Reede, 27. november 2009

Kõue maanaiste seltsiga Anu Raua muuseumis Heimtalis


Pildil Anu Raud demonstreerimas imepeenes koes kootud mütsikest, millega tema 90-aastane ema ristiti. Asja uurib meie maanaiste seltsi juht Kadri.

Ühel heal päeval potsatas postkasti kiri, milles meie maanaiste selts Kõue Krõõdad koos Ardu Kooli Sihtasutusega kutsus kõiki huvilisi Heimtali tuntud vaibakunstniku Anu Raua käsitöömuuseumi külastama. Eelmisel laupäeval põrutaski seltskond Kõue kandi käsitööhuvilisi Viljandimaale. Esimene peatus tehti Viljandis. AKSA säästukursusel villateki materjali kasutusvõimalusi õppinud naised võtsid kindla suuna Mivar Viva vabrikupoodi, kus neid jääke soodsalt suurte kottide kaupa varuti. Ostsin minagi ühe pambu, kuigi eelnevale kursusele ma kahjuks ei jõudnud. Aga pimedad õhtud, on hea peale väsitavat tööpäeva teinekord midagi nokitseda :)


Muuseumis saime vaadata igasugu põnevaid riideesemeid, alates vanaaegsetest alusseelikutest, vööde, kinnaste ja kindakirjamustrite ja mänguloomadeni välja. Nagu esimeselt pildilt näha, oli ka Anu Raud ise kohal. Väga soe ja vahetu inimene, väga põnev ajalooline kogu, väga huvitavad tänapäevased tööd. Muuseumis viibitud tunnid läksid nagu niuhti ning nii mõnigi avaldas soovi teinekordki sinna minna.




Lahkudes uurisime veel pisut Heimtali ringtallidesse rajatud moodsat spordikeskust.




Pilte sai tehtud ikka oluliselt rohkem. Loodan, et ehk õnnestub sel nädalavahetusel üles laadida terve pildigalerii ning lisada siia vastav link. Olen võlgu veel päris mitme ürituse pildigaleriid, alates vist isegi suvistest roosipäevadest :) Põhjus (nagu juba varem öeldud) - kodu, remont ja mõistlikud elutingimused on esmatähtis :)

Neljapäev, 26. november 2009

Jälle positiivseid uudiseid KOP-projekti kohta

Nagu paar postitust tagasi kirjutasin, esitas meie külaselts sel sügisel taas projekti KOP-programmi raames. Seekord siis selleks, et saada korralikke töövahendeid: mootorsaag, trimmer-võsalõikaja ja murutraktori käru. Kirjutasime projektis, et meil on küll ja veelgi tööd saega külaplatsil, sinna saab ehitada uusi objekte, sh lastele mängimiseks-ronimiseks. Meil on külaplatsil kohti, mida on vaja trimmerdada. Ehk jõuame tulevikus rajada olulisemate pärandkultuuriobjektide juurde ka infotahvlid ja hoida trimmeriga tahvli ümbrust korras. Ja käru oleks vaja tegelikult nii haljastustöödel kui ka murutraktori transpordiks Habaja ja Kirivalla vahel. Ja tuligi nüüd vastus Harju Maavalitsusest: meie taotlus rahuldati täiel määral! Aitäh Mailile, kes oli idee autor!

Lisaks vaata Harju Maavalitsuse kodulehte, kus on info 2009.a toetatud projektide kohta!

Neljapäev, 12. november 2009

Äksi meiereist siis ja praegu


Foto Habaja raamatukogust

Tamme Eeri kirjutab oma mälestustes, et Äksi meierei hoone valmis 1912. Äksi piimaühisus olevat asutatud paar aasat enne hoone valmimist: "Uute taluomanike seas oli edumeelseid kui ka piimatööstuse vastaseid. Edumeelsemate perede seas olid: Alansi Virumäe talu perepoeg Kaarel Illimar, kes Soomes agronoomiks oli õppinud ja kelle isa Tõnu Illimar oli Virumäe talu peremees. Kaarel oli Eesti Vabariigi ajal Vigala põllutöökooli juhataja. Tema joonistatud on hoone projekt ja masinate paigutus Äksi piimatööstuses."

See ja järgmine foto Tamme Eeri albumist.

"Teine agar seltsitegelane Johannes Oras Siuge küla Vanakõrtsu talupidaja, esimene eestlane vene duuma liige Villem Lepp Alansi Tiidu talust, Mart Männik Kirivalla Kuusiku talust, Eduard Kroon Kirivalla Patsikatku talust, Hans Tamm Kirivalla Mikuri talust. Hans Tamme teene oli piimaühisusele magasiaida maa ja kiviaida müük, oles sel ajal Aleksandri valla vallavanem."


"Asutajaliikmeid piimaühisuse moodustamisel oli vähe - algul 10 inimese ringis. Minu teada olid seal veel Tõnsu ja Kristle talu Kristalid Uueveski külast, Johannes Sönberg Lõõra külast, Gustav Münter ja Tõnu Kärner Kirivallast. Kõiki asutajaid enam ei mäleta. Kindlasti olid asutajaliikmed ka Ojasoo mõisnik Hoene ja Habaja mõisa omanik Hunnius."

/allikas: Erich Tamm. Mälestusi oma, isa ja vanaisa elust. Tallinn 2002, lk 89/

Vahepeal kurvalt tühjalt seisnud meiereihoone akendes säravad pimedatel novembriõhtutel aga taas tuled. Väärikas hoone on leidnud uue ja väärika eesmärgi - seal asub nüüd Klaverite Kants.

Kohe leidis ka mõni kohalik klaver tee Äksi meiereihoonesse.


Kodukant Harjumaa kutsub külaelu edendajaid koolitusele

Kodukant Harju palvel edastan info järgmise koolituse kohta:

MTÜ KODUKANT HARJUMAA KUTSUB TEID OSALEMA KÜLAVANEMATE/KÜLAELU EDENDAJATE OHUTUSKOOLITUSELE

NELJAPÄEVAL, 03.12.2009 SAKU VALLA RAAMATUKOGU KONVERENTSISAAL (Saku, Teaduse 1)

13.00- 14.30- Tuleohutus
Tuleohutus talvisel perioodil, milleks on vaja korstnaid pühkida.
Näpunäiteid jagab korstanapühkija – Korstna Pühkijate Koda – Koit Koppel
Talvisel perioodil peetavad avalikud üritused, mida on vaja korraldajal jälgida
Põhja- Eesti Päästekeskus - Anu Altmets

14.30- 17.30 – Veeohutus
Vesi meie sõber ja vaenlane. Igal aastal saab veeõnnetustes surma ligemale 50 inimest. Upputakse nii suvel kui ka talvel. Mida saab kogukond ise ära teha, et taolisi õnnetusi juhtuks edaspidi vähem.
MTÜ Otsingu- ja Päästetööd - Eimar Täht

17.30 – 18.00 KOHVIPAUS
18.00- 20.00 – Harjumaa Külavanemate Koda – oodatud osalema kõik külaelu edendajad
Ülevaade Harjumaa Külavanemate uuringust
MTÜ Kodukant Harjumaa tegevustest 2009 aastal ning 2010 aasta plaanid- Marianne Rosenfeld – MTÜ Kodukant Harjumaa tegevjuht
Koos kõigi kohalolijatega arutleme alljärgnevatel teemadel:
- Külavanemate probleemid ?
- Millist külavanemat vajab täna Harjumaa?

Üritus on osalejatele TASUTA. Üritust rahastab KYSK
Info ja registreerimine kuni 01.12.2009 : MARIANNE telefon 5029006, e-kiri: info@kkharju.ee

Esmaspäev, 9. november 2009

Projektidest ja muidu külaasjade ajamise köögipoolest

Elu on sel aastal sättinud järjepidevalt mu teele konarusi, millest üleronimine on vaevarohke, nii et selle kõrval ei ole jäänud väga palju aega ei külaasjade ajamiseks, sündmuste kajastamiseks ega ajaloo uurimiseks. On kuulda pettunud hääli, miks meil midagi ei toimu. Olen seda selgitanud vahetult inimestele ja selgitan siinkohal uuesti – majavamm kahes toas, mille tõrjumine on nii kallis, et edasise viimistlusremondiga oleme ise jõudumööda pusinud. Ilmselt majavammist tingitud ja üle kuue kuu kestnud (sest mitu antibiootikumikuuri seda ära ei võtnud) palavik-nohu-köha-silma-kõrvapõletik, lemmikloomadega seotud haigused ja mured, mis päädisid kahe lemmiklooma surmaga sügisel ning kahe teismelise lisandumine meie kodusesse majapidamisega on võtnud kogu energia ja jõu. Samas vaatan aknast ja näen, kuidas ka naabriperes käib nädalavahetustel hirmus hoogne ehitustegevus.

Ilmselt on lihtsalt ajad sellised, et ka enamik inimesi on praegu väga hõivatud oma asjade ajamisega, sest kui pöördusin paar kuud tagasi e-kirja ja postkastide kaudu meie külade inimeste poole ja palusin teada anda, kes saaks veel appi tulla projektis ettenähtud tegevuste lõpuleviimiseks, sain vaid ühe vastuse. Aitäh Andrusele ja Mardile, kes siin millalgi tervelt ühe päeva nädalavahetusest ohverdasid ja tööd tegid!



Sellegipoolest ei tasuks kurvastada ja arvata, et meie külaelu ongi lõplikult välja surnud. Enne aastakokkuvõtteüritust koguneb külaseltsi juhatus ning lepime kokku järgmise aasta ürituste kava. Kes tunnevad mõnest toredast üritusest puudust, võivad alati ise ka minna lähima juhatuse liikme juurde, rääkida plaanidest ning aidata kaasa ürituse korraldamisel! Tegin sellise üleskutse 2008.a detsembris ning see on jätkuvalt jõus!

See oli aga selgituseks ja sissejuhatuseks. Lubasin kirjeldada siin veebis ka projektidega seonduvat. Meie külaselts oli sel hooajal seotud kahe projektiga – veel Habaja Külade Seltsi alt sai kirjutatud murutraktori projekt. Murutraktor sai ostetud, kui edasine osutus juba keerukamaks. Leppisime kokku, et külaplatsi niidame ise, nö külakorda. Enne jaanipäeva toimus infokoosolek, mille üheks teemaks oli välja kuulutatud ka muruplatsi niitmise ajakava kokku leppimine. Paraku sai seal paika pandud vaid üks aeg, mille broneerija ka mingil põhjusel siiski niitma tulla ei saanud. Nagu kiuste kasvas muru sel aastal ka uskumatu hooga. Niitmishooaega kokku võttes tuleb tõdeda, et muru niitis põhiliselt Jaan, mitu korda käis niitmas ka Hinnuansu pere ja meie pere, ka mõned teised veel – aitähh siinkohal kõigile niitjatele! Ometi oleks võinud muruniitmise korraldada ka nii, et iga majapidamine niidab suve jooksul ühe korra, oleks koormus jagunenud ühtlasemalt. Eks enne aasta kokkuvõtte üritust ja suurt küla üldkoosolekut arutame kindlasti külaseltsi juhatuses ja ehk ka sel suurel üldkoosolekul, kuidas järgmisel aastal muruplatsi niitmisega paremini hakkama saada, et plats oleks ilusti niidetud ning selle korraldamine oleks kõigi jaoks pingevabam kui sel korral. Kindlasti sõltub niitmise sagedus ka järgmiseks aastaks planeeritavate ürituste arvust ja sagedusest. Üks alternatiiv oleks niita regulaarselt vaid nn eesaeda, tagaaias vaid kindlaid radu ning arendada seal nn lilleaasa. Nägin sel aastal meie kandist mitte kaugel ühes eraaias sellist lahendust ja tulemus oli väga kaunis!

Pilt veebist

Hetkel aga tuleb tegeleda inimestele nähtamatu tööga – projektide raportite koostamisega. Olgugi, et eelmises töökohas Sisekaitseakadeemias õppetooli juhatajana pidin tihtipeale ise koostama exceli tabeleid, mis välja printides ja kokku liimides võisid katta pindala, mis võrdus umbes poolega uksest, ajab seesugune paberimajandus mulle külma higi otsaette. Iga projektis ettenähtud tegevuse kohta tuleb koostada mingid õiendid, panna kirja töödes osalenud inimesed, korjata kokku kõik arved, kanda need arved ühte jubedasse exceli tabelisse, kus tuleb aru saada, kas vastav arve tuleb kajastada omaalgatuse programmi, omaosaluse või kaasfinantseeringu lahtris. Kõik talgutööd tuleb arvutatada ka rahaks ja neid kajastatakse ka nendes tabelites. Murutraktori projekti aruandlus oli veel suhteliselt lihtne, sest seal oli teemaks vaid murutraktori ostmine ja õppepäeva läbiviimine. Selle kuu jooksul tuleb koostada ka Kirivalla Kiigela II projekti aruandlus – see projekt, mille raames ehitasime peale katuse, saime kraanikausi, ostsime haljastuseks põõsaid, infotahvli ja parklapiirde. See on päris suur tükk tööd. Ja tegu on ju kõigest üsna lihtsa aruandlusega KOP-projektiga, mis siis rääkida veel Leader-meetme projektidest ja PRIA aruandlusest?! Nii et siinkohal müts maha Annely ja Võtikmetsa Hobikoja MTÜ ees, kes selles osas on väga lennukalt startinud! Ja suured tänud muidugi ka Riinale ja Habaja Külade Seltsile, kes on aruandluse koostamisel abiks olnud :) Siinkohal oleks üldse huvitav teada saada, kuidas teised oma KOP projektide raportitega toime tulevad, kas ongi projektijuhiks inimene, kellele seesugune paberitöö väga meeldib? Või on nad nii ettenägelikult, et täidavad seda tabelit jooksvalt? Usun, et enamik inimesi ei jäta seda nii viimasele minutile, et kui on veel nädal välislähetust ka oktoobrikuu viimasel nädalal ning selgub, et teises riigil ei olegi internet nii lihtsalt kättesaadav, ongi jama majas. Kuigi paistab, et ma ei ole siiski ainuke viimase-minuti-inimene - väga südantsoojendav lugeda Annely muljeid enda projektide kirjutamise ja esitamisega seoses :)

Ja et raha teema tekitab alati palju küsimusi - siis kes veel ei tea - kõnealustes KOP projektides projektijuhi tasu ei ole ette nähtud. Projektijuht ei saa projektide juhtumise eest mitte kopikatki. Isegi telefonikõnesid ei ole me nendes projektides ette näinud. Kuigi tagantjärgi võttes oleks pidanud seda ehk tegema - inimestele helistamine on talgutele kutsumisel kõige efektiivsem meede ning paratamatult masu ajal kipud oma rahakotti selles osas säästma.
Vahepeal oli aga taas sügiseste uute KOP-i projektide esitamise tähtaeg (1.oktoobril). Maili ettepanekul istusime enne seda tähtaega juhatusega koos ning otsustasime taotleda raha töövahendite jaoks: meile kuluks hädasti ära üks murutrimmer-võsalõikur, sest kogu ala ei ole võimalik murutraktoriga niita. Samuti oleks vaja ühte korralikku saagi, sest platsile on võimalik ehitada täiendavaid objekte veel ja veel, seni on seda tehtud isiklike saagidega. Et ehitavad enamasti ühed ja samad inimesed, siis nende saed muudkui kuluvad. Ja murutraktori käru sai ka kirja pandud, haljastustööde ajal on väga mugav sellega manööverdada ja neid meil ka jagub. Sel korral on õnneks meil projektijuhiks Ats. Elame-näeme, kuidas meil sel korral siis KOP-ga läheb.
Mobiiliga tehtud pildil hetk juhatuse koosolekust (19.09.2009), kus arutasime muuhulgas ka külaplatsi haljastamise küsimusi.