Patrick võttis voolu, täiend. 28.12 9.30

26.detsembri varahommikul möllama hakanud torm Patrick, mille puhanguid mõõtis Raplamaal Kuusikul asuv vaatlusjaam isegi 26 m/s, võttis meie küladest ja Habaja kandist voolu täpselt 26.12 kell 03.11. Kose kihelkonnas oli vooluta majapidamisi palju. Kogu Eestis on veel tänagi keskpäevase seisuga 45 000 majapidamist vooluta. Sh meie külad. Eesti Energia pani aga oma kliendiinfonumbri ajutiselt kinni. Sellest on küll kahju, sest vägagi abiks oli automaatvastaja teade, mis valitakse mobiilimasti järgi, millest saime teada, et Kõue, Kose, Anija, Raasiku jt piirkondades on kõrgepingeliini rike. Anti ka eeldatav parandamise kellaaeg, mida siis vastavalt olukorrale nihutati eile õhtul kella 20-st tänase kella 14-ni. Lähenemas on kaks uut tormi, mille tuulepuhangud võivad ulatuda samuti 30 m/s, nii et hoiame pöidlaid, et rikkebrigaadidel õnnestuks enne uue tormi puhkemist suuremate parandustöödega valmis saada.

Milline on siis olukord meie kandis? Ardus tuli öösel vool tagasi, enne polnud seal ei vett ega kütet, mis on mõlemad elektritoitega seotud. Ardu ja Kõue mobiilimastid ei tööta eilsest saati, inimesed ei saanud või osalt ei saa ka hetkel välja helistada ega saa mõistagi ka neile helistada. Kus elekter on, kipub see hirmsasti vilkuma, mis võib tänapäeva peentele ja tundlikele mehanismidele viga teha. Habaja rahval oli veetorni tõttu eeliseid, sealt sai vesi alles täna hommikul otsa. Kuid kütet ei ole, sest see alajaam, mis katelt toidab, on rivist väljas.

Minuni ei olu jõudnud andmeid, kas torm Patrick meie kandis midagi ka ära lõhkus. Külaplatsil oli ka kõik ilusti korras. Loodame, et suuri purustusi ega kahjustusi meie kandi elanikud kandma ei pidanud.

EDIT: Harmi kandis olevat torm pikali lükanud kolm liiniposti, mis kõik keset põldu. Seal olla praegu tehnika kohal, kraanad ja värgid. Ei ole neil ka lihtne, maapind ju ülipehme pärast sooja ja väga vihmast sügis-talve...

Kosel võtnud torm katuse kolmekordselt korrusmajalt.

EDIT2: 27.detsembril kell 18.30 - ikka voolu ei ole. Infoliini automaatvastaja lubab järgmise päeva kella 12-ks. Üks meie küla mees märkas kohta, kus keskpingeliin oli pikalt maas, ning märkas töömehi parandamas hoolikalt madalpingeliini, mis viis tarbija juurde, kes ületalve siin kandis ei elagi. Kui ta läks seletama, kus märkas keskpingeliini riket, öeldi talle, et neil on oma graafik. Tundus lootusetu.

Õhtul Habaja Külade Seltsi koosviibimine. Enne Habaja poes inimesed ostavad pudelitega vett, sest nagu öeldud - vool oli suuremas osas olemas, aga vett mitte. Poole ürituse peal märkab keegi, et vesi on tagasi. Ürituse lõpul koduteel märkame üle põllu, et Patermaa õuel särab kuusk taas värvilistes küünaldes ja meie maja õuevalgustus töötab. Juhuuuuu!

Facebookist võib lugeda meie küla elanike muljeid:

# ‎40 tundi ilma elektrita. Ja äkki hakkas pimedas toanurgas tolmuimeja tööle, päris ehmatav oli.
# Pühade aegu ligi 41 tundi elektrita olla... üsna sürr kogemus.
# Oli tore nautida küünlavalgel kuuske ja karda, tassida kaevust ja jõest vett, peaaegu kaks päeva...aga siiski beebiga oleks mõnusam olla valguse käes! Täna õhtul siis taastati elektriühendus

Moraal?

# Varuda koju küünlaid, tikke, taskulampe, patareisid (poed osteti neist kohe täiesti tühjaks!), väike transistorraadio. Mobiiltelefonile varuda autolaadija. Perpektiivis tasuks varuda ka generaator, kuid selle soetamisel tasub tähele panna, et odavamate generaatorite puhul on tekkiv vool sedavõrd hüplik, et võib ära rikkuda kodutehnika.

# Et siinkandis ütlesid üles ka mobiili mastid ja paljud meie valla elanikud olid leviaugus, siis tasub teada, et hädajuhtumil tuleb eemaldada telefonist SIM-kaart ning telefon otsib 112-le helistamiseks automaatselt lähima suvalise operaatorvõrgu. Seda tasuks preventiivselt õpetada ka oma eakamatele sugulastele, kes ehk ei oska seda teha, kuid kes just võivad ootamatult abi vajada.

Hea lugeja, kui soovid oma tormimuljeid jagada, võib siin kommentaariumis seda lahkesti teha!

Jõulud

Rahulikku jõuluaega kõigile meie külade elanikele, meie naabritele ja kõigile praegustele ja tulevastele koostööpartneritele!

PS: tänases ETV Jõulutunnelis kogutakse raha Põhja-Eesti pimedate ühingu ruumide renoveerimiseks. Olgu mainitud, et aastaid oli pimedate ühingu orkestri abidirigent Alansi mees Vainu Eki, minu armas vanaisa :)

Seltsidepäev

Möödunud laupäeval oli Kõue valla seltside päev. See on päev, mil kõik Kõue valla seltsid on oodatud kogunema, kandma ette lõppeval aastal tehtust ning uue aasta plaanidest. Et kõik seltsid ei blogi pidevalt enda tegemistest ega avalda kirjutisi ka Kõue Kuulutajas, on see üritus väga hea võimalus saada teada, kes on tegijad ja mida huvitavat on teoksil.

Et eelmisel aastal jäi aega väheks, otsustati sel korral üritus teha laupäeval. Et kõik ikka lõpuni vastupeaks, oli päevakavas ette nähtud, et ürituse teisel poolel tuleb jõuluvana. Et tublimaid tunnustada, oli plaanis ka mitmes kategoorias parimate tunnustamine.

Seltside esindatus oli mõnevõrra väiksem varasematest aastatest. Kohale olid tulnud esindajad järgmistest seltsidest: Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaselts, Ojasoo Küla Selts, Habaja Külade Selts, Hõbejuus, Kõue Külade Selts, Rõõsa Külaselts, ansambel Üllatus, ansambel Kuldne Sügis, käsitööklubi Liisu, Ardu Huvikeskus, Ardu Saunaselts, AKLK-l oli volitus esindada ka Alansi Offroad Klubi ja tulevast Alansi Vabatahtlikku Päästeseltsi. Meie piirkonnast oli puudu Habaja RSK (kelle aasta tegu oli Habaja Skate-park) ja Äksi automudelistid, samuti Võtikmetsa hobikoda (kelle aasta tegu oli käsitöömaja avamine ja erinevate põnevate töötubadega alustamine ning kes oligi hõivatud jõuluteemaliste töötubade läbiviimisega). Puudu olid näiteks ka Austrvegr (Kiruvere muinaslaagrid), Paunküla külaselts, Kõue Päästeselts, kelle aasta tegu seisab veel ees, juhul kui taevataat pisut lund annab. Nimelt soetatakse värske KOP-projektiga mootorsaan, millega luuakse suusarajad!

Üritus ise oli kenasti korraldatud. Valla haridus-spordi-sotsiaal-kultuurinõunik Sirje Saulep oli õhtu juhina valmistanud ette luuleread iga seltsi sissejuhatuseks. Saime kuulda iga seltsi tegemistest - kuidas Rõõsa küla rahvas on jätkuvalt kokkuhoidev seltskond, kuidas ühiselt võeti ette isegi Paunküla matkaradade korrastamise suur töö; kuidas Ojasoo rahvas endale võrkpalliplatsi ja jaanitulekoha ehitas; kuidas Habajal Fresko maja ehitustööd käivad; kuidas Aelas Härjapea Koja muinassaun valmib. Seltse oli mitmeid ja tegusid niisamuti. Kes mis tunnustuse siis sai, sellest järgmises Kõue Kuulutajas. Ürituse fotogaleriid saab näha siit.

Homsest seitse päkapiku öötöötuba Võtikmetsas!

Foto: Annely Tisler, Võtikmetsa Hobikoda

Homme on kavas vintage kaartide - nagu ülaltoodud fotol näha on - meisterdamine! Seitse õhtut järjest toob palju põnevat, on hea võimalus lähedastele kingitusi meisterdada. Ei teagi, kuidas tänapäeval asjad käivad või kas see igas kodus ühtmoodi ongi, aga minu koduses kasvatuses väärtustati oma kätega valmistatud kingitusi palju.

Alansi Vabatahtlikust Päästeseltsist

Fotod: Merje Laur

Panen ka siia veebi üles viimases Kõue Kuulutajas ilmunud loo ja usutluse Ainiga.

Parem suitsuandur laes, vinguandur seinas, tulekustuti nurgas – kui punane kukk katusel

Oktoobris ja novembri alguses toimusid Kõue vallas mitmel pool tuleennetuse koolitused. Päästeameti statistika on karm, Eesti tuleõnnetustes hukkus 2010.a 69 inimest. Suurem osa neist hooletu suitsetamise tõttu, aga ka hooletuse tõttu lahtise tulega ümber käimisel (nt järelevalveta jäetud küünlast puhkenud tulekahju), hooletuse tõttu kütteseadme kasutamisel. 42 juhul neist puudus suitsuandur. Seetõttu on äärmiselt tänuväärne, et MTÜ MUDEST Alansilt Ain Salupõllu eestvedamisel võttis südameasjaks nii mahuka koolituse läbiviimise, mille eesmärk oli keskenduda just tuleõnnetuste ennetamisele ja kahjude vähendamisele. Üritus toimus koostöös Kõue Päästeseltsiga.

Ühel kaunil ja värvilisel oktoobrikuu laupäeval toimuski esimene koolitus Kirivalla külaplatsil. Esmalt uuriti, kas kõigil on ikka olemas suitsuandurid, mille olemasolu on kohustuslik juba alates 1.juulist 2009. Koolitajad panid inimestele südamele hoolitseda ka oma eakamate lähedaste ja naabrite eest, kel tervise tõttu oleks ohtlik taburetiga lae all turnida ja suitsuanduri patareisid vahetada.

Meile näidati ka vinguandurit. See näeb eemalt vaadates välja samasugune väike ümmargune karbike, kuid see reageerib hoopis vingugaasi peale. Vinguandur peab seetõttu paiknema ka hoopis mitte laes, vaid seina peal põrandast ca 1 m kõrgusel, sest vingugaas vajub alla. Paljudel meist on ettekujutus, et vingugaas tekib, kui ahi liiga varakult kinni pannakse. Tegelikult eraldub vingu ka mistahes põlemise puhul. Inimese surmaga lõppenud tuleõnnetuste puhul on valdavalt tegu just nimelt vingugaasi, mitte aga tule ega suitsu tõttu hukkumisega. Et vingugaasil ei ole ka mingit tuntavat lõhna, soovitasid Ain ja Taimar Lossmann Kõue Päästeseltsist hankida endale ja lähedastele ka vinguandur ka juhul, kui elamises ei olegi ahju.

Järgnevalt tutvustati meile korstnapühkimisel vajaminevaid vidinaid ja juhiti tähelepanu, et igaüks võib küll oma korstna ise ära puhastada, kuid seaduse järgi tuleb 1 kord 5 aasta jooksul kutsuda endale koju ka kutsetunnistusega korstnapühkija. Kui see ununeb, võib tekkida päris suur probleem kindlustusjuhtumi korral.

Õppusel oli mõistagi ka praktiline osa, kus sai proovida kõiki võimalikke kustuteid. Supipotis põlema süttinud õli kustutamiseks said kõik katsetada tulekustutusteki võimeid. Proovisime ka tulele piiri panna supipoti tekliga, sest põhiline on tegelikult takistada, et tuli enam õhku ei saaks. Rahvas ahhetas imestusest, kui tekli eemaldamisel pott uuesti põlema lahvatas. Seega tuli meelde jätta, et kui pott või pann läheb põlema, tuleb rahulike liigutustega see kaanega või tulekustutustekiga katta ja jättagi see niimoodi jahtuma.

Erinevate kustutite praktilise kasutamise harjutamine oli kahtlemata äärmiselt oluline. Ohtlikus olukorras tuleb tegutseda kähku ja kindlameelselt. Ei ole siis enam mahti hakata välja otsima ja tudeerima kustutite kasutusjuhendit, rääkimata kustuti enda otsimisest kuskilt sahvrist kastide vahelt. Siis peab kõik toimuma lihasmälu tasandi – kustutilt splint ära tõmmata ja pihustada põlengukohas suunaga endast eemale. Mitte aga näiteks tulekolde keskele, nii et leegid ka enda poole lahvatada võivad.

Kõige suuremat elevust tekitas aga õppetund, et tule kustutamine veega võib hoopis vastupidise efekti anda. Päris hulluks läks asi, kui Taimar kallas potis põlema läinud õlile kopsikuga vett peale, põhjustades sellega nagu nõiaväel tuhat korda suurema leegipahvaka!

Kes vaevusid õppusele kohale tulema, said kindlasti koguda uusi teadmisi ja oskusi ning värskendada vanu.


Kommenteerib Ain Salupõld Alansilt, MTÜ MUDEST

Mis on MTÜ MUDEST?

See on vabatahtlik päästeselts. Muudame selle MTÜ nime peagi ära, uus nimi saab olema Alansi Vabatahtlik Päästeselts. Ellu on selts kutsutud eeskätt metsa- ja maastikupõlengute likvideerimiseks, aga ka ennetustöö tegemiseks ja õppepäevade läbiviimiseks rahva seas. Tulevikus soovime arendada ka veekogudel juhtuvate õnnetuste ennetamise ja pinnalt päästmise võimekust ning korraldada ka veeohutusalast ennetus- ja koolitustööd.

Palju teil mehi on?

Praegu on 12 meest. Meie piirkonnast on abipäästja väljaõppe esimeses etapis osalenud 5 meest, 3 meest on läbinud ka operatiivauto koolituse ning on täisväärtuslikud priitahtlikud pritsumehed.

Mis masinad teil on?

Päästeseltsil on üks kulukustutusauto, mis on ehitatud Chevrolet Blazeri baasil ning mida koolitusel osalejad ka oma silmaga näha said (vt alumisel pildid). Sel masinal on peal 1 tonn vett, 1 tuletõrjepump, 1 kõrgsurvepump ning lisaks 1 tonn vett ka haagises. Samuti on seltsil üks Magirius tuletõrjeauto, mis on kõpitsemisel; 2 Ural paakautot ning 2 meeskonnaveo autot, Land Cruiser 90. On veel mõned, mis ootavad üles ehitamist, kuid sellest on veel vara rääkida.

Olete juba käinud kuskil abiks?

Jaa, oleme käinud abiks Kemba ja Vihterpalu metsapõlengutel. Samuti kutsuti meid appi, kui eelmise aasta varatalvel sõitis Saula kandis Tallinna-Tartu maanteelt välja kraavi Olerexi kütuseveok. Selle kraavist väljatõmbamine kestis tunde ning osalesime selles.

Millal võib MTÜ MUDESTi (tulevase Alansi Vabatahtliku Päästeseltsi) poole pöörduda?

Meiega võib julgesti ühendust võtta, kui tekkis huvi meie priitahtlikega ühinemiseks. Samuti kui soovite nõu ja abi suitsu- või vinguandurite või muude tulekustutusvahendite soetamisel. Jätke meelde minu kontaktid:

Ain Salupõld 5805 9008.

Küsitles ja ürituse muljeid vahendas Monika Mikiver, Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaselts