uute seltside-ühingute najal tuge. Just pahameel ja suur vastuseis innustavad viimaks ise tegema. See on nii eestlaslik!
Tegeliku elu vallavalitsustest lahtihaakimise tulemusena kasvab kohalik identiteet, oma küla sisu. Mõistetakse: oma nägu ei tähenda vallavanema palet, vaid tegelikke kohapealseid väärtusi ja tublide inimeste tegusid. Rääkimata kohaliku ajaloo väärtustamisest. Eesti kaardile tekivad uued, seni unustuse hõlmas olnud paigad."

Minu isiklik ja tagasihoidlik arvamus on küll kahtlev, kas 25 000 elanikuga kohalik omavalitsus ikka soosiks pisikeste külakeste ärkamist ja arenemist või läheksid kõik investeeringud poliitilise taustaga ürituste jaoks juba olemasolevatesse suurkeskustesse... Seetõttu ütlesingi, et mulle tundub sümpaatne isand Prausti ajalooliselt põhjendatud ja ülal viidatud vaade. Kes tahab aga põhjalikumat ülevaadet ning sõna sekka öelda, siis haldusreform2009 ajaveeb on siin.

Pühapäev, 15. märts 2009

Alansi-Kirivalla-Lutsu rahvas otsustas oma külaseltsi luua

13ndal ja reedel kogunesid meie kolme küla inimesed Alansi Offroad Klubi ruumidesse koosolekut pidama. Kõige olulisem päevakorrapunkt oli otsustamine, kas jätkata Habaja seltsi koosseisus või mitte ning kui iseseisvuda, siis valida MTÜ asutajaliikmed, kellest saavad edaspidi juhatuse liikmed.



Esmalt rääkis külavanem, miks selline iseseisvumise mõte üldse tekkis. Kunagi, kui Habaja külade selts asutati, sattusime ka meie Andrusega üritusele, kus tutvustati vastloodud külaseltsi arengukava. Oma kodukandi heaolu küsimustes kaasarääkimine tundus oluline, mistõttu astusime Andrusega Habaja Külade Seltsi liikmeks. Tol hetkel lootsime, et sellest areneb midagi sellist, nagu Kõue Külade Seltsist tänaseks on arenenud. Ehk siis et igale külale valitakse külavanem, et hakkavad toimuma üritused, kus erinevad külad teineteisega mõõtu võtavad, ehk teisisõnu - ka tegelikult on kogu piirkond aktiivselt kaasatud. Kes ei ole siitkandi inimene, siis Kõue kandi rahval õnnestus külavanemad ära valida, traditsiooniline igasuvine külapäev toimub igal aastal erinevas kohas. Nii on hoolimata eri taustaga küladest Kõue rahval ikkagi teatav ühine identiteet.

Midagi sellist proovis saavutada ka Habaja Külade Selts, nimelt 2006.a kevadel viidi läbi ulatuslik küsitlus, rahva seast selgitati välja külavanemakandidaadid. Samuti uuriti, kas vastav küla sooviks endale eraldi külavanemat või ühiselt koos mõne teise külaga. Sellest küsitlusest selguski, et meie kolm küla sooviks ühiselt tegutseda. Samal aastal saigi meil külavanem valitud, kuid paraku jäin mina ainukeseks. Et küladevahelisi üritusi ei toimunud, sai tasahilju meie kolme küla rahvale üritusi korraldama hakatud ja sisuliselt omaette elu elama hakatud. Kuivõrd kõige suurem rabelemine on KOP projektide pärast, ühele MTÜ-le ei pruugita mitut projekti rahastada, muutus oma külaseltsi loomine hädavajalikuks, kui plaanime küla edasi arendada ja uusi projekte kirjutada.


Arutlesime, millised on oma MTÜ loomise plussid (iseseisvus, projektide taotlemine, ise nö kaardil olemine, valla jaoks on vahel partneriks pigem selts kui külavanem (seltsingute päevale kutsuti vaid seltsi juhid) ja miinused (ise peab paberimajandusega hakkama saama. Suur aitäh siinkohal Riinale, kes ka meie kiigeplatsi projekti täitmisega seonduva paberimajanduse korras hoidis). Kõige suurema ohuna tõin välja selle, et me läheme ühise külaasja ajamisel omavahel riidu, mistõttu asi jääb hoopistükis soiku.

Siiski otsustasid kohaletulnud, et me peaksime oma külaseltsi looma. Enne asutajaliikmete ja tulevaste juhatuseliikmete valimist peeti üksteisega veel aru ning otsustati, et juhatuses võiks olla 5 liiget, nendest külavanem on liige automaatselt, ametist tulenevalt. Kokkuvõttes kujunes nii, et meie külade arendamisega tegelev meeskond on:

Alansi külast Monika Mikiver ja Andrus Padar
Kirivalla külast Heugenie Aidama ja Andres Mätlik ning
Lutsu külast Maili Prussakov.

Meeskond koguneb uuesti teisipäeval, mil täpsustatakse põhikirja, sõlmitakse asutamisleping ning lepitakse kokku edasises.

Külakoosolekul oli veel teemaks tulevased üritused. Märksõnad: Kirivalla Roositalu peremees Mart Ojasalu kõneles roosipäevadest ja rohevahetusest (tulekul kunagi maikuus) ja koostööst külaseltsiga, Alansi Kopliotsa peremees ja Offroadimees Ain Salupõld tutvustas Alansi Offroadi Klubi, tulekul 1.-3.mail suur Alansi Kevadlaat jpt üritusi, mina rääkisin Teeme Ära 2009 Minu Eesti projektist ning Kõue valla mõttekodadest. Sellest kõigest ühel päeval siin külaveebis ka põhjalikumad lood.
Lõpetuseks mõni pilt koosoleku meeleoludest ning viimaks vaade Alansi Offroad Klubi kompleksile, mis on kohalikule rahvale tuntud ka kui kunagine Habaja suurfarm.









Teisipäev, 10. märts 2009

Külavanemate koosolekust ja projektidest


Vallavanemal on tavaks kaks korda aastas kõik külavanemad ja külavanema staatust mitteomavad, aga külaelu edendamisele suunatud seltside juhid kokku kutsuda ning infot vahetada. Pühapäeval kogunesime Kõue Rahva Majja, kus oli kaetud pidulik laud ja sai asjaliku koosoleku kõrvale head-paremat mugida.
Esmalt andis vallavanem ülevaate olukorrast vallas. Ka tänasest majandussurutisest tulenevas sandis olukorras püüab meie vald siiski külaelu edendamisele suunatud projektide toetuseks omafinantseeringu summad leida. See on iseenesest tuleviku mõttes väga oluline, sest mis üldse hoiab inimest siin? Vaata siit lingist videolõiku - intervjuud presidendi tunnustuse saanud külavanema Tiiu Tomingasega, kui palju objekte on külahullude tegevuse tulemusega Kiideval valminud, kui palju aitab see kaasa nii kohalike elanike heaolule kui ka turismile.

Et siis valla niigi napid rahad üle vaadata ja otsused langetada, soovis vallavanem ülevaadet, millisteks projektideks valla külaseltsid sel aastal raha küsida plaanivad. Kõue Külade Seltsil oli päris mitu plaani, näiteks on plaanis rajada rahvamaja kõrvale laululava väliürituste tarbeks. Igavesti uhke külakiik on neil juba varasemast ajast püsti. Habaja Külade Seltsi plaanidest jäi meelde Habaja küla kodukandipäeva korraldamine ja Habaja lauluväljaku pinkide uuendamine. Alansi Offroad Klubil on mitmeid avalikkusele suunatud plaane, mistõttu loodan varsti siin ühe pikema usutluse Ainiga läbi viia. Tulemas on: Alansi Offroad Klubi territooriumil asuva endise suurfarmi hoone seinte grafiti asjatundjate juhendamisel perepäevana kas 30.05 või 01.06, suur üleüldine kolmepäevane kevadlaat 01.-03.05 jne jne.

Kuivõrd Alansi, Kirivalla ja Lutsu külaelu ei ole härjaila, siis asutame meie siin sel reedel toimuval koosolekul oma külaseltsi, oma juriidilise keha, mille kaudu ise edasi toimetada. See on siis juba meie külade ühine otsus, milliseid tegevusi plaanida ja milliste tegevuste jaoks raha küsida, kuid kindlasti tegeleme külade kiigeplatsi edasise arendamisega ning see plaan sai ka vallavanemale teatavaks tehtud. Katusekarkassile katus peale, mingeid lihtsatest vahenditest vigureid laste jaoks. Isegi kui meil siin vähe lapsi on - nii mõnelgi käivad suviti lapselapsed külas. Samuti on mõttekas muuta plats atraktiivseks võimalike eraürituste korraldajate jaoks, et ka meil oleks võimalik teenida pisutki raha uute projektide omaosaluste jaoks.

Mul külavanemana mõlguvad mõttes veel Mahtra matka- või terviseradade ja ajalooinfotahvlite projekt, millest on siin juba juttu olnud, kuid sellega ei ole mõtet rabistada, tuleb rääkida läbi erinevate huvigruppidega, suhelda ka Mahtra Rahvakooliga, aga ka Siuge ja Tamsi küladega, sest oleks hea, kui see oleks osa mingist suuremast rabaradade võrgustikust. Seega jääb see ilmselt JAP-i meetmete järgmiste tähtaegade teemaks.

Ja oma külavanemaks olemise viimaseks aastaks (2011), mis on ka Alansi ja Kirivalla külade kirjaliku esmamainimise 770.aastapäev, on mõte (loodetavasti koostöös Triigi külavanema Juhaniga, kel on sel teemal juba palju kogemusi ja kunstilisi oskusi) anda välja ajaloovihik meie kolme küla kohta ja korraldada suurem kodukandipäev.

Teisipäev, 3. märts 2009

Hea haldus, väärhaldus, külaseltsid ja külaelanike õigused



Oleme harjunud, et riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused peavad täitma mitmeid nõudeid, et oleks tagatud läbipaistvus (et tagada demokraatia arengut ja vähendada korruptsiooniohtu), et inimestel oleks võimalik saada nende tegevuse kohta teavet, et ametnikud peavad inimese vastu olema viisakad ja lugupidavad ning tegelema nende pöördumistega (vaata näiteks, kuidas Nahkanuia-mees oma vallaametnikke kiitis). Juba viis aastat tagasi tekkis meie õigusesse hea halduse tava, mis hõlmab neid põhimõtteid. Ülal pildil on toodud hea halduse tava rikkumise näited, kujutis pärit mu enda umbes viie aasta tagustest loengumaterjalidest.

Ajendatud Habaja Külaseltsile esitatud pöördumisest ja lähtudes sellest, et seda ajaveebi käivad lugemas mitu külavanemat, aga veel rohkem külaelanikke, annan täna siin mõne õigusalase seletuse, mis õigused on külaelanikel külaseltsi suhtes ning vastupidi, mis kohustused külaseltsil inimeste suhtes.

Alates 1.jaanuarist 2008, juba rohkem kui aasta on igaühel õigus pöörduda külaelu arendamiseks loodud MTÜ poole ja paluda selgitusi (selgitustaotlus) või esitada ettepanekuid tegevuse paremaks korraldamiseks (märgukiri), ning MTÜ on kohustatud vastama - juhul, kui keegi pöördub teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest antud vahenditekasutamist. Seega - kõik projektid, kõik tegevused, kus vald on taganud omaosaluse. Täpsemalt reguleerib seda märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus. Kui keegi pöördub muu teabega seoses, mis ei puuduta kohaliku omavalitsuse antud raha, oleks ikkagi viisakas ja hea halduse tavaga kooskõlas, kui külaselts vastab ja selgitab, et see ei ole külaseltsi pädevuses, ja soovitab pöörduda näiteks valla poole.
Täpselt samast ajast kehtib ka avaliku teabe seaduse muudatus, mis annab igaühele õiguse esitada teabenõude ja küsida külaseltsilt välja teavet, mis täpselt samuti seondub riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmise või toetusena antud vahendite kasutamisega.