Kodukant Harjumaa kutsub külaelu edendajaid koolitusele

Kodukant Harju palvel edastan info järgmise koolituse kohta:

MTÜ KODUKANT HARJUMAA KUTSUB TEID OSALEMA KÜLAVANEMATE/KÜLAELU EDENDAJATE OHUTUSKOOLITUSELE

NELJAPÄEVAL, 03.12.2009 SAKU VALLA RAAMATUKOGU KONVERENTSISAAL (Saku, Teaduse 1)

13.00- 14.30- Tuleohutus
Tuleohutus talvisel perioodil, milleks on vaja korstnaid pühkida.
Näpunäiteid jagab korstanapühkija – Korstna Pühkijate Koda – Koit Koppel
Talvisel perioodil peetavad avalikud üritused, mida on vaja korraldajal jälgida
Põhja- Eesti Päästekeskus - Anu Altmets

14.30- 17.30 – Veeohutus
Vesi meie sõber ja vaenlane. Igal aastal saab veeõnnetustes surma ligemale 50 inimest. Upputakse nii suvel kui ka talvel. Mida saab kogukond ise ära teha, et taolisi õnnetusi juhtuks edaspidi vähem.
MTÜ Otsingu- ja Päästetööd - Eimar Täht

17.30 – 18.00 KOHVIPAUS
18.00- 20.00 – Harjumaa Külavanemate Koda – oodatud osalema kõik külaelu edendajad
Ülevaade Harjumaa Külavanemate uuringust
MTÜ Kodukant Harjumaa tegevustest 2009 aastal ning 2010 aasta plaanid- Marianne Rosenfeld – MTÜ Kodukant Harjumaa tegevjuht
Koos kõigi kohalolijatega arutleme alljärgnevatel teemadel:
- Külavanemate probleemid ?
- Millist külavanemat vajab täna Harjumaa?

Üritus on osalejatele TASUTA. Üritust rahastab KYSK
Info ja registreerimine kuni 01.12.2009 : MARIANNE telefon 5029006, e-kiri: info@kkharju.ee

Kas uus Tartu-Tallinn maantee muudab meie elu paremaks?

Issanda veskid jahvatavad aeglaselt, kuid selle eest kindlalt, nii on asjad ka suurte tee-ehitusprojektidega.

Tallinn-Tartu kiirte Aruvalla - Kose ning Kose-Võõbu lõikude ehitus muudab meie kandi elus nii mõndagi. Esmalt saavad olema ümbersõidud ja ummikud, aga kaugemas tulevikus kiirem ja ohutum tee Tallinna ja Tartu suunal.

Paljud meist kardavad lennuki- ja laevasõitu, samas sööstame iga päev hirmu tundmata liikluskeerisesse, kus oht vigastada või surma saada on kordades suurem. Vaadake meie kandi kohta Maanteeameti poolt koostatud liiklusõnnetuste kaarti:



Punane kolmnurk tähistab hukkunutega ja kollane vigastatutega õnnetusi, niisama plekimõlkimised on praegu pildilt välja jäetud...

Seniks aga saab vaadata Maanteeameti tellitud animatsioone, kuidas ja kus uus tee välja nägema hakkab. Nendel videotel on näha tulevane kiirtee linnulennult koos meremehesõlmi meenutavate ristmikega ning ajakirjanduse tähelepanu köitnud ökoduktidega ehk metsloomade jaoks tehtud sildadega.


Video Aruvalla-Kose lõigust:



Video Võõbu-Mäo lõigust koos selgitavate tiitritega:


Uus kiirtee ei tekita paraku ainult positiivseid emotsioone. Eestimaalaste ühishuvide heaks tehtava tõttu tuleb nii mõnelgi talumehel üle elada ebameeldivusi. Mõnel tuleb ära anda suur tükk head põllumaad, mõni aga jääb koguni ilma oma sünnikodust.

Mitmed meie seast kipuvad kurtma, kui vilets ja halb on elu Eestimaal ja mida kõike on riik meie heaks tegemata jätnud. Juhul kui kusagil on kavas teha midagi uut, luua uusi võimalusi või muuta midagi paremaks, siis nõuame sageli, et seda peab tegema ükskõik kus mujal, peaasi et meie elukohast võimalikult kaugel.

Ka Kose-Võõbu lõigu osas on tarvis vallavalitsusel veel pisut piike murda, et koos Maanteeametiga leida parim lahendus, mis arvestaks nii Silmsi küla elanike huve kui ka riigi jaoks olulisi eesmärke. Kaaluda on tarvis nii mõndagi ja valikud ei ole lihtsad.



Interneti aadressilt tartutee.ramboll.ee leiab selle kohta põhjalikuma ülevaate.

Kodukant Harju kutsub külaelu edendajaid infopäevale

Pöördus Kodukant Harjumaa ja palus siin ajaveebis levitada infot järgmise ürituse kohta. Ma ei ole veendunud, et mul endal on võimalik sel üritusel osaleda. Kui meie küladest keegi soovib infopäeval osaleda, palun võtku pärast ühendust ja edastagu muljeid! :)

MTÜ Kodukant Harjumaa ja MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu korraldavad ühiselt infopäeva

Esmaspäeval, 28. septembril 2009.aastal Jõelähtme Rahvamajas kell 16.00-20.00
Oodatud on kõik Harjumaa külavanemad, külaelu edendajad ja vallavalitsuse töötajad, kes
tunnevad muret meie külade elu-olu üle ning tahavad seda elamisväärsemaks muuta.

PÄEVAKAVA

1. Projekt „Külavanem – sild külale ja omavalitsusele” - 1. perioodi ülevaade ning 2.perioodi tegevuste tutvustamine - MTÜ Kodukant Harjumaa tegevjuht Marianne
Rosenfeld

2. Külavanemad – kogukonna eestvedajad leader programmi rakendamisel - MTÜ
Põhja-Harju Koostöökogu juhatuse esimees ja Iru külavanem Arno Kannike

3. Kodanikuühiskonna Sihtkapital – mis ja milleks? - KÜSK-i juhataja Agu Laius

4. MTÜ Kodukant Harjumaa ja Põhja-Eesti Päästekeskuse koostööst ning
ohutusalaste koolituste korraldamisest Harjumaa küladele – MTÜ Kodukant
Harjumaa juhatuse esimees Anu Altmets

5. Külade rahastamine ning valla ning küladevahelisest koostöö võimalikkusest -
Jõelähtme vallavanem Toomas Kümmel

6. Viimsi külavanemate rõõmud ja mured viimasel 4 aastal – Tammneene külavanem
Raivo Kaare (Viimsi vald)

7. Ühe valla küladele ühine katusorganisatsioon – Praktilisi kogemusi ja nõuandeid jagab Rae Valla Alevike ja Külavanemate Seltsi (RVAKS) eestvedaja, Rae vallavolikogu
aseesimees Ado Sepa

Küla arengukava koolituse muljed

Sellest on nüüd juba mõni aeg möödas, kui lõppes (KK Harju korraldatud) küla arengukava koolitus. Sügisest alates kolmel päeval toimunud koolitusest õnnestus osaleda kahel päeval, esimesel korral viis koolituse läbi nn suure Kodukandi koolitaja Hele-Mall Kink ning teisel korral Krista Habakukk, kes on ühtlasi Soometsa küla arendaja.

Kujutis Pärnu Postimehe veebist.

Üks sedalaadi, intensiivsete rühmatöödega koolituse pluss on, et saab mõne uue hea tuttava. Nii jäid sel korral meelde Saunja küla Kuusalu kandist, muinasajast pärit küla, kus täna on nii palju väiketalunikke, et kõik eluks vajalikud toiduained saab oma küla inimeste käest osa, kuskil Rakvere suunal asuv Tammiku küla, mille külavanem oli suur ökokogukondade fänn, ning Kirimäe küla Haapsalu kandis, mille veebilehte otsitakse sageli google´st ning satutakse vahel ka siia, sest siin oli põgusalt juttu endisest Kirimäe külast praeguse Karla küla maadel.

Viimasest koolituspäevast möödunud aeg võimaldas mõtetel pisut settida. Kui küsida, milleks üldse külale arengukava, siis sellele sain küll üsna praktilise vastuse. Arengukava kõige lihtsamalt tähendab, et külarahvas lepib kokku, milline on küla tulevikupilt. Siis valitakse välja kõige tähtsamad valdkonnad, millega hakatakse intensiivsemalt tegelema järgneva nt viie aasta jooksul, jagatakse tegevused viie aasta peale laiali, märgitakse juurde eeldatavad kulud. Väga oluline praktiline eelis on, et sel juhul ei pea projektidel nö järel jooksma, tähtaja lähenedes paaniliselt nuputama hakkama, et milleks seekord raha küsida, vaid see töö on juba ette ära tehtud. Kui õnnestub natukenegi raamidest välja astuda, ei ole ka tulevikupildi koostamine väga keerukas. Enamik meist ju unistab ja seab plaane oma koduga seoses - kelle unistuseks on mullivann sauna eesruumis, kes soovib suvekööki aeda. Täpselt samamoodi tuleb unistada ka oma külast. Eks me oleme oma üritustel ka jõudumööda selliseid väikseid ajurünnakuid ühe ja teisel teemal teinud, aga kindlasti tuleks selle aasta jooksul meie kolme küla arengukava valmis saada.

Üks oluline asi, mille teada sain - piirkonna (ühe või mitme küla) arengukava ei tohi segi ajada MTÜ arengukavaga. Küla arengukava tegemisele ja muutmisele kaasatakse kõik selle küla või mitme küla inimesed, ka selle piirkonna ettevõtjad, muud huvigrupid. Et küla tulevikuplaanide elluviimiseks on vaja projekte kirjutada ja raha küsida, milleks on vaja mingit juriidilist isikut, MTÜ-d, siis võib rahvas volitada külaseltsi arengukava ellu viima. Kindlasti ei muutu piirkonna arengukava aga MTÜ arengukavaks, mida saavad muuta ja uue perioodi kohta uut arengukava koostada vaid MTÜ liikmed, nagu Habajal plaan oli, kusjuures seltsi liikmeid on vaid kolme käe sõrmede jagu. Muide, Habaja piirkonna - kuhu praegu ka meie kolm küla on arvatud - arengukavaga, mis on koostatud perioodiks 2005-2010, saab tutvuda siin.

Kujutis Habaja Külade Seltsi veebist.

Aitäh Riinale, et ta 2005.aastal selle suure töö ette võttis ja Habaja piirkonna kohta arengukava koostamist vedas. Poleks ta seda teinud, ei oleks meie Andrusega sinna punti sattunud. Sel juhul ei oleks ka meie kolmes külas külavanemat valitud ega ühiselt tegutsema hakatud. Oleksime nokitsenud igaüks oma elu ja asjade kallal, nagu kahjuks väga mitmed külad.

Veel üks oluline asi, mida koolitusel rõhutati, on läbipaistvus tegevuste elluviimisel. Külaselts peaks hoolema mõtlema, kuidas oma tegevustest inimesi teavitada, vajadusel tegema selle kohe kellelegi ülesandeks. Kui inimesed ei tea, misasju aetakse, tekib umbusk, lõhenemine. Näiteid võib tuua siitkandistki - miks meie külade inimesed ei käinud Habaja MTÜ vitraazhikursusel, mida kiideti viimases Kõue Kuulutaja numbris (lk 10), mille kohta võib lugeda Habaja MTÜ veebist ja spetsiaalselt selle projekti kohta loodud veebist? Sest inimesed ei saanud aru, miks korraldati suur rahvaküsitlus, kui algusest peale oli otsustatud, et tuleb vitraažikursus; sest inimesed ei saanud aru, miks, kui MTÜ sai nii suure summa selle projekti läbiviimiseks, tuleb veel ise kursusel osalemise eest maksta; sest inimesed ei saanud aru, miks sellise summa eest vaid üks klaasvitraazhikursus ja lastele lepatriinude kursus korraldati ja kuidas see aitab kaasa projekti eesmärgile - käsitöö kui elatusallikas, sest klaasvitraazhi ju ise kodus teha ei saa, selleks on ju vaja teatud aparaate. Olgugi, et mõned nendest küsimustest sai edastatud juba varem Habaja MTÜle, siis selgeid vastuseid neile ei tulnud ja tulemuseks ongi paljude külaelanike umbusk. Iseenest on loomulikult pikemas plaanis väga vahva, et Võtikmetsa sai endale selle aparaadi, mistõttu võib loota, et see kursus ei jäänud ühekordseks projektiks. Igati positiivne on ka see, et Võtikmetsal on valmimas käsitöövärkstuba, millest annab aimu pildigalerii. Kui ilmad soojemad, proovime Võtikmetsa külla minna ja väikse reportaazhi esitada, mis seal teoksil on.

Tuleb muidugi tunnistada, et ka ise olen teinud vea inimeste teavitamisega seoses - aasta tagasi, kui taotlesime esimest korda KOP-st raha ning ka saime selle, ei olnud lihtsalt aega enne külakoosolekut kokku kutsuda ja inimesi informeerida, kui juuli alguses, kui me ka rahad kätte saime. Selle aja peale info levis ise, rahvas isegi mujalt küladest oli juba uskumatuid jutte välja mõelnud, nagu oleks Arukausi pererahvas saanud sadu tuhandeid ning ehitaks endi tarbeks mingi puhkekeskuse. Sestpeale oleme aga kõiki tegevusi püüdnud kajastada siin veebis, et oleks kõigil võimalik operatiivselt kursis olla, mis siis parasjagu teoksil on :)

Lõpetuseks on õige aeg tänada Habaja senist juhatust koostöö eest ning soovida Habaja Külade Seltsi uuele värskele juhatusele õnne, edu, koostööd ja suuremat läbipaistvust oma tegemistes!

PS: kuivõrd Habaja veebis ei ole viimase teema kohta mingit uudist ja kuivõrd üks Habaja inimene juba pöördus, siis - jah, Habaja Külade Seltsil oli pühapäeval üldkoosolek, MTÜ liikmed valisid uue juhatuse, sest senine juhatuse esimees otsustas ameti maha panna. Uueks juhatuse esimeheks valiti Hille Schaffrik. Ei valitud Habajale uut külavanemat, sest külavanema saab valida terve küla üldkoosolek, külaselts (MTÜ) ja külavanem ikka kaks ise asja!

Nii et hea Habaja piirkonna elanik, mine ja aita külaseltsile uut hingamist leida, astu ka liikmeks ja löö kaasa! Hille leiad raamatukogust :)

Viimsi külavanemate segased seisud. Külavanema statuudi koolitus

Täna oli siis see Kodukant Harju külavanemate statuudi koolitus, millest ka siin varem juttu oli. Koolitus oli meeleolukas, aga esmalt mõni sõna Kelvingi külast, kus koolitus toimus. Kelvingi küla suhtes tekkisid üsna vastuolulised tunded. Otsustasin seda ka siin jagada, sest eks teises kohas kogetud pisikesed ebameeldivused sunnivad ka ise endale kriitiliselt otsa vaatama.

Andres Tarto aerofoto Kelvingi külast Taevapiltniku fotopangast.

Esimene asi oli Kelvingi külakeskuse leidmine. Ühel teeristil oli viit "Kelvingi 1 km", järgmist silti nägin alles tagavaatepeeglist, Kelvingi külasilti, mis tähendas, et tuli ümber keerata ja uuesti vaadata. Põhiteest vasakule jäi uuselamurajoon, mille tänavatel olid ees tõkkepuud. Kui sain vihje, et tee ääres on lasteaed ning külakeskus on selle tagaküljes, oli sellest juba rohkem abi. Lasteaia ees posti peal oli silt :"Valvab Securitas". Lasteaia tagumises küljes oli metalluks, mida oleksin ehk pidanud elektrikapiukseks, kui mitte üks härra poleks sealt väljunud ja julgustanud sisse tulema ja teisele korrusele minema. Uksest sisenedes paistiski paremal metalltrepp, vasakul valge uks sildiga "WC" ja "Securitas valvab". Mida seal kemmergus nii valvata, jäi arusaamatuks. Arusaamatuks jäi ka see, kuidas saab vesiklosett haiseda... Justkui oleks selles külakeskuses puudu naiselik käsi, mis niisuguseid - tegelikult ju pisiasju - oskaks märgata ja tähele panna.

Eks ka endal tuleb küla esmamulje pärast hetkel veel pisut piinlikkust tunda. Meil ei ole viitasid, meie infotahvlid on kahe ja poole aastaga omandanud hirmuäratava välimuse, sellest kunagi pikemalt, meie külaplatsi juurde viiva tee ääres on kolm lagunevat maja, millest kaks on praktiliselt kokku kukkunud. Hea uudis on aga see, et majaomanik olevat juba valda pöördunud seoses hoonete lammutamisega. Ja teadetetahvlitega püüame sel hooajal miskit ka ette võtta.

Kelvingi küla juurde tagasi tulles - muus osas tuleb selle küla rahva ees küll müts maha võtta. Küla on rajatud 1993.a Nõukogude piirivalve endise lasketiiru alale. Külakeskuses olid saada värvilised brošüürid, kust võis lugeda, et Kelvingi küla elanikud on ise välja ehitanud kõik eluks vajaliku - tehnovõrgud, pumplad, alajaama, laste mänguväljakud, 150 perega külas on ka eralasteaed. 2006 aastal võitis Kelvingi küla kauni kodu konkursi. "Külamiljöö" oli muidugi 90ndatele aastatele vastav, nagu ka aerofoto pealt näha on, selline linnalähikülavärk.

Viimsi vallas on aga külavanemate ja valla suhted väga sassis. Vald on sõlminud külavanematega lepingud ning nagu ma aru sain, on vald nüüd viie külavanemaga lepingu lõpetanud, teatanud külarahvale, et külavanemal ei ole enam volitusi ja korraldanud uue külavanema valimised, kuigi tegelikult valib külarahvas külavanema ja külarahvas - ja mitte vald - on õigustatud külavanema ka tagasi kutsuma. Palju raha, palju poliitikat, palju tüli. Koolitusel oli palju Viimsi külavanemaid, kõigil emotsioonid laes, käratsemist palju, nii et isegi koolitaja Kaie Toobal oli hämmingus ja ütles, et ta pole veel kuulnud, et külavanemad ja vald nii pahuksisse läinud on. Huvitav oli tema soovitus, et nii kaugele arenenud konflikti korral, kui valla ja külavanema vahel normaalne kommunikatsioon ei toimi, peaks külavanem ameti maha panema ja külarahvas uue külavanema valima.

Tänasest päevast veel nii palju kasu, et sain teada, et Kelvingi külavanem isand Lindemann on Kõue vallas Rava külas sündinud (reklaamisin talle Kõue Külade Seltsi üritusi, ehk siis tuleb teinekord külla KKS rahvale, siis teate :) ) ning sain teha tutvust ka Karla külaseltsi juhatuse liikme isand Taimlaga, kellega vahetasime numbreid, et siis kunagi Karla külale külla minna.

Vaatamissoovitus: külaelust paar huvitavat saatelõiku

Sel nädalal oli televusseris paar huvitavat saatelõiku külaelust, mida saab neti vahendusel ka tagantjärgi vaadata. Esiteks soovitan vaadata Reporterist Voose talispordipäevade lõiku. Aitäh Mailile hea vihje eest, endal oleks see saade jäänud muidu ka nägemata!

Vaata ka laupäevast saadet "Sõida maale!", kus räägiti põhjalikult Kõrtsialuse küla külaelust (alates 25:44).

Haldusreform kasuks külaelule?

Kujutis pärit Postimehe veebist.

Viimastel nädalatel on ajakirjanduses palju kõneainet pakkunud regionaalministri suht radikaalne reform, mille kõrval tundub mõisaportaali autori ja süsteemianalüütiku Valdo Prausti välja pakutud alternatiivse reformi ettepanek oluliselt rohkem diskuteeritav.

Täna aga hakkas mulle silma Rein Siku artikkel EPL-s, millest järgnev tsitaat:

"Kui haldusreform nüüd jõuga läbi viiakse, puhkeb pahameeletorm. Kiislerit pekstakse, ja veel kuidas! Loomulikult ja loodetavasti üksnes sõna jõuga. Kui esialgne tusameel aga oskuslikult siduda 1. mai üleriigiliste mõttetalgutega „Minu Eesti”, mis peaks toimuma igas valla- või kultuurimajas, siis jõutakse peagi olulise arusaamani. Nimelt: vallavalitsuse olemasolust ei sõltu külaelu tegelikul arendamisel peaaegu mitte midagi. Küll aga sõltub väga palju kolmandast sektorist – seltsidest, ühingutest, survegruppidest, mida loodetavasti hakkab kohaliku elu edendamiseks tekkima aina rohkem. Ju saadakse aru, et pea ainukesed kohad, kus veel raha liigub, on kõikvõimalikud kohalikud ja Euroopa fondid. Neist saab küla omaalgatus uute seltside-ühingute najal tuge. Just pahameel ja suur vastuseis innustavad viimaks ise tegema. See on nii eestlaslik!

Tegeliku elu vallavalitsustest lahtihaakimise tulemusena kasvab kohalik identiteet, oma küla sisu. Mõistetakse: oma nägu ei tähenda vallavanema palet, vaid tegelikke kohapealseid väärtusi ja tublide inimeste tegusid. Rääkimata kohaliku ajaloo väärtustamisest. Eesti kaardile tekivad uued, seni unustuse hõlmas olnud paigad."

Minu isiklik ja tagasihoidlik arvamus on küll kahtlev, kas 25 000 elanikuga kohalik omavalitsus ikka soosiks pisikeste külakeste ärkamist ja arenemist või läheksid kõik investeeringud poliitilise taustaga ürituste jaoks juba olemasolevatesse suurkeskustesse... Seetõttu ütlesingi, et mulle tundub sümpaatne isand Prausti ajalooliselt põhjendatud ja ülal viidatud vaade. Kes tahab aga põhjalikumat ülevaadet ning sõna sekka öelda, siis haldusreform2009 ajaveeb on siin.

Külavanemate koosolekust ja projektidest

Vallavanemal on tavaks kaks korda aastas kõik külavanemad ja külavanema staatust mitteomavad, aga külaelu edendamisele suunatud seltside juhid kokku kutsuda ning infot vahetada. Pühapäeval kogunesime Kõue Rahva Majja, kus oli kaetud pidulik laud ja sai asjaliku koosoleku kõrvale head-paremat mugida.

Esmalt andis vallavanem ülevaate olukorrast vallas. Ka tänasest majandussurutisest tulenevas sandis olukorras püüab meie vald siiski külaelu edendamisele suunatud projektide toetuseks omafinantseeringu summad leida. See on iseenesest tuleviku mõttes väga oluline, sest mis üldse hoiab inimest siin? Vaata siit lingist videolõiku - intervjuud presidendi tunnustuse saanud külavanema Tiiu Tomingasega, kui palju objekte on külahullude tegevuse tulemusega Kiideval valminud, kui palju aitab see kaasa nii kohalike elanike heaolule kui ka turismile.

Et siis valla niigi napid rahad üle vaadata ja otsused langetada, soovis vallavanem ülevaadet, millisteks projektideks valla külaseltsid sel aastal raha küsida plaanivad. Kõue Külade Seltsil oli päris mitu plaani, näiteks on plaanis rajada rahvamaja kõrvale laululava väliürituste tarbeks. Igavesti uhke külakiik on neil juba varasemast ajast püsti. Habaja Külade Seltsi plaanidest jäi meelde Habaja küla kodukandipäeva korraldamine ja Habaja lauluväljaku pinkide uuendamine. Alansi Offroad Klubil on mitmeid avalikkusele suunatud plaane, mistõttu loodan varsti siin ühe pikema usutluse Ainiga läbi viia. Tulemas on: Alansi Offroad Klubi territooriumil asuva endise suurfarmi hoone seinte grafiti asjatundjate juhendamisel perepäevana kas 30.05 või 01.06, suur üleüldine kolmepäevane kevadlaat 01.-03.05 jne jne.

Kuivõrd Alansi, Kirivalla ja Lutsu külaelu ei ole härjaila, siis asutame meie siin sel reedel toimuval koosolekul oma külaseltsi, oma juriidilise keha, mille kaudu ise edasi toimetada. See on siis juba meie külade ühine otsus, milliseid tegevusi plaanida ja milliste tegevuste jaoks raha küsida, kuid kindlasti tegeleme külade kiigeplatsi edasise arendamisega ning see plaan sai ka vallavanemale teatavaks tehtud. Katusekarkassile katus peale, mingeid lihtsatest vahenditest vigureid laste jaoks. Isegi kui meil siin vähe lapsi on - nii mõnelgi käivad suviti lapselapsed külas. Samuti on mõttekas muuta plats atraktiivseks võimalike eraürituste korraldajate jaoks, et ka meil oleks võimalik teenida pisutki raha uute projektide omaosaluste jaoks.

Mul külavanemana mõlguvad mõttes veel Mahtra matka- või terviseradade ja ajalooinfotahvlite projekt, millest on siin juba juttu olnud, kuid sellega ei ole mõtet rabistada, tuleb rääkida läbi erinevate huvigruppidega, suhelda ka Mahtra Rahvakooliga, aga ka Siuge ja Tamsi küladega, sest oleks hea, kui see oleks osa mingist suuremast rabaradade võrgustikust. Seega jääb see ilmselt JAP-i meetmete järgmiste tähtaegade teemaks.

Ja oma külavanemaks olemise viimaseks aastaks (2011), mis on ka Alansi ja Kirivalla külade kirjaliku esmamainimise 770.aastapäev, on mõte (loodetavasti koostöös Triigi külavanema Juhaniga, kel on sel teemal juba palju kogemusi ja kunstilisi oskusi) anda välja ajaloovihik meie kolme küla kohta ja korraldada suurem kodukandipäev.

Hea haldus, väärhaldus, külaseltsid ja külaelanike õigused

Oleme harjunud, et riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused peavad täitma mitmeid nõudeid, et oleks tagatud läbipaistvus (et tagada demokraatia arengut ja vähendada korruptsiooniohtu), et inimestel oleks võimalik saada nende tegevuse kohta teavet, et ametnikud peavad inimese vastu olema viisakad ja lugupidavad ning tegelema nende pöördumistega (vaata näiteks, kuidas Nahkanuia-mees oma vallaametnikke kiitis). Juba viis aastat tagasi tekkis meie õigusesse hea halduse tava, mis hõlmab neid põhimõtteid. Ülal pildil on toodud hea halduse tava rikkumise näited, kujutis pärit mu enda umbes viie aasta tagustest loengumaterjalidest.

Ajendatud Habaja Külaseltsile esitatud pöördumisest ja lähtudes sellest, et seda ajaveebi käivad lugemas mitu külavanemat, aga veel rohkem külaelanikke, annan täna siin mõne õigusalase seletuse, mis õigused on külaelanikel külaseltsi suhtes ning vastupidi, mis kohustused külaseltsil inimeste suhtes.

Alates 1.jaanuarist 2008, juba rohkem kui aasta on igaühel õigus pöörduda külaelu arendamiseks loodud MTÜ poole ja paluda selgitusi (selgitustaotlus) või esitada ettepanekuid tegevuse paremaks korraldamiseks (märgukiri), ning MTÜ on kohustatud vastama - juhul, kui keegi pöördub teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest antud vahenditekasutamist. Seega - kõik projektid, kõik tegevused, kus vald on taganud omaosaluse. Täpsemalt reguleerib seda märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus. Kui keegi pöördub muu teabega seoses, mis ei puuduta kohaliku omavalitsuse antud raha, oleks ikkagi viisakas ja hea halduse tavaga kooskõlas, kui külaselts vastab ja selgitab, et see ei ole külaseltsi pädevuses, ja soovitab pöörduda näiteks valla poole.

Täpselt samast ajast kehtib ka avaliku teabe seaduse muudatus, mis annab igaühele õiguse esitada teabenõude ja küsida külaseltsilt välja teavet, mis täpselt samuti seondub riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmise või toetusena antud vahendite kasutamisega.

Millest tunnevad puudust algajad külavanemad? (täiendatud 19.01 ajurünnaku tulemustega)

Kui ma täiesti ausalt mõtlen tagasi ajale, kui ma külarahva soovil nõustusin kaks ja pool aastat tagasi kandideerima külavanemaks, ei olnud mul küll väga selget ettekujutust, millesse ma end mässin. Lugesin Kõue valla külavanema statuuti ja ma arvasin, et külavanem peab vahendama vallale külaelanike muresid, külavanem peab kriisiolukorras teadma, kus keegi elab ja kellel mingid traktorid õue peal on. No ja mõne ürituse võiks ja ka külarahva rõõmuks teha. Täiendavat segadust ühisürituste korraldamisel tekitas minu jaoks see, et meie kolm küla kuuluvad Habaja külade seltsi alla. Koos umbes kümne teise külaga. Mis on selles osas külavanema ülesanne ja mis külaseltsi ülesanne? "Ärganud küla" mõistest ei olnud ma midagi kuulnud.

Et meie kolmes külas on asjad liikuma hakanud, on minu meelest järgnevad põhjused:

• et me (ütlen "me", sest Andrus oli abiks) suutsime mõned üritused ikka teha (nt tuleohutusõppus), Volbriöö ürituste traditsiooni käivitada, sellest piskustki piisas, et kolme küla inimesed kokku tulid ja omakorda häid ideid välja käima hakkasid. Pean muidugi silmas seda, et Jaan Arukausi majapidamisest tegi ettepaneku spetsiaalne külaplats koos kiigega rajada, mida me möödunud suvel innukalt ka ehitasime


• et ma sain tuttavaks teiste külavanematega ja kuulsin teiste edu- ja ämbrilugusid (olgu märksõnadena nimetatud külavanemate suvekool, sügisene väljasõit)


• et ma vahetasin töökohta. Kuni 31.12.2006 töötasin Sisekaitseakadeemias ühe suure õppetooli juhatajana, mis tähendas meeletult palju administratiivseid ülesandeid ning loengute ja koolituste läbiviimist. Kolme küla juhtimiseks ei jäänud kuigi palju jaksu.

Sel reedel oli Kodukant Harjumaa ja mitmed Harjumaa külavanemad kogunenud Kõue Rahva Majja, et korraldada ajurünnak just nimelt sel teemal - millist nõu ja abi vajavad algajad külavanemad.

Kõue Külade Selts kostitas külalisi esmalt pirukate, koogi ja kohviga - eks nii mitmetelgi oli selja taga pikk sõit ja hakatuseks kulus pruukost marjaks ära.

Seejärel kõneles Tiiu Lõoke talle omasel eriliselt muhedal viisil Kõue Rahva Maja rajamise loost ning sellestki, kuidas selle vähese ajaga, mis Rahva Maja on olnud avatud, on juba väga palju juhtunud, uued traditsioonid tekkinud või tekkimas (lastehommikud, mälumänguturniir jt).

Tiiu tutvustuse lõpuks tuli Kodukant Harjumaa ja külavanemate tervitamiseks kohale vallavanem ise, kes oma lühikese sõnavõtu lõpetuseks mängis väikse suupilliloo. Selle peale arvati, et Kõue vallavanem oskab peo käima tõmmata :)

Mis järgnes, ei olnud siiski pidu, vaid töö. Esmalt sai külavanemad ritta pandud selle järgi, kui kaugel keegi Tallinnast paikneb. Selgus, et mõni küla on kohe täitsa Tallinna külje all (Soodevahe, mis asub teisel pool lennujaama). Samuti selgus, et Kõue Külade Seltsi külad ei olnudki Tallinnast kaugeimad - Anija vallas asuv Voose küla on 60 km maanteid pidi. Teine rivistus sai tehtud selle järgi, kui kaua on keegi külaelu edendamisega tegelenud. Meie seas oli neid, kes on sellega seotud alles 7 kuud, aga Helen Haab Kodukant Harjumaast on külaelu küsimustega tegelenud lausa 17 aastat! Staažilt järgmised olid Anna ja Andrus Nilisk Vooselt, kes lausa 12 aastat juba külaasja ajanud. Selle rivi põhjal sai moodustatud ka töörühmad, et ühte rühma satuks nii värskeid kui ka staažikamaid tegelasi.

Töörühmad pidid ründama aju järgnevatel küsimustel: külavanema roll uinunud küla äratamisel; külakroonika pidamine ja külaajaloo kogumine; ühisürituste korraldamine, ühistegevused külas ja külakoosolekute läbiviimine; külaelanike muredega tegelemine ja infovahetus kohaliku omavalitsusega ning projektid.

Ajurünnakul tekkis palju mõtteid, mis said kõik kirja pandud. Kodukant Harjumaa esindajad said innustust mõttest koostada nn algaja külavanema mapp ehk siis memo olulisematest asjadest. Mulle endale tundus huvitav ka mõte korraldada mingeid teemapäevi, olgu see siis koduloouurijate seminar, laatade korraldamine või külaplatside või laste mänguväljakute rajamine, kus just teatud asjale spetsialiseerunud külahullud saaksid omasugustega kohtuda ja teatud teemaga süviti tegeleda.

Loodetavasti tekkis inimestel ka uusi kontakte ja sõpru. Mulle isiklikult meeldib eriti, et külavanemate üritustel on olnud võimalus saada tuttavaks oma kandi inimestega - nagu näiteks Andrus ja Anna Vooselt, kes on Kõue valla naabrid, eeskätt Paunküla Külade Seltsist vaadates. Aga samuti Milvi Taga-Nabala Külade Seltsist, eriti arvestades värsket postitust Weissensteini-blogis, mille kohaselt läks Alansi külast läbi minev talitee ka Nabalast läbi :) Milvi kutsus kõiki vaatama 31.05.2009 toimuvat suurt tantsupidu!

Ürituse lõpus tutvustas "Teeme ära 2009" Kõue valla koordinaator Juhan 1. mai mõttetalgute korraldamist, oma väga värskeid ideid Kõue valla osas. Loodetavasti said teistest kohtadest pärit külavanemaid ka mõningaid mõtteid oma kodukandis selles projektis osalemiseks.

Vaata ürituse kohta ka postitust Kõue Külade Seltsi veebist.

PS: Lisan siia ka Marianne saadetud ja tema poolt skännitud ajurünnaku tulemuslehed, kui keegi soovib sel teemal edasi mõtiskleda ja ehk mõne kirjutise kuskil avaldada. Lehtede analüüsimisel pea meeles, et ajurünnaku faasis pannakse kirja kõik, mis vähegi pähe tuleb, ilma kriitilise analüüsita. Kirja tuleks panna ka need asjad, mis tunduvad esmapilgul jaburad, teostamatud, sest selline asi võib omakorda mõnel teisel tõmmata käima veel huvitavama mõtte :)

Mis Kõue vallas üldse toimub?!

10.detsembril toimus Kõue vallas seltside päev. Ainuke seltside päev, kus varem osalenud olen, toimus kaks aastat tagasi Ardus. Siis oli tegu kadripäeva ühise tähistamisega - iga selts esines mingi etteastega: lauldi kadrilaule; esinesid rahvatantsijad, kes haarasid ka teisi tanstule; line-tantsu grupp õpetas kõigile line-tantsu; õhtu lõpetas suur ühislaulmine, vt pildigaleriid siit.

Seekord olid aga kõigi seltside esindajad kutsutud Kõue rahvamajja, kus istuti teisel korrusel mõnusalt maha ning iga selts tutvustas enda tegevust lõpule jõudval 2008.aastal. Mul oli võimalik sel üritusel olla vaid osaliselt, kuid ka see osa vääris kohaletulemist.

Iseenesest on kahju, et enamik seltse nii tagasihoidlikud on või siis aega ei leia, et oma tegemisi ka teistele vallaelanikele promoda. Kui sind ei ole veebis või Kõue Kuulutajas, ei ole sind olemaski. Ometi oleks mitmeid koostöömomente, mis niimoodi kasutamata jääda võivad... Üritan nüüd mõned märksõnad siin fikseerida ja loodan, et keegi kirjutab põhjaliku ülevaate Kõue valla seltsielust ka Kõue Kuulutajas.

• Alansi Offroad Klubi on väga lennukalt alustanud - 2008.a jooksul toimunud üritustel (sh täikad ja muddrag) käis 4500 külalist!


Pildil Ain Salupõld Alansi Offroad Klubist kõnelemas. Pildid tegi Andres Mätlik.


• Ardus on kaks käsitööklubi, kes meisterdavad igasugu põnevaid vidinaid, lapitekke, kaltsuvaipu jne. Õhtu käigus leppis Kõue Külade Selts ühe klubiga juba kokku, et rahvamajja tuuakse kangasteljed ja seal hakatakse pakkuma ka õpetust.
  
• Ardu kodulooring, mis sai hiljuti 10.aastaseks, koondab piirkonna ajalugu, kogub mälestusi, vanu pilte jne, käib erialastel õppereisidel muuseumites jne ja annab välja raamatuid. Sel aastal anti välja 2 raamatut: Sirje Saulepi ja Irene Tsireli sulest.
  
• Daamide bänd "Üllatus", kes nüüd harjutavad ka Kõue rahvamajas, kes aitavad luua väga särtsaka peomeeleolu


• Äksis tegutsevad automudelistide klubi, kus väiksed jõmmid koos hasartsete isadega rallivad raadio teel juhitavate autodega ringrajal, (millesarnaseid on Eestis veel neli) ning kus peetakse vahel ka rahvusvahelisi võistlusi


• Habaja Külade Selts, kelle koosseisu kuulume ka meie, on tegelenud laste mänguväljaku arendamisega jm, vaata lähemalt nende koduleheküljelt


• Kõue Külade Selts, kelle Aasta Tegu oli rahvamaja avamine. Aasta teine suurüritus oli külade päev Palal. Kõue Külade Selts on kahtlemata meie valla külaelu lipulaev ning Kõue rahvamaja tundub juba nüüd kujunevat valla külaelu vaimukeskuseks, mille üle saab siirast rõõmu tunda :)


• Triigi küla moodustas hiljuti Otto von Kotzebue nimelise Triigi Külaarendamise Seltsingu eesotsas Juhan Soometsaga, kel on ka mitmeid põnevaid mõtteid ja plaane Triigi rahvaga.
  
• Väga põnev oli kuulda Paunküla Külade Seltsist, kellest seni on vähe kuulda olnud. Antero Võsa alustas ülimalt tagasihoidliku sissejuhatusega, justkui polekski neil teiste külaseltside tegude kõrvale midagi väärilist välja panna, kuid järgnenud jutt tõestas vastupidist. Neil on seal terve rida üritusi, alates uue aasta algusüritustest lõpetades nääriüritustega, mille vahele jäävad heakorratalgud, jaanituli, 70ndatel likvideeritud Paunküla kooli kokkutulekute korraldamine, Rõõsa järvemuusika pimedal augustiööl järvel ujuvate küünalde ja harfide vms instrumentidega. Sel aastal rajasid nad ühe märjema koha peale tiigi, mille kõrvale plaanivad lähitulevikus samuti rahvamaja ehitama hakata. Ja loomulikult on Paunkülas Musketärid ehk neli aktiivset musketäride sümboolikat armastavat prouat :)


Pildil Hille Schaffrik (Habaja Külade Seltsi juhatuse liige), Antero Võsa Paunküla Külade Seltsist, üks proua, keda veel ei tunne ning Sirje Saulep, valla kultuurinõunik.


• Andku nüüd need seltsid mulle andeks, keda mul hetkel ei ole meeles nimetada ja nende tegusid kirjeldada, aga lõpetuseks nimetan ma Kiruveres tegutsevat muinasseltsi, kes on võtnud endale eesmärgiks püüda taaselustada muinasaega. Katti Muru rääkis oma seltsi tegevuses nii haaravalt, et tekkis tõsine tahtmine edaspidi ka õpitubasid külastada. Kiruveres korraldatakse kahte tüüpi üritusi: muinaslaagrid ja õpitoad, kus õpitakse käelist tegevust. Nad proovivad seal omaaegsete vahenditega meisterdada igasugu asju, mida tollal ka kasutati, et selgitada katsetuste tulemusel välja, "wie es eigentlich gewesen ist", ehk kuidas asjad siis tegelikult olid. Väga kihvtid fotod, väga kihvt idee! Neil on palju plaane tulevikuks, nii et soovime neile edu ja kordaminekuid! Muinasaega taaselustav selts sobib Kõue valda ka seetõttu imehästi, et meil on ju tegelikult väga palju muinasaegseid asulakohti (vt Kolu-Äksi muinastee kohta ja ka Alansi ja Kirivalla kui muinasasulakohtade lühikest tutvustust).

Seejärel pidin kahjuks lahkuma järgmisele üritusele, kuid Kõue rahvamajas kõneldi edasi võimalustest, mis meile avanevas seoses JAP-i ehk Järvamaa Arengu Partnerite liikmeks olemisega ja Leader-meetme rahade taotlemisest, vt selle kohta rohkem KKS kodulehelt.

Ilmselt toimus peale ametlikku osa ka mõnus seltskondlik tšill, sest all korrusel olid ootel peened pirukad ja värsked lõhnavad saiakesed.

Ürituse kohta veel mõned pildid on Habaja Seltsi kodulehel.

Sel nädalal toimunud koosolekutest

Sel nädalal käisin kahel koosviibimisel seoses külavanematega.

Täna õhtul toimus Habaja Külade Seltsi koosolek, kus arutati eelarvet ja sellega seoses uue aasta plaane. Tänane koosolek toimus Habaja raamatukogu uutes elegantselt renoveeritud ruumides.

Riina palvel rääkisin ka Kodukant Harjumaast ja nn Külavanemate Kojast. Et sellest ei ole ma siin seni eriti juttu teinud, olekski kohane ka siinkohal sellest kirjutada.

Kui eelmisel aastal oli nn suurel Kodukandil suur külavanemate projekt, mille raames korraldati eri koolitusi ja ka külavanemate suvekool, siis sel sügisel sai alguse Kodukant Harjumaa projekt, mida rahastab KÜSK, ning mille pealkiri oli "Külavanem: sild külale ja omavalitsusele".

KÜSKi kodukalt leiab ka projekti lühitutvustuse:

Projekt „Külavanem - sild külale ja omavalitsusele".

"Projekti eesmärk: Viia külavanemad nö. kaardile. Täna on arusaamad külavanema rollist ja tegevusest nii omavalitsuste kui külade tasandil Harjumaal piirkonniti väga erinevad. Mõnel pool on külavanem võtmeisikuks küla ja valla omavahelisel suhtlemisel, mõnel pool lihtsalt on tal esindusfunktsioon. Mis oleks õige? Milline peaks olema külavanema roll?Olulisemad tegevused: Luua Harjumaa Kodukandi juurde Harjumaa külavanemate koda, (külavanemate võrgustik), kus toimuksid külavanemate koolitused, kokkusaamised, õpperingreisid, omavaheline suhtlus ja külavanemate vaheline mentorlus (vanemad ja targemad juhendavad algajaid).Projektiga tahame saavutada, et külavanemast saaks kohaliku elu edendamise võtmeisik ja et teda arvestataks ka riigi tasandil külaelu kaasarääkimisel."

Suuresti tänu sellele, et osalesin külavanemate suvekoolis, et tekkis hea klapp teiste harjukatega, et Kodukant Harjumaal ei olnud aktiivseid liikmeid ei Kõue ega Kose vallas, tegi Marianne (Kodukant Harjumaa tegevjuht) mulle ettepaneku osaleda külavanemate kojas. Seni on meil toimunud kaks kohtumist, kus arutasime, kuidas külavanemate koja tööd nö käima lükata.

Esimene tõsisem üritus toimus toimus sel kolmapäeval Rae vallas, millest Riina esitas Habaja Küladeseltsi blogis reportaaži koos piltidega. Minu jaoks oli vast kõige olulisem Harju Ettevõtlus-ja Arenduskeskuse esindajate esinemine, kes andsid ülevaate, kust ja milleks rahasid taotleda saab ja lubasid aidata ka nõuga projektide kirjutamisel. Nad andsid ka jaotismaterjali, kus kogu info koos linkidega olemas.

Ürituse alguses oli meil võimalik näha, kuidas Rae vallas toimub töö külavanematega. Rae vallavoligkogu liige Ado Sepa on pühendunud külavanematega tegelemisele. Regulaarselt toimuvad koosolekud, vahetatakse infot, mis toimub volikogus jne. Neil on loodud ka kõiki külavanemaid ühendav MTÜ, mille raames saab teha projekte nn kõiki külasid hõlmavate asjade jaoks.

Koosoleku päevakorrapunkte oli palju ning ma olin üsna rõõmus eriti finantseerimisvõimalustest ülevaate saamise eest, nii et põhimõtteliselt alles Juhani tänast postitust lugedes tekkis ka mul kahjutunne, et tegelikult ei olnud plaanis tutvuda kõigi kohaletulnutega ja kuulata nende mõtteid.

Mulle meenus ka sellesügisene kahepäevane õppereis, kus käisime tutvumas mitmete Viljandimaa küladega, kuid õhtul, kus pidi olema arutelu külavanemate rollist, oli hoopis loeng külavanema rollist. Olid mõned inimesed, kellel oli palutud valmistada ette lühike ettekanne oma kandi külaelust, sh minul, peale mida pidi järgnema arutelu. Isegi toolid tõstsime poolringi kujuliselt, et soodustada arutelu. Kuid et põhiettekandja läks väga hoogu, anti sõna ainult Kiviloo külavanemale. Seejärel oli õhtusöök ning õhtusöögi järel "töö sektsioonides" ehk siis osa läks sauna, enamik oma tubadesse ning mina istusin ja lobisesin üsna väikse pundiga. Vaatasime ka Kiviloo küla tegemiste DVD-d, mis oli iseenesest ka täitsa lahe.

Mul olid aga päris suured ootused õhtuse arutelu suhtes külavanemate rollist, sest õhtuks olid kohale tulnud ka mitmed Viljandimaa külavanemad. Olime küll päeval tutvunud Kuhjavere, Tuhalaane jt küladega, kuid kohale tulid ju veel muude külade külavanemad. Kuid ka nemad vaid kuulasid ettekannet, sõid õhtust ning lahkusid seejärel. Seega olen täiesti nõus Juhaniga: edaspidi tuleb niisugusel üritustel tõesti rohkem rõhku panna inimeste kaasamisele ja mõttevahetusele tingimuste loomisele. Üks asi on saada neilt igasugu põnevaid ideid, teine asi aga nn võrgustiku loomine, et külavanemad oleksid üksteisega tuttavad ja suhtleksid.

Jaanuaris on plaanis külavanemate koja üritus Kõue vallas, siis on plaanis tegeleda külavanemate nn mentorluse programmiga, kus on ajurünnak ja rühmatööd täiesti omal kohal.

Sõnumitoojas artikkel Kodukant Harjumaa plaanidest seoses külavanematega

Ida-Harju ajalehes "Sõnumitooja" kirjutatakse, et Kodukant Harjumaal käivitus projekt "Külavanem – sild külale ja omavalitsusele".

Projekti lõppeesmärk on saavutada, et külavanemast saaks kohaliku elu edendamisel võtmeisik ning teda arvestataks ka kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil külaelu kaasarääkimisel. Projektiga seoses moodustati Külavanemate Koda, milles püüti kaasata võimalikult paljude piirkondade külavanemaid. Ka mina olen selle koja liige ning püüan kojas arutatavaid teemasid kajastada Kõue vallas. Kodukant Harjumaa tegevjuht Marianne Rosenfeld (pildil paremalt esimene) käis Kõue valla inimestele külavanemate projektist rääkimas juba septembris Harmis toimunud infotunnil.

Ajalehes "Sõnumitooja" kutsub Marianne üles kõiki kaasa mõtlema: "Kellel on veel soove ja ideid, andke meile teada, püüame neid kindlasti arvestada. Kui on külavanemaid, kes pole meiega veel liitunud, tulge julgesti."

Terve artikliga saab tutvuda siin.

Marianne kontaktid leiab Kodukant Harjumaa kodulehelt.

Arukausi ja Karjatse talu hoidised Olustvere hoidistemessil. Külavanemate õppereisi muljeid

27.ja28.septembril toimus Kodukant Harjumaa korraldatud külavanemate õppereis Viljandimaale, mille käigus oli plaan kohtuda mulgi kohalike külaelu liidritega, et vahetada mõtteid külavanema rolli üle tänases Eestis.

Õppereisi raames külastasime Olustvere ülevabariigilist hoidistemessi. Messil osalesid meie kandist Lutsu külast Karjatse talust Vilma "Tulised tomatid" ja Kirivalla külast Arukausi talust Reeda hoidised "Vale-ananassi" ja "Mesised kibuvitsad". Minu nimi on hoidise sildil üksnes seetõttu, et oleks teada, kelle kaudu võidu korral auhind edasi anda.

Harjumaa hoidistest sai AHAA-auhinna Kiili valla Paekna küla seltsi eestvedaja Milvile, kuid mul oli võimalus anda üle meie naistele kingituseks osalemise eest huvitav raamat Olustvere hoidistest. Loe hoidistemessi võitjatest ka Maalehest.

Kõigil messikülastajatel oli võimalik hoidiseid degusteerida ja osaleda ka parima hoidise valimisel.

Üritust kajastas ka ETV, kes parasjagu intervjueerib Aime Vilu Tartumaa Kodukandist.

Olustvere ja eriti Olustvere mõis või loss on muidugi omaette vaatamisväärsused, mida saan soovitan kindlasti vaatama minna. Mõis ise on kaunis, selles on huvitav nikerdatud hobuste ja linnutopiste näitus, mõisa ajalooline park on liigirikas ja hooldatud ning ka mõisa kõrvalhooned on hästi säilinud. Vaata Olustvere mõisa kohta ka vikipediast.

Pärast Olustvere messiga tutvumist, hoidiste maitsmist ja uute ja huvitavate retseptide kogumist läks sõit edasi Kuhjaverre, mis valiti 2007.a kõige tegusamaks külaks. Juba Olustveres oli kohal külavanem Romeo Mukk, kes Mulgimaa kaunite alleede taustal rääkis enda kogemustest külaelu arendamisel.

Kuhjaverre viiva tee ääres oli kaunis lillekuhi, küla infotahvel koos talude asendiplaaniga, külasilt ja neljakambriline bussipaviljon, mis olid kõik kenasti ühes stiilis.

Siin on näha Kuhjavere külaplats koos lipuvarda, külakiviga (millel ka küla esmamainimise aasta), presidendi poolt istutatud tamm, lõkkease ja taamal vanast ehitussoojakust ehitatud külamaja. Vasakule jäi ka igavesti suur külakiik.

Karismaatilise Romeo jutust jäi meelde mõte, et edukas külavanem on see, kes suudab enda ümber koondada väga hea meeskonna. Külavanem ei pea (ega suudagi) üksi igasugu vahvaid üritusi korraldada. Vahvaid üritusi seal aga jagub, alates naistepäeva tähistamisest lõpetades külavanema vastuvõtuga vabariigi aastapäeval. On üritusi, kus käib väike punt inimesi, aga on üritusi, kuhu tuleb naaberkülade ja -valdade rahvast. Nn kaubamärgina on Kuhjaveres toimunud neli aastat külateatrite päevad.

Innustav oli, et Kuhjaveres ei olegi väga palju rohkem inimesi kui meie kolmes külas: Kuhjaveres on 70 elanikku ja 25 püsivalt asustatud talu.

Edasi vaatasime Viljandi külje all asuva Heimtali vaatamisväärsusi, mis nägid välja nii põnevad, et tekkis tunne, justkui oleks sattunud kuskile välismaale. Pildil kaunis Heimtali viinaköök, mida millegipärast ka pidi tondilossiks kutsutama.

Teine uskumatult uhke vaatamisväärsus oli Heimtali ringtallid, mis oli vanasti viieteistnurkne karjahoov. Müüride keskel asub uus maja, mis oma arhitektuurilt sobis vanade müüridega täitsa kenasti. Majas on kooli ja kogu küla raamatukogu, infopunkt ning spordikeskus, müüride vahele on oskuslikult paigutatud korvpalliväljak. Loe Heimtali ringtallide taastamisest põhjalikumalt Äripäevast ja Sakalast ja Eesti Päevalehest.

Heimtali kohta kirjutati lehes veel, et "Heimtalis on suur park ja pikad alleed. See on orgude poolest üks rikkamaid ja kaunimaid Eestis. Ürgoru nõlva liivakivis niriseb hulgaliselt allikaid, mis on endale uuristanud kitsaid sälkorge."

Seejärel tutvusime veel ühe eriliselt aktiivse külaga, millel nimeks Tuhalaane. Tuhalaane küla keskuses oli külamaja, milles asus raamatukogu, väike köök ning küllalt suur saal, mida kasutati kõiksugu huvitegevusteks.

VÜF rahastamisel ehitati Tuhalaande aga Suvekursuste Keskus, mis on kunsti ja käsitööga tegelemise suvebaas. Keskuse kaugemaks eesmärgiks on Tuhalaane külaelu edendamine nii turismi kui kunstiga seonduvate tegevustega ning anda võimalus erineva sotsiaalse staatusega inimestele kooskäimiseks. Suvekursuste keskuses on suur lava, istepingid ja lõkkease. Külalised saavad seal mõnusalt telkida.

Tuhalaanes on järve kaldal mägi, mille otsas on õigeusukiriku varemed. Need varemed on seisnud selliselt ligi 60 aastat, kuid nüüd on Tuhalaane rahvas võtnud tõsiseks südameasjaks kiriku taastamise. Selleks korraldati sel suvel heategevuslik kontsert. Tuhalaane kiriku taastamisest on kirjutatud Sakalas ja Postimehes.

Kiriku kõrval asunud endises koolimajas tegutseb aga Tuhalaane Külaperede Selts, millel oli uskumatult särav ja positiivset energiat kiirgav juht, kelle muljeid oleks sõna otseses mõttes võinud kuulata mitu tundi. Külaperede selts korraldab samuti igasugu põnevaid üritusi (õunapäev, sõnakunstipäev), mille kroonika on kõik ilusti dokumenteeritud suurtes albumites. Perenaise Helvi Visnapi sõnul on Tuhalaane kohta olemas ka 32-salmiline lorilaul, mida ta meile siiski ette laulma ei hakanud. Kuulsin mitmeid inimesi arvamas, et Tuhalaanesse tuleks kindlasti tagasi tulla.

Tuhalaane Külaperede Seltsiga tutvumisest jäi meelde huvitav mõte pildistada teatud aja takka kõiki majapidamisi koos pererahvaga.

Tuhalaane Külaperede Selts on joonistanud Tuhalaane talud EV I perioodi jooksul ning tänapäeval, tähistades eraldi need talud, mida enam ei ole.

Laupäeva õhtul Kopra talus pidas põhjaliku ettekande Tartu Ülikooli Pärnu kolledzhi õppejõud Valter Parve, kes rääkis sellest, et külaseltsid võiksid mõelda vallale hoolekandeteenuse pakkumist. Ta rääkis põhjalikult ka külavanemate ülesannetest - olla kursis õigusaktidega, olla kursis projektide rahastamisvõimalustega, suhelda elanikkonna ja vallaga jne.

Kõige rohkem jäi minu jaoks kõlama mõte, et iga külaselts peaks eraldi eesmärgiks seadma külaseltsi pideva promomise meedias. Nii kohalikus lehes kui ka maakondlikus (nt meie kandis Harju Elu, Harju Ekspress). Põnevatest üritustest võiks aga teavitada ka suuremaid lehti, näiteks Maalehte, aga ka kas Eesti Päevalehel või Postimehel on oma külaelu rubriik. Mine tea, millal seal parasjagu totaalne hapukurgihooaeg on ja huvitav üritus mistahes väikeses külakeses võib kajastamist leida.

Pärast õhtusööki toimus "töö sektsioonides". Kiviloo külaseltsi esindajate Eve ja Renega arutasime sõpruskülade loomist. Pildistas Soodevahe külavanem Jaanus.

Pühapäev oli aianduse ja mesinduse päev, kus meile räägiti marjakasvatusest ja mesilaste pidamisest. Pildil tutvume Kambja marjakasvatustaluga.

Vaata täiendavalt:

• õppereisi kohta ilmunud nupukest uudisteportaalis Kalev
• ja artiklit Harju Ekspressis
• õppereisi piltide galerii (Monika pildid)
• Soodevahe külavanema Jaanuse pildid
• Heimtali hobusekasvandus ja sealsed vaatamisväärsused

Septembrikuu Kõue Kuulutajas külavanemate suvekoolist ja Harmis toimunud infotunnist

Külavanematest ja külaseltsidest

See siin on meie Kõue vald koos oma 38 külaga, allikas: Maa-ameti kaardiserver.


Punakat värvi on nüüd need külad, kus on valitud külavanem. Kõue valla kodulehe andmetel on vallas 10 külavanemat. Kuna mõni külavanem esindab mitut küla, siis võib öelda, et 15 küla on valinud endale külavanema.


Kõue vallas on ka kolm külaseltsi: Paunküla, Habaja ja Kõue külade selts. Paunküla seltsi külad on kaardil roosakad, Habaja külad rohelised ning Kõue külad sinised.

Paunküla külaseltsist tean ma kõige vähem, õigemini ei tea eriti üldse, millega seal tegeletakse.

Kõue Külade Selts on meile lähemal ning selle kandi tegevustest olen siingi ühtteist kirjutanud. Kõue seltsil tundub kõige loogilisem juhtimisskeem olema - kõik MTÜ alla kuuluvad külad on valinud ära külavanema ning külavanemate seltskond peab regulaarselt koosolekuid, ühiselt otsustatakse asju ning traditsiooniks kujunenud külade päeva üritus liigub igal aastal ühest külast teise. Sel aastal toimus külade päev Pala külas, kuhu oli ka mul tõsine plaan jõuda, kuid kuhu siiski ei jõudnud. Triigi külavanema muljete järgi paistab, et tegu oli väga vahva üritusega.

Habaja külaseltsi areng on jälle hoopis teistsugune olnud. Seltsi juht Riina on oma blogis kirjutanud seltsi tekkimisest ja ajaloost. Igatahes on vaid üks külavanem ning minu teada ei ole mõnest külast mitte kunagi mitte ühtegi inimest osalenud külaseltsi tegevuses. Eks siin ole mõtlemisainet, kes, kas ja kuidas neid külasid äratama peaks.

Külavanemate suvekoolis pakuti välja selline test, et välja selgitada, kas küla on ärganud või veel koomas (vasta jah või ei):

1. Tead eesnime pidi vähemalt 2/3 oma küla inimestest
2. Tead eesnime pidi vähemalt 1/4 küla suveelanikest
3. Külas tegutseb vähemalt üks selts või seltsing
4. Külale on valitud külavanem, olgu või üks külavanem mitme küla peale
5. Külal on oma arengukava või tulevikuvisioon
6. Külas on viimase kahe aasta jooksul toimunud kas või üks ühisüritus
7. Tead oma küla piire, kus küla algab ja kus lõpeb
8. Küla inimesed on oma muredest või probleemidest kirjalikult vallale teada andnud, allkirju kogunud vms.

Loe "jah" vastused kokku:

• 6-8 "jah" - oled õnnelik inimene, elad ärganud ja rõõmsas külas
• 3-5 "jah" - küla on ärkamise teel, aita omalt poolt igati kaasa
• 1-2 "jah" - kindlat lootust ärkamiseks veel pole. Otsi oma küla sädeinimesed üles. Mõtelge üheskoos oma küla äratamise peale.
• 0 "jah" - elad uinuvas ja põduras külas. Haara ise härjal sarvist või looda õnneliku juhuse peale. Äkki tuleb prints valgel hobusel sinu küla äratama...
  

Niisuguste teemadega tegelesime 3.septembri infotunnis. Sellest kirjutasin aga Kõue Kuulutajale loo, kui see ilmub, panen selle siiagi.