27.ja28.septembril toimus Kodukant Harjumaa korraldatud külavanemate õppereis Viljandimaale, mille käigus oli plaan kohtuda mulgi kohalike külaelu liidritega, et vahetada mõtteid külavanema rolli üle tänases Eestis.
Õppereisi raames külastasime Olustvere ülevabariigilist hoidistemessi. Messil osalesid meie kandist Lutsu külast Karjatse talust Vilma "Tulised tomatid" ja Kirivalla külast Arukausi talust Reeda hoidised "Vale-ananassi" ja "Mesised kibuvitsad". Minu nimi on hoidise sildil üksnes seetõttu, et oleks teada, kelle kaudu võidu korral auhind edasi anda.
Harjumaa hoidistest sai AHAA-auhinna Kiili valla Paekna küla seltsi eestvedaja Milvile, kuid mul oli võimalus anda üle meie naistele kingituseks osalemise eest huvitav raamat Olustvere hoidistest. Loe hoidistemessi võitjatest ka Maalehest.
Kõigil messikülastajatel oli võimalik hoidiseid degusteerida ja osaleda ka parima hoidise valimisel.
Olustvere ja eriti Olustvere mõis või loss on muidugi omaette vaatamisväärsused, mida saan soovitan kindlasti vaatama minna. Mõis ise on kaunis, selles on huvitav nikerdatud hobuste ja linnutopiste näitus, mõisa ajalooline park on liigirikas ja hooldatud ning ka mõisa kõrvalhooned on hästi säilinud. Vaata Olustvere mõisa kohta ka vikipediast.
Pärast Olustvere messiga tutvumist, hoidiste maitsmist ja uute ja huvitavate retseptide kogumist läks sõit edasi Kuhjaverre, mis valiti 2007.a kõige tegusamaks külaks. Juba Olustveres oli kohal külavanem Romeo Mukk, kes Mulgimaa kaunite alleede taustal rääkis enda kogemustest külaelu arendamisel.
Kuhjaverre viiva tee ääres oli kaunis lillekuhi, küla infotahvel koos talude asendiplaaniga, külasilt ja neljakambriline bussipaviljon, mis olid kõik kenasti ühes stiilis.
Siin on näha Kuhjavere külaplats koos lipuvarda, külakiviga (millel ka küla esmamainimise aasta), presidendi poolt istutatud tamm, lõkkease ja taamal vanast ehitussoojakust ehitatud külamaja. Vasakule jäi ka igavesti suur külakiik.
Karismaatilise Romeo jutust jäi meelde mõte, et edukas külavanem on see, kes suudab enda ümber koondada väga hea meeskonna. Külavanem ei pea (ega suudagi) üksi igasugu vahvaid üritusi korraldada. Vahvaid üritusi seal aga jagub, alates naistepäeva tähistamisest lõpetades külavanema vastuvõtuga vabariigi aastapäeval. On üritusi, kus käib väike punt inimesi, aga on üritusi, kuhu tuleb naaberkülade ja -valdade rahvast. Nn kaubamärgina on Kuhjaveres toimunud neli aastat külateatrite päevad.
Innustav oli, et Kuhjaveres ei olegi väga palju rohkem inimesi kui meie kolmes külas: Kuhjaveres on 70 elanikku ja 25 püsivalt asustatud talu.
Edasi vaatasime Viljandi külje all asuva Heimtali vaatamisväärsusi, mis nägid välja nii põnevad, et tekkis tunne, justkui oleks sattunud kuskile välismaale. Pildil kaunis Heimtali viinaköök, mida millegipärast ka pidi tondilossiks kutsutama.
Teine uskumatult uhke vaatamisväärsus oli Heimtali ringtallid, mis oli vanasti viieteistnurkne karjahoov. Müüride keskel asub uus maja, mis oma arhitektuurilt sobis vanade müüridega täitsa kenasti. Majas on kooli ja kogu küla raamatukogu, infopunkt ning spordikeskus, müüride vahele on oskuslikult paigutatud korvpalliväljak. Loe Heimtali ringtallide taastamisest põhjalikumalt Äripäevast ja Sakalast ja Eesti Päevalehest.
Heimtali kohta kirjutati lehes veel, et "Heimtalis on suur park ja pikad alleed. See on orgude poolest üks rikkamaid ja kaunimaid Eestis. Ürgoru nõlva liivakivis niriseb hulgaliselt allikaid, mis on endale uuristanud kitsaid sälkorge."
Seejärel tutvusime veel ühe eriliselt aktiivse külaga, millel nimeks Tuhalaane. Tuhalaane küla keskuses oli külamaja, milles asus raamatukogu, väike köök ning küllalt suur saal, mida kasutati kõiksugu huvitegevusteks.
VÜF rahastamisel ehitati Tuhalaande aga Suvekursuste Keskus, mis on kunsti ja käsitööga tegelemise suvebaas. Keskuse kaugemaks eesmärgiks on Tuhalaane külaelu edendamine nii turismi kui kunstiga seonduvate tegevustega ning anda võimalus erineva sotsiaalse staatusega inimestele kooskäimiseks. Suvekursuste keskuses on suur lava, istepingid ja lõkkease. Külalised saavad seal mõnusalt telkida.
Tuhalaanes on järve kaldal mägi, mille otsas on õigeusukiriku varemed. Need varemed on seisnud selliselt ligi 60 aastat, kuid nüüd on Tuhalaane rahvas võtnud tõsiseks südameasjaks kiriku taastamise. Selleks korraldati sel suvel heategevuslik kontsert. Tuhalaane kiriku taastamisest on kirjutatud Sakalas ja Postimehes.
Kiriku kõrval asunud endises koolimajas tegutseb aga Tuhalaane Külaperede Selts, millel oli uskumatult särav ja positiivset energiat kiirgav juht, kelle muljeid oleks sõna otseses mõttes võinud kuulata mitu tundi. Külaperede selts korraldab samuti igasugu põnevaid üritusi (õunapäev, sõnakunstipäev), mille kroonika on kõik ilusti dokumenteeritud suurtes albumites. Perenaise Helvi Visnapi sõnul on Tuhalaane kohta olemas ka 32-salmiline lorilaul, mida ta meile siiski ette laulma ei hakanud. Kuulsin mitmeid inimesi arvamas, et Tuhalaanesse tuleks kindlasti tagasi tulla.
Tuhalaane Külaperede Seltsiga tutvumisest jäi meelde huvitav mõte pildistada teatud aja takka kõiki majapidamisi koos pererahvaga.
Tuhalaane Külaperede Selts on joonistanud Tuhalaane talud EV I perioodi jooksul ning tänapäeval, tähistades eraldi need talud, mida enam ei ole.
Laupäeva õhtul Kopra talus pidas põhjaliku ettekande Tartu Ülikooli Pärnu kolledzhi õppejõud Valter Parve, kes rääkis sellest, et külaseltsid võiksid mõelda vallale hoolekandeteenuse pakkumist. Ta rääkis põhjalikult ka külavanemate ülesannetest - olla kursis õigusaktidega, olla kursis projektide rahastamisvõimalustega, suhelda elanikkonna ja vallaga jne.
Kõige rohkem jäi minu jaoks kõlama mõte, et iga külaselts peaks eraldi eesmärgiks seadma külaseltsi pideva promomise meedias. Nii kohalikus lehes kui ka maakondlikus (nt meie kandis Harju Elu, Harju Ekspress). Põnevatest üritustest võiks aga teavitada ka suuremaid lehti, näiteks Maalehte, aga ka kas Eesti Päevalehel või Postimehel on oma külaelu rubriik. Mine tea, millal seal parasjagu totaalne hapukurgihooaeg on ja huvitav üritus mistahes väikeses külakeses võib kajastamist leida.
Pärast õhtusööki toimus "töö sektsioonides". Kiviloo külaseltsi esindajate Eve ja Renega arutasime sõpruskülade loomist. Pildistas Soodevahe külavanem Jaanus.
Pühapäev oli aianduse ja mesinduse päev, kus meile räägiti marjakasvatusest ja mesilaste pidamisest. Pildil tutvume Kambja marjakasvatustaluga.
Vaata täiendavalt:
- õppereisi kohta ilmunud nupukest uudisteportaalis Kalev
- ja artiklit Harju Ekspressis
- õppereisi piltide galerii (Monika pildid)
- Soodevahe külavanema Jaanuse pildid
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar