Soometsa veebi uudis Triigi kooli kroonikaraamatust tuletas mulle meelde meie majapidamisest leitud paksu kausta, mida kunagi, kui ajaloohuvi minus veel tärganud ei olnud, natuke sirvisin ja siis uuesti riiulisse torkasin. Täna otsisin selle kausta üles. Tegu on Harmi kooli ajalooga - kooli hoolekogu protokollid 1928-1947. Hoolekogu vaatas üle puudujate loetelud ning põhjuseta puudujatele määras trahve, otsustas toimetulekuraskustega peredest pärit lastele saabaste, villaste kampsunite või kleidiriide eraldamise, kooli ruumide kasutamise pidude pidamiseks, eelarve küsimusi ning kooli remondiga seonduvaid asju. Muide, hoolekogu liikmetena figureerisid ka meie külade inimesed, aga sellest kunagi teinekord loodetavasti põhjalikumalt.
Järgnevalt vaatame, millises seisukorras oli Harmi kool 1928-1935. Tegu on ajavahemikuga, mil ehitati Harmi mõisamaja ümber, majalt likvideeriti nurkades olnud tornid.
Foto kultuuriministeeriumi veebist.
Harmi algkooli hoolekogu koosolek 14.dets 1928.aastal
/.../
Hoolekogu läbiharutades kooli kõrvalhoonete tarvidust leidis, et jääkelder nr 1 on tarvilik kooli puude hoiukohaks. Jääkelder nr 2 ei ole koolile tarvilik hädavajalik. Jääkelder nr 3 on tarvilik koolimajapidamises. Meierei hooned koolile praegult hädatarvilikud ei ole, ja et need lagunenud on, ei ole neil ka selle hinna väärtust, mis on nende eest määratud. Kui odavama hinnaga saaks, oleksid need hooned väga soovitavad. /.../
Harmi algkooli hoolekogu koosolek 17.veebruaril, 1929.aastal
/.../ Et uue koolimaja ehitus käesoleval aastal kavatsusel, mille aluseks laenu font, otsustas koosolek maja remondiks summat mitte määrata. Valla valitsusele otsustati meelde tuletada, et ehituse eeltöödega aegsast alataks./.../
Harmi algkooli hoolekogu koosolek 12.märtsil, 1929.aastal
/.../ Hoolekogu vaatas järele Gustav Ärsise poolt parandatud ahjud ja pliidad - kokku 5 ahju ja 1 pliita. Gustav Ärsisel kulus eelpool nimetatud tööde tegemiseks 12 tundia - a`28 senti. /.../
Hoolekogu koosolek 21.juulil 1929.a
Protokoll nr 66.
/.../
Koolikaevu parandamise võttis omale Jüri Ellermann järgmistel tingimustel: kaevule tulevad teha 1) uued rakked, katus ja seest puhastada - missuguse töö eest tema saab 30 krooni. Töö peab lõpetatud olema 1.detsembriks 1929.aastal. Ühtlasi tuleb ka uus võlv teha. Materjali kohapeale muretsemise korraldamise võttis oma peale hr Vaholder kui valla esitaja.
Koolimaja remonttööd otsustas hoolekogu välja anda tükiviisi nagu: katuseparandamine, koolipinkide parandamine ja muid tarvilikke remont ning muid parandustöid. /.../
Hoolekogu koosolek 24.sept 1929.a
Protokoll nr 67
/.../
Hoolekogu vaatas järele nagu katuse, pingid, uksed, põranda ja aknad, mille juures on hädatarvilikke parandusi ettevõetud ning leidis, et töö on küllalt korralikult tehtud. Sääl juures kulus tööettevõtjal J.Eilemannil töötunde järgmiselt:
1. Koolimaja katuse parandamine: 271 tundi 19.aug - 3.sept
2. Savi kohaletoomine ahjude parandamiseks - 4 tundi
3. Põranda parandamine: 35 tundi
4. Ahjude, pliitide, lõõride parandamine - 32 tundi
5. Pinkide parandus - 42 tundi
6. Uste parandus, hinged, krihvlid, lukud - 39 tundi
7. Akende parandus - hinged, klaasid, raamid - 38 tundi
8. Klassipinkide värvimine 8 tundi
9. Seinte parandus - sisemised seinad savitatud, kus krohv alla langemas- 4tundi
10. Riide nagide parandus - 3 tundi
11. Põrandate parandus - 10 tundi
Kokku 486 tundi. Tunni hinnaks oli kaubeldud 30 senti. Seega oleks Jüri Eilemannil remonttööde eest tasu saada 145 kr 80 senti.
Hoolekogu vaatas järele kaevu ning leidis, et on korralikult tehtud: uued rakked, katus ning puhastatud. Selle töö eest on J.Eilemannil saada 30 krooni.
Protokoll nr 71.
1930 aastal jaanuari kuu 5 päeval oli Harmi algkooli majas sama kooli hoolekogu koosolek. Koosolekust võtsid osa hoolekogu esimees Takenberg, hoolekogu liikmed Treifeld, Selli, Vaholder, Lillevälja.
/.../Ühe õpetaja elukorter seisab talvel niivõrd külm, et võimatu elada seal talvel, mille tõttu ka õpetaja kt pr Kapamees on sunnitud elama ühes klassiruumis. Hoolekogu otsustab pöörata ettepanekuga vallavalitsuse poole muretseda kiiremas korras ülal nimetatud elukorterisse raudahi./.../
Protokoll nr 72
Harmi algkooli hoolekogu koosolek 12.jaanuaril 1930.aastal.
/.../Trepp väljas on ära lagunenud, niisama üks klassi ahi, hoolekogu otsustas lasta ära parandada, välja andes need tööd tunni tööna G. Ärsisele. /.../
Protokoll nr 73
Jarmi algkooli hoolekogu koosolek 23.jaanuaril 1930.aastal. Koos olid hoolekogu liikmed J.Takenberg, J.Vaholder, M.Selli, J.Loit ja N.Lillevälja.
/.../ Et Harmi algkoolimaja äärmiselt viletsas seisukorras ja (uue) maja ümber ehitamine päevakorral oli juba eelmisel aastal, milleks materjal osalt muretsetud, paneb hoolekogu vallavalitsusele südamele aegsasti selleks samme astuda, et tänavu ehitus saaks läbiviidud. Maja remontimine oleks asjata kulude tegemine, niisama võib vallavalitsus kahju kannatada kohale muretsetud uue maja materjali kaudu, mis hoolekogu nägemise järele vajaks korraldust, sest lageda taeva all asuvad palgid ja lauad mädanevad ja osalt kaovad. /.../
/.../ Et üks õpetaja korteris on klassiruumis, mis segab koolitööd, sest ruumid on niikuinii väga kitsad, pöörab hoolekogu veel kord palvega vallavalitsuse poole, et tehtaks korda korter, mis praegu elamisvõimetu, paigutades sinna väikene raudahi, mis nii väga kulukaks ei lähegi./.../
Protokoll nr 74
Harmi algkooli hoolekogu koosolek 6.märtsil 1930 aastal. Koos olid hoolekogu liikmed J.Takenberg, N.Lillevälja, M.Selli, J.Loit.
/.../ Et rahva seas on kuulda arvamisi, et Harmi kool ei asu hääl kohal, vaid soodsam koht oleks Äksi, mis rohkem ringkonna keskel. Hoolekogu otsustas rahvakoosoleku kokku kutsuda, et asja põhjalikult arutada enne maja uuesti ümberehitamist. Koosolek otsustati kokkukutsuda 30.märtsil kell 12 päeval./.../
Protokoll nr 77
Harmi algkooli hoolekogu koosolek 1.mail 1930.a. Koos olid hoolekogu liikmed J.Takenberg, J.Vaholder, N.Lillevälja, T.Teras, M.Selli, J.Loit.
/.../ Et kuuldavasti Harmi algkooli maja ehituslaenu lubatud tänavu kevadel ja ehituskavatsus valla poolt ülesvõetud, kuid vähemas mastaabis kui plaan, mis juba valmis. Hoolekogu ehitusküsimust arutades otsustas esineda palvega vallavalitsuses, et maja ehitataks valmis oleva plaani järele. Vähendada seda ehitust on mõttetu, sest ruumid on äärmiselt kitsad. Ka on ehituslaen selleks lubatud ja materjal suuremalt jaolt muretsetud. Ehituse vähendamine hoiaks tulu vähe kokku, ja koolimaja püsib kümneid aastaid, mispärast tuleks vaadata kaugemale, et tulevikus uusi kulusid selles suunas ei tekiks./.../
Protokoll nr 83.
Harmi algkooli hoolekogu koosolek Harmi koolimajas, 28.aug.1930 Koos olid hoolekogu liikmed esimees J.Takenberg, hoolekogu liikmed N.Lillevälja ja J.Loit.
/.../ Harmi algkooli kaks klassiruumi, kus hakkavad töötama käesoleval õppeaastal õpilased, on äärmiselt mustad. Niisama vajab põrand mõnest kohast parandamist. Maja ees oleva rõdu katus on mädanenud, ähvardab kaela kukkuda. Hoolekogu pöörab palvega vallavalitsuse poole, et lubataks remondi tegemiseks krediiti./.../
Protokoll nr 84
Harmi algkooli hoolekogu koosolek 25.sept 1930. Koos olid hoolekogu liikmed J.Takenberg, T.Teras, N.Lillevälja, J.Loit.
Päevakorras:
1. Remonttööde väljapakkumine vähempakkumise teel.
Remonttöödena kaubeldi välja kahe klassi valgendamine lubjaga (lubi valla poolt). Põrandate ja ahjude parandamine. Akende klaasimine (klaasid valla poolt). Põru katuse parandamine. Katusele otsustati neli posti toeks alla panna - toed valla poolt. Akna klaase on katki 17 tk. Neist 11 tk lappida, 6 tervet ruutu uued panna./.../
Protokoll nr 94
Harmi algkooli hoolekogu koosolek 21.jaanuaril 1930.a Harmi koolimajas. Koos olid hoolekogu liikmed: T.Teras, G.Ärsis, L.Marvot ja J.Loit.
/.../ Et 18.jaan. s.a. lastevanemate koosolekul nuriseti praeguse köögi laua üle ja soovitati hoolekogul uus muretseda, sellepärast võttis hoolekogu asja kaalumisele. Hoolekogu leiab, et öölaste söögilaud on tõesti armetu ja otsustas lasta teha uue laua, mille pikkus kolm ja laius üks meetrit. Laua paksus 3,5 sm. Laua muretsemine otsustati jätta T.Terase hooleks, kes kaupleb lauategemise välja. Laua värv kollane või sinakashall. /.../
Protokoll nr 98.
Harmi algkooli hoolekogu koosolek 22.aprillil 1931 Harmi koolimajas. Koos olid hoolekogu liikmed A.Volmerson, T.Teras, G.Ärsis, L.Marvot ja J.Loit.
/.../ Hoolekogu vaatas järele kooli kõrvalhooned, milledel katused on mädanenud ja laed sisse langenud ja langemas. Hoolekogu leiab, et remont kõrvalhoonetele on hädasti vajalik, vastasel korral muutuvad hooned kasutuskõlbmatuks, sellepärast palub hoolekogu vallavalitsuselt summasid vajalise remondi tegemiseks./.../
Protokoll nr 100
Harmi algkooli hoolekogu koosolek 24.augustil 1931.a Harmi algkooli ruumes. Koos olid hoolekogu liikmed A.Volmerson, G.Ärsis, L.Marvot ja J.Loit.
/.../ Et Harmi algkooli maja käesoleval aastal pidi tulema uuesti ehitusele ja sel põhjusel remondi summad, mis esitati vallavolikogusel hoolekogu poolt, vallavolikogus kõrvale lükati, palub Harmi kooli hoolekogu koolimaja remondi tegemiseks määrata vastava summa. Ilma remondi tegemata ei ole võimalik kooli käesoleval õppeaastal selles majas alustada, mida hoolekogu palub arvesse võtta. /.../
Protokoll nr 113
Harmi algkooli hoolekogu koosolek 22.sept 1932.a Aukemäe talus. Koos olid hoolekogu liikmed Joh.Puur, Aleksander Volmerson ja L.Marvot.
/.../Kõrvalhoone katusele, mis sai välja kaubeldud /.../, otsustatakse ka lasta teine külg täielikult uus katus lüüa.
Teiste kõrvalhoonete katused otsustatakse kõik lasta ära parandada.
Et vallal uue koolimaja ehituse puhul palju kõlbulikku vana materjali järele jääb ja et koolil hädasti tarvis läheks põletuspuude kuuri, sest praegune puukuur on selleks liiga väike mahutades endasse vaid 10 sülda puid.
Pääle selle on praegune puukuur endine vana jääkelder, mis mõjub halvasti põletuspuude väärtusele, tehes neid vettinuks ja mädanenud nottideks, ja ka sellegi olemasoleva keldri katus on niivõrd kõdunenud, et ei aita ükski parandus, vaid tuleks täielikult uus katus teha. Siis otsustab hoolekogu palvega pöörata vallvalitsuse poole, et koolile saaks uue koolimaja ehitusest järele väädavast ehituse materjalist uue nõuetele vastava suurusega puukuur ehitatud.
/.../
Uue koolimaja avamispidu otsustatakse pidada siis, kui tänavu aasta ettenähtud ehitustöö on täielikult lõpetatud ja majaümbrus enam-vähem planeeritud ja üleliigsest ehitusest tekkinud prahist puhastatud. Avamispeo kava koostamine ja aja kindlaks määramine jäetakse õppenõukogu ülesandeks.
Protokoll nr 114
Harmi 6-kl algkooli hoolekogu koosoleku kohta 8.novembril 1932.a Harmi algkooli ruumis. Koos: L.Marvot, T.Teras, J.Puur, A.Wolmerson ja E.Tomberg.
/.../ Et Harmi algkoolil puudub saun ja pesemise ruum ja et on olemas kõrvalehitus, millest oleks võimalik vähema kuluga ümberehitamise teel teha saunaks, otsustab hoolekogu pöörata vallavalitsuse poole palvega, et tähendatud ruumis mererei kõrval olev mererei korter saaks ümber ehitatud ahi ja teha sisse lava./.../
Protokoll nr 121
Harmi algkooli hoolekogu koosolekul, 15.juulil 1934.a Harmi algkooli ruumes. Koos: Th.Penter, Jakob Volmerson, Gustav Vilba ja L.Marvot.
/.../ Hoolekogu otsustas välja kaubelda kooli puukuuri ukse avause suurendamise ja uute väravate ehitustöö ning laudakatuse parandustöö. Lauda katusele otsustatakse lüüa uut katust nii palju kui jätkub uue koolimaja ehitusest järele jäänud sinilitest, ülejäänud katus otsustati lasta parandada kohal olevatest vanadest pilbastest, mis asjata virnas mädanevad./.../
Protokoll nr 126
Harmi algkooli hoolekogu koosolekul 20.juunil 1935 Harmi algkooli ruumes. Koos: J.Volmerson, J.Puur, L.Marvot, A.Haas, A.Volmerson
/.../ Et uue koolimaja ehitamise puhul vana koolimaja osalisest lammutamisest saadud kivi ja muldmass on kooliõuel, mis takistab kooli õuel, mis takistab kooli õue korraldamist ja väljaplaneerimist ning kaunistamist siis palub koolihoolekogu Triigi vallavalitsuse korraldust, et tähendatud lammutamise praht saaks kooli õuelt kõrvaldatud.
