Laupäev, 28. august 2010

Meie külade esindus Kose Kihelkonnapäevade külaturul


Laadamelu


Jutud võimsast Viskla külast vastavad tõele. Kõige suurem telk, kõige võimsam valik, kõige rohkem inimesi, käsitöötuba kohapeal.


Üks fragment Viskla küla väljapanekust. Sallid, mida vaadeldakse parasjagu, olevat laste tehtud - vanuses 9 kuud kuni 10 aastat.


Karla külas asuva Roogoja elulõngatalu põnev väljapanek. Oli ka väga hea võimalus Karla küla inimestega tuttavaks saada ja ühist rabamatka planeerida - asub ju Karla küla Alansi ja Kirivalla naabruses, koerte haukuminegi kostab metsa tagant ära. Uurime, mis seisus vanad metsa- ja rabateed on, ehk saame tulevikus teineteise üritustel käia.

Melu Kõue Külade Seltsi väljapaneku ümber.

Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade lett.


Uusi vanu tegijaid meie külas - Männiku talu pani välja roosi- ja muhu motiividel maalitud kelli, klaasimaale, isetehtud leiba, kudumeid, isetehtud sepiseid.
Egge haaras kinni mõttest valmistada köömneküpsetisi - on ju meie kant mõnevõrra tuntud köömnekasvatajate poolest.

Männiku talu kellad. Kas meeldivad? Kui soovid isegi sellist kella või mõnele lähedasele kingituseks, siis kirjuta: belisett(ätt)hot.ee.

Mõistagi oli meie külade letis ka Kirivalla Imuti talu pererahvas. Mart Ojasalu roosiraamatud.


Ja roositalu eksponaadid. Taustal küla tutvustavad stendid, mille meisterdamiseks kulus meil juhatusega siin mitu õhtupoolikut.

Meie külade osalemine sai võimalikuks tänu Alansi Offroad Klubile, kes andis telgi ja lauad-pingid. Klubi tiim oli samal ajal Lõuna-Eestis võistlustel, nii võttis külaselts enda peale ka offroadiklubi esindamise. Organiseerisime offroad-trenažööri, kus igaüks sai harjutada kätt mudarallis. Teisisõnu oli tegu ühe vene arvutimänguga, kus sõiduvahendiks UAZ. Aga aeglusti ja vints jmt arvutimängus sisalduv võimaldas anda küll väikse sissevaate maastikusõitu.

Offroadimäng oli eriti populaarne väikeste poiste seas.

Aga mitte ainult. Ka roositalu peremees Mart tegi proovi.

Neljapäev, 26. august 2010

Alansi, Kirivalla ja Lutsu külad on esindatud laupäevasel külaturul




Kirivalla Mart Ojasalu roositalu, Männiku Atsi ja Kaja rustikaalsed roosikellad ja käsitöö, Alansi Offroad Klubi offroad-trenažöör ja miskit ehk veel saab meil välja pandud Kose Kihelkonnapäevade raames toimuval külaturul. Tulge vaatama - laupäeval kell 10-14 Kose kiriku läheduses. Täpsema kava leiad siit.

Neljapäev, 19. august 2010

Viskla Külaselts




Ma sain vahepeal kirja, milles paluti reklaami teha Viskla külale ja selle kodulehele - seal on tegutsemas väga aktiivne külaselts (kes Kose Teatajat loeb, see teab; kel Viskla külas tuttavaid või sugulasi, see teab ka). Ühtlasi kutsuti meid ka pittu - täna õhtul on seal tantsuõhtu! Kes ei tea - Viskla asub Kosest pisut Kehra poole sõita - minge aga uudistama!

Teisipäev, 10. august 2010

Millised võisid meie külad välja näha 9.sajandil?

Arheoloogid on seisukohal, et Alansil ja Kirivallas võidi elada juba 2000-1000 aastat enne Kristust. Seega on meie külad (nagu ka mitmed teised külad Kõue vallas - Harmi, Ojasoo, Kõue jt) 3000-4000 aastat vanad. Nii pika aja jooksul on arusaam majast ja külast kõvasti muutunud. Võttes arvesse viimaseid aegu arvatakse sageli, et üks õige Eesti (kui ugrimugri) küla on hajaküla. See on loonud ettekujutuse, et nii on see aegade algusest saati olnud. Kui olen tuttavatele selgitanud, et vaadake, siinsamas Alansi keskuses oli Rootsi ajal 24 elamist püsti, tundub see uskumatuna. Nii see siiski oli. Miks - seda oskavad ajaloolased paremini selgitada. Mina võin vaid arvata, et ehk oli selliselt parem kaitsta oma küla. Olid ju ikkagi ajad, kui ka Eestis üks kihelkond käis teisi kihelkondasid röövimas. Millised meie külad võisid välja näha 9.-10.sajandil, sellest võib väikse ettekujutuse anda Āraiši rekonstrueeritud järveasula Cēsise lähedal, mida peetakse võrdlemisi autentseks ning kuhu me suvel sõprade soovitusel sattusime.









Laupäev, 7. august 2010

Patermaa talukohast

Patermaa (vanasti Patermäe) talu koha peal ei ole rootsiaegse kaardi peal veel midagi. Sealt üle tee asuva mäe koha peale, kus täna asub siloauk, on kirjutatud Patermäe. Alansi 1850.a kaardi peal on juba talukoht täiesti olemas. Siloaugumäge nimetatakse siin jätkuvalt Pater meggiks.


Patermaa nimetati Alansi küla saksastamise ajal Tannenhofiks. Kaardimaterjal: Alansi 1850.aastal, Tallinna Linnaarhiiv, Hagemeistrite fond.



Sama talukoht NL aegsel topokaardil (allikas: Maa-ameti ajaloolised kaardid, täpne aeg teadmata).

Eesti Wabariigi ajal elasid Patermäe talus Takenbergid. Ei saa jätta mainimata, et tegu on tänapäeva Kõue vallas ühe tuntuima inimese, endise maanõuniku ning Kõue Kuulutaja kurikuulsa kaasautori Viivi Laaneti onu koduga (Johannes "Juhan" Takenberg oli August Takenbergi vend). Kusjuures Jaan Takenberg (tõenäoliselt Juhani isa Jaan, aga ka Juhani vend on Jaan) oli pikki aastaid Harmi kooli hoolekogu esimees.

1949.aasta märtsiküüditamisel
küüditati Juhani tütar Hilde. Selle kohta teatakse rääkida, et Juhanit ennast taheti küüditada, kuid teda ei olnud kodus. Üks linnavanamutt elas ka Patermaal. Kui küüditajad tulid kohale ning isa ei olnud, oli vanamutt öelnud, näe, tütar on siin, viige tema ja viidigi. Räägiti, et Hilde olid selle mutiga eelnevalt tülli läinud, ja seda seebirasvade pärast. Hilde pere oli siga tapnud ja Hilde tahtis seepi keetma hakata. Rasv oli läinud, vanaeit oli selle ära teinud. Selle seebitüli tõttu vist põrutaski vihaga, et viidagu tütar minema.

Kahekümneaastane Hilde oli küüditamise ajal viimaseid kuid rase. Hilde meest ei võetud kaasa, isegi kui ta ise tahtis oma lapseootel naisega koos minna. Mees sõitis siiski Siberisse järgi, tagasi Eestisse tulid nad juba kolme lapsega. Küüditamise materjalidest nähtub, et Juhan sõitis 1951 ka tütre juurde.



Allikas: küüditatute nimekiri

Peale küüditamist kaaluti Patermaale maakonnahaigla rajamist, aga otsustati see siiski Ravilasse teha, sest Ravilas olid paremad teeolud. Too maja Ravila külas, endine vallamaja, kuhu see haigla rajati, ei olevatki olnud suurem kui Patermaa maja.

Üsna peale küüditamist otsustas nõukogude võim selle maja võtta kokku ja viia Kosele. Patermäe oli kahekordne maja. Ei mingit eraomanike vahelist kokkulepet nagu tänapäeval. Lihtsalt keegi tähtis ametiisik tegi otsuse ja maja pakiti kokku ja viidi Kosele.

Tänasel päeval näeb kunagi Alansil Patermaal seisnud maja välja selline, nagu eelnevatelt piltidelt näha. Milline see kunagi välja nägi ning milline kurb sündmus peres aset leidis, viitab tolleaegne Alansi küla puudutanud lauluke:
"Patermäel on plekist katus
kalliks läks tal naise matus"

Peale maja teisaldamist oli Patermaa talukoht aastakümneid tühi, ainult vundament jäi ju alles, kuni kaheksakümnenda lõpus plaanis sinna maja ehitada Alansi külast Tiidu talust pärit tänane Ojasoo mõisa omanik Leo. Milles tema plaanid seisnesid ja kuidas Patermaast sai meie kandi suurtaluniku ning Habaja sovhoosi kunagise direktori Aare Viira ja tema pere kodu - sellest kunagi järgmisel korral.

Neljapäev, 5. august 2010

Kuidas Alansi hiiesalu hävitati (täiend)

Olen siin varasemalt heietanud ja mõtteid mõlgutanud selle kohta, kus võisid asuda Alansi maausulised pühapaigad. Nüüd on saabunud pisut selgust selles osas. Vesteldes Alansi küla vanima elaniku Otti Astaga, kes elab Alansil küll alles alates 1936, kuulsin, et Vanakubja talukoha juures olnud haavasalu, mille kohta öeldud ka hiiesalu. Seal oli kümmekond haava, mis kasvasid pargi moodi, jõe kaldal. Asta sõnul nimeti seda hiiesaluks ja räägiti ka nii, et kui kaks allikat lähestikku on, pidavat see olema mingi hiis. Aga seal olnud nii, et üks allikas oli jõe kaldal ja teine kohe sepapaja juures, õige lähestikku. See asus kohe Vanakubja kõrval, rattakuuri kõrval, Vanakubja talukompleksist Sopi koha suunas (mitte Lutsuküla suunas, kus asub täna Hiie-nimeline kinnistu).
Täiendatud: juba saabus ka vastupidine arvamus, et see asus siiski Vanakubjast Lutsuküla suunas. Ja et haavasalu oli sealkandis midagi väga eksootilist, tolleaegsed lapsed ütlesid, et haavalehed on justkui hõbemündid.


Kas seal hiiesalus käidi tol ajal veel midagi tegemas, mingeid maausulisi kombeid talitamas? Asta sõnul ajal kindlasti enam mitte, kuigi sel ajal elasid külas mõned maausulised inimesed. Päris huvitav oli kuulda, kui ebausklikult kristlased maausuliste peale vaatasid. Külanaised olevat rääkinud, et sellest on jama, et see (hiiesalu) ei ole Jumalast. Vana-Kubjal hobused ei pidanud vastu, osteti terve hobune, natukese aja pärast suri ootamatult ära. Seda seostas külarahvas Jumala kättemaksuga, sest taluperemees oli taarausuline. Jaagu Oskar (Oskar Nõmmela, kes varjas Johan Pitkat) oli taarausuline, üks aasta võttis külm kartulid ära ning kartulikuhi läks mädanema - kristlastest külaelanike sõnul Jumal karistas, sest ta olnud hiieusuline.

Hiiesalu kohta märkis Asta veel, et Tallinnast käis üks ajaloolane (Juhan /.../ ) ja ütles, et neid puid ei tohi maha võtta, need on hiiepuud.

Ükskord tuli Asta töölt ja kõik puud oli maha võetud - maaparandustööde tegijadte poolt. Kellelgi olevat olnud sauna vaja Kuivajõel ehitada ja sauna siseviimistluseks olnud haaba vaja. Üks maaparandusmeestest oli Vana-Kubja naabertalu Sopi talu üks perepoegadest. Asta palus tal jätta alles Vana-Kubja leinajalakas, lootuses, et ta kaevab selle siis ise üles ja istutab Ottile, kus ta siis ise sel ajal elas. Kuid ei, mehed ei jätnud leinajalakat. Samuti võeti maha püramiidpaplid. Asta sõnul ei olnud siinkandis kuskil püramiidpapleid, mille tema isa oli istutanud. Isa oli veel Tallinnast kuskilt aiandist need toonud ja istutanud justkui väravaks tee juurde, mis viis haavasalusse. Need võeti ka maha. Haavasalus oli ka üks võimas tamm. Nii võimas ja vana, et viis meest oli vaja, et saaks tammel ümbert kinni võtta. Ka see võeti maha. Asta imestab, kuidas nad selle küll maha said saetud, kui see nii jäme oli?

Tammesid olnud üldse väga palju. Jõe äär - Soku oja - olnud tammesid täis. Kõik need tammed võeti siis maaparandustööde käigus maha.

Vaata Vanakubja kohta ka seda lugu.