Alansi Vabatahtlikust Päästeseltsist

Fotod: Merje Laur

Panen ka siia veebi üles viimases Kõue Kuulutajas ilmunud loo ja usutluse Ainiga.

Parem suitsuandur laes, vinguandur seinas, tulekustuti nurgas – kui punane kukk katusel

Oktoobris ja novembri alguses toimusid Kõue vallas mitmel pool tuleennetuse koolitused. Päästeameti statistika on karm, Eesti tuleõnnetustes hukkus 2010.a 69 inimest. Suurem osa neist hooletu suitsetamise tõttu, aga ka hooletuse tõttu lahtise tulega ümber käimisel (nt järelevalveta jäetud küünlast puhkenud tulekahju), hooletuse tõttu kütteseadme kasutamisel. 42 juhul neist puudus suitsuandur. Seetõttu on äärmiselt tänuväärne, et MTÜ MUDEST Alansilt Ain Salupõllu eestvedamisel võttis südameasjaks nii mahuka koolituse läbiviimise, mille eesmärk oli keskenduda just tuleõnnetuste ennetamisele ja kahjude vähendamisele. Üritus toimus koostöös Kõue Päästeseltsiga.

Ühel kaunil ja värvilisel oktoobrikuu laupäeval toimuski esimene koolitus Kirivalla külaplatsil. Esmalt uuriti, kas kõigil on ikka olemas suitsuandurid, mille olemasolu on kohustuslik juba alates 1.juulist 2009. Koolitajad panid inimestele südamele hoolitseda ka oma eakamate lähedaste ja naabrite eest, kel tervise tõttu oleks ohtlik taburetiga lae all turnida ja suitsuanduri patareisid vahetada.

Meile näidati ka vinguandurit. See näeb eemalt vaadates välja samasugune väike ümmargune karbike, kuid see reageerib hoopis vingugaasi peale. Vinguandur peab seetõttu paiknema ka hoopis mitte laes, vaid seina peal põrandast ca 1 m kõrgusel, sest vingugaas vajub alla. Paljudel meist on ettekujutus, et vingugaas tekib, kui ahi liiga varakult kinni pannakse. Tegelikult eraldub vingu ka mistahes põlemise puhul. Inimese surmaga lõppenud tuleõnnetuste puhul on valdavalt tegu just nimelt vingugaasi, mitte aga tule ega suitsu tõttu hukkumisega. Et vingugaasil ei ole ka mingit tuntavat lõhna, soovitasid Ain ja Taimar Lossmann Kõue Päästeseltsist hankida endale ja lähedastele ka vinguandur ka juhul, kui elamises ei olegi ahju.

Järgnevalt tutvustati meile korstnapühkimisel vajaminevaid vidinaid ja juhiti tähelepanu, et igaüks võib küll oma korstna ise ära puhastada, kuid seaduse järgi tuleb 1 kord 5 aasta jooksul kutsuda endale koju ka kutsetunnistusega korstnapühkija. Kui see ununeb, võib tekkida päris suur probleem kindlustusjuhtumi korral.

Õppusel oli mõistagi ka praktiline osa, kus sai proovida kõiki võimalikke kustuteid. Supipotis põlema süttinud õli kustutamiseks said kõik katsetada tulekustutusteki võimeid. Proovisime ka tulele piiri panna supipoti tekliga, sest põhiline on tegelikult takistada, et tuli enam õhku ei saaks. Rahvas ahhetas imestusest, kui tekli eemaldamisel pott uuesti põlema lahvatas. Seega tuli meelde jätta, et kui pott või pann läheb põlema, tuleb rahulike liigutustega see kaanega või tulekustutustekiga katta ja jättagi see niimoodi jahtuma.

Erinevate kustutite praktilise kasutamise harjutamine oli kahtlemata äärmiselt oluline. Ohtlikus olukorras tuleb tegutseda kähku ja kindlameelselt. Ei ole siis enam mahti hakata välja otsima ja tudeerima kustutite kasutusjuhendit, rääkimata kustuti enda otsimisest kuskilt sahvrist kastide vahelt. Siis peab kõik toimuma lihasmälu tasandi – kustutilt splint ära tõmmata ja pihustada põlengukohas suunaga endast eemale. Mitte aga näiteks tulekolde keskele, nii et leegid ka enda poole lahvatada võivad.

Kõige suuremat elevust tekitas aga õppetund, et tule kustutamine veega võib hoopis vastupidise efekti anda. Päris hulluks läks asi, kui Taimar kallas potis põlema läinud õlile kopsikuga vett peale, põhjustades sellega nagu nõiaväel tuhat korda suurema leegipahvaka!

Kes vaevusid õppusele kohale tulema, said kindlasti koguda uusi teadmisi ja oskusi ning värskendada vanu.


Kommenteerib Ain Salupõld Alansilt, MTÜ MUDEST

Mis on MTÜ MUDEST?

See on vabatahtlik päästeselts. Muudame selle MTÜ nime peagi ära, uus nimi saab olema Alansi Vabatahtlik Päästeselts. Ellu on selts kutsutud eeskätt metsa- ja maastikupõlengute likvideerimiseks, aga ka ennetustöö tegemiseks ja õppepäevade läbiviimiseks rahva seas. Tulevikus soovime arendada ka veekogudel juhtuvate õnnetuste ennetamise ja pinnalt päästmise võimekust ning korraldada ka veeohutusalast ennetus- ja koolitustööd.

Palju teil mehi on?

Praegu on 12 meest. Meie piirkonnast on abipäästja väljaõppe esimeses etapis osalenud 5 meest, 3 meest on läbinud ka operatiivauto koolituse ning on täisväärtuslikud priitahtlikud pritsumehed.

Mis masinad teil on?

Päästeseltsil on üks kulukustutusauto, mis on ehitatud Chevrolet Blazeri baasil ning mida koolitusel osalejad ka oma silmaga näha said (vt alumisel pildid). Sel masinal on peal 1 tonn vett, 1 tuletõrjepump, 1 kõrgsurvepump ning lisaks 1 tonn vett ka haagises. Samuti on seltsil üks Magirius tuletõrjeauto, mis on kõpitsemisel; 2 Ural paakautot ning 2 meeskonnaveo autot, Land Cruiser 90. On veel mõned, mis ootavad üles ehitamist, kuid sellest on veel vara rääkida.

Olete juba käinud kuskil abiks?

Jaa, oleme käinud abiks Kemba ja Vihterpalu metsapõlengutel. Samuti kutsuti meid appi, kui eelmise aasta varatalvel sõitis Saula kandis Tallinna-Tartu maanteelt välja kraavi Olerexi kütuseveok. Selle kraavist väljatõmbamine kestis tunde ning osalesime selles.

Millal võib MTÜ MUDESTi (tulevase Alansi Vabatahtliku Päästeseltsi) poole pöörduda?

Meiega võib julgesti ühendust võtta, kui tekkis huvi meie priitahtlikega ühinemiseks. Samuti kui soovite nõu ja abi suitsu- või vinguandurite või muude tulekustutusvahendite soetamisel. Jätke meelde minu kontaktid:

Ain Salupõld 5805 9008.

Küsitles ja ürituse muljeid vahendas Monika Mikiver, Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaselts