Arengutest

Sel nädalal toimus koosolek Harmi koolis, mille eesmärk oli seletada lahti tekkinud olukord. Selgus, et praegune seis on selline, et Harmi kooli sulgemist veel otsustatud ei ole. Ei ole veel ka välja töötatud plaane A, B ja C, koos kalkulatsioonidega, mille põhjal otsus langetada. Saime teada, et pall läks veerema sellest, et kooli direktor Sirje teatas, et sügisest asub ta mujal tööle. Tundus ebaõige valida konkursiga uus direktor, kui olukord rahadega on väga ebaselge. Nii siis selgitatigi üldisi arenguid vallas ja moodustati "päästekomitee", mille liikmeks ka mind kutsuti, kes peaks siis kõikvõimalikud ideed läbi töötama, mille põhjal siis lõplik otsus langetada.

Habaja inimesed on juba aktiviseerunud ja alustanud suure allkirjade kogumise kampaania kooli toetuseks. Loodan, et initsiatiivgrupp tegutseb edasi ja korraldab samuti ajurünnakuid Harmi kooli päästmiseks. Nagu Kõue külavanem ja Ardu kooli direktor Tiiugi koosolekul välja ütles, on praegu kõik mõtted ja ideed teretulnud, ükskõik kui hullud need ka tunduks.

Üks suur ühine mure on asi, mis inimesi liidab ja võib olla ajendiks ka nii mõnegi Habaja piirkonna küla ärkamisele. Seetõttu tuleks praegu jõud ühendada, aga mitte üksteisele vanade asjade meelde tuletamisega killustuda, nagu kahjuks koosolekul juhtus.

Koosolekul tõusetus ka Harmi kooli taseme küsimus. On siitkandi inimesi, kes pidid oma lapsed Kose kooli viima. Sirje sõnul on see protsent küll järjepanu vähenenud. Mul endal on küll usku Harmi kooli. Meil elas Lutsu külas lühikest aega üks pere, kelle tütar oli käinud linnas koolis ja siis käis aasta või paar Harmis. Sealsed väga väikesed klassid, olgugi, et liitklassid, tähendavad selle pere sõnul seda, et mitte ühekski korraks ei saa jätta õppimata. Alati küsitakse, kunagi ei saa end lõdvaks lasta. Õpe on justkui individuaalõpe. Üritusi tehakse palju, väljasõite samuti.

Lastel on võimalik joosta põlispuudega ja uhkete lillepeenardega aias, vt pilte siit, kust on pärit ka järgnev kujutis.

Kool asub Harmi külas, mis on muinasasulakoht. Vana mõisahoone, mida on ümber ehitanud Jaan Krossi "Keisrihullu" kõrvaltegelane, kus sõlmitud abielu, millest sündis maailmakuulus kirurg, on elav tunnistus ajaloost. Siinsamas ligidal on Habaja mõis ja Mahtra raba, millega seondub Mahtra sõda, mitte väga kaugel ka Kanavere küla, kus peeti Jüriöö ülestõusu lõppjärgus suuri lahinguid. Siinsamas Triigi mõisas elas Otto von Kotzebue. Ajaloolisi näiteid võiks tuua veel ja veel. Olles ise õppinud Tallinnas Mustamäel tüüpplaneeringuga keskkoolis, kus olid suured klassid, palju lärmi, igasugune isikupära puudus, siis minu jaoks on Harmi kool küll eksootika.

Tundub, et ka õpsid on Sirje eestvedamisel väga avatud, kool osaleb rahvusvahelistes projektides, õpsid suhtlevad paljude teiste riikide õpsidega. Seetõttu usun, et Harmi kool ei ole mingi sumbuv konnatiik.

Edasistel mõtisklustel ei saa jätta kahe silma vahele ohtu, et kui tõesti Harmi kool suletakse, siis Habaja kandi lapsevanemad panevad oma lapsed hoopis Kose kooli ning Ardu kooli eksistents võib ühel päeval samuti ohtu sattuda.

Vt ka Harmi kooli ajaveebi.

PS: jääb vaid üle loota, et õnnestub stsenaariumid enne välja töötada ja otsused langetada, kui Harmi õpsid kui rotid uppuvalt laevalt kõik lahkunud on. Töötasin ise seitse aastat Sisekaitseakadeemias, mille halduskolledzhit ähvardas pidev sulgemisoht. Lõpuks tehti Siseministeeriumi poolt otsus, et halduskorralduse erialasse enam vastuvõttu ei tule ning terve kool kolitakse Murastesse. Tuli hea pakkumine ja lahkusin sealt. Kokku kaotas SKA eraõiguse õppetooli juhataja (Tartu Ülikooli doktorand), avaliku õiguse õppetooli juhataja (samuti TÜ doktorand), mõned kuud hiljem tema ülesanded üle võtnud lektori õppetooli juhataja ülesannetes, samal ajal ka psühholoogia õppetooli juhataja (ka TÜ doktorand) ja majanduse õppetooli juhataja (jällegi TÜ doktorand), kes küll hiljem siiski naases. SKA on aga tänaseni Pirita-Kosel ega ole Murastesse kolinud.

PS: vaata ka Juhani ajaloolist kirjutist Kõue valla kohalikest koolidest.

Alansi Offroad Klubi öine ralli

Alansi Offroadi Klubi tublid mehed, kes korraldasid Eesti esimese muddragi, viisid nüüd läbi Eesti esimese maastikuautode kaheteisttunnisõidu - loe lähemalt Õhtulehest.

Vaata ka väga kihvti Alvari fotogaleriid, mille reklaamimiseks loa sain. Nende piltide puhul on lubatud ainult vaatamine, kõigi teiste tegevuste jaoks (kopeerimine jms) tuleb küsida luba: alvar(ätt)radius.ee

Alansi-Kirivalla "Ninatargad" osalesid "Kõue Koodis"

Kõue Külade Selts korraldas pühapäeval küladevahelise mälumänguvõistluse, turniir kestab esialgse kava järgi kevadeni välja. Esimesel korral osales Alansi-Kirivalla ühisvõistkond "Ninatargad" koosseisus Heugenie, Hinge ja Andrus. Maili Lutsu külast oli võtnud punti Habaja Hõbejuus-klubi rahvaga ja oli ka platsis.


Kes sel korral ei saanud tulla, saavad veel järgmisel korral (15.veebruaril) turniiriga ühineda. Mõni küla oli lausa mitme võistkonnaga esindatud - "Rõõsa Käbid" ja "Rõõsa Kännud". Seega - hea Alansi, Kirivalla, Lutsu küla elanik, kui tahad järgmisel korral ka osa võtta, anna varakult teada! On võimalik moodustada täiesti uus võistkond, samuti on end võimalik "Ninatarkade" koosseisu registreerida. On ju mõeldav, et mõni sel korral osalenutest ei saa järgmisel korral tulla.

Vt ürituse kohta ka KKS veebist.

Mis saab Harmi koolist?

Reedel kuulsin põrutavat uudist. Oleme kõik pidevalt kursis uudistega, kui halvas seisus on riigieelarve ning kui raskeid valikuid poliitikud tegema peavad. Võib arvata, et ka Kõue valla eelarvega on kriitilised lood, kui on tõesti püstitatud küsimus: kas Harmi kool jääb?

Minu jaoks on Harmi kool enamat kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud õppeasutus, kus lapsed saavad osa kohustuslikust kooliprogrammist. Harmi kool on meie ajalugu, on meie järjepidevus. Alansi külas elab perekond, kus Harmi koolis on õppinud lausa neli põlvkonda: Asta Salupõld, Einer Salupõld, Ain Salupõld ja Martti Aasamaa ning Margit Salupõld.

Kujutis Sirje Saulepi raamatust "Meenutusi möödunud päevadest", lk 50.

Ilmselt on teema aktuaalne ka teistes valdades, sest viimases Eesti Ekspressis kirjutas Madis Jürgen Järvamaal Türi valla Kabala mõisakooli mõnusast olevikust ja tumedast tulevikust huvitava artikli: "Direktor Roosa vaatab aknast välja. Mis tulevik Kabala koolile toob, ei oska keegi ütelda. Aga selge on, et kui kaob kool, kaob kogu Kabala. See pole ainult hariduse küsimus. See on ellujäämise küsimus. Kabalast 20 minuti sõidu kaugusel on Villevere küla. Ka Villeveres oli kool. 2000. aastal pandi see kool kinni. Mis see endaga kaasa tõi, näeb igaüks, kes Villeverest praegu läbi sõidab."

2007.a sai Harmi põhikool Harjumaa kaunima kooli tiitli.

Kujutis 2007.a oktoobrikuu Kõue Kuulutajast.

Mind on kutsutud neljapäevaks Harmi koolis toimuvale ümarlauale Harmi kooli tulevikust. Kui Sul on Harmi põhikooli tulevikuga seoses mõtteid, argumente, ettepanekuid, postita need kas siiasamasse kommentaarina või saada e-kiri.

Kolme küla seltsi koostöö Roositaluga

Foto: Mart Ojasalu

See oli veel vana aasta sees, kui käisin külas Imuti talus Ojasalude perel. Vaatasime pilte, kuidas kogu see roosikasvatus on arenenud. Mart Ojasalu rääkis, kuidas roosipäevadest on arenenud muudkui suuremad üritused. Viimastel roosipäevadel on olnud juba ka kultuuriprogramm! Mart uuris, kas meie (Kapak-Habaja) rahvatantsurühm võiks 2009.a roosipäevadel esineda ning ütles, et nad teeksid hea meelega roosipäevade korraldamisel koostööd kolme küla seltsiga.

Täna suhtlesin telefonitsi Ojasalude-perega uuesti ning mul vahepeal tekkinud idee - ühendada roosipäevadega roositeemalise käsitöö laat - leidis täiesti positiivset vastukaja! Nii et kõik näputööhuvilised ja kunstiharrastusega inimesed - roositeemalised tikandid, ristpisted, laudlinad, kardinad, padjakatted, karbikatted, vaasialused, mistahes muud pisividinad, tekstiili- või portselanimaalid - kõik on oodatud :) Võtan esimesel võimalusel ette ka ümbruskonna käsitööklubide teavitamise :)

Mart kirjutas veel, et tervitatav oleks vabatahtlike osavõtt ürituse korraldusel alates roosbooli pakkumisest kui transpordi juhtimisel (on olnud ummikuid). Eriti huvitav oleks daamidele teha vastav teemariietus, näit roosid juustes või laiaäärsetel kübaratel jne. Ideid on veel kuni naabervaldade kaasamiseni. Mardi sõnul on oodata ka kultuuriühingute kui meedia osavõttu asja kajastamisel.

Nii et kel veel ideid tekib, võtke aga ühendust!

Millest tunnevad puudust algajad külavanemad? (täiendatud 19.01 ajurünnaku tulemustega)

Kui ma täiesti ausalt mõtlen tagasi ajale, kui ma külarahva soovil nõustusin kaks ja pool aastat tagasi kandideerima külavanemaks, ei olnud mul küll väga selget ettekujutust, millesse ma end mässin. Lugesin Kõue valla külavanema statuuti ja ma arvasin, et külavanem peab vahendama vallale külaelanike muresid, külavanem peab kriisiolukorras teadma, kus keegi elab ja kellel mingid traktorid õue peal on. No ja mõne ürituse võiks ja ka külarahva rõõmuks teha. Täiendavat segadust ühisürituste korraldamisel tekitas minu jaoks see, et meie kolm küla kuuluvad Habaja külade seltsi alla. Koos umbes kümne teise külaga. Mis on selles osas külavanema ülesanne ja mis külaseltsi ülesanne? "Ärganud küla" mõistest ei olnud ma midagi kuulnud.

Et meie kolmes külas on asjad liikuma hakanud, on minu meelest järgnevad põhjused:

• et me (ütlen "me", sest Andrus oli abiks) suutsime mõned üritused ikka teha (nt tuleohutusõppus), Volbriöö ürituste traditsiooni käivitada, sellest piskustki piisas, et kolme küla inimesed kokku tulid ja omakorda häid ideid välja käima hakkasid. Pean muidugi silmas seda, et Jaan Arukausi majapidamisest tegi ettepaneku spetsiaalne külaplats koos kiigega rajada, mida me möödunud suvel innukalt ka ehitasime


• et ma sain tuttavaks teiste külavanematega ja kuulsin teiste edu- ja ämbrilugusid (olgu märksõnadena nimetatud külavanemate suvekool, sügisene väljasõit)


• et ma vahetasin töökohta. Kuni 31.12.2006 töötasin Sisekaitseakadeemias ühe suure õppetooli juhatajana, mis tähendas meeletult palju administratiivseid ülesandeid ning loengute ja koolituste läbiviimist. Kolme küla juhtimiseks ei jäänud kuigi palju jaksu.

Sel reedel oli Kodukant Harjumaa ja mitmed Harjumaa külavanemad kogunenud Kõue Rahva Majja, et korraldada ajurünnak just nimelt sel teemal - millist nõu ja abi vajavad algajad külavanemad.

Kõue Külade Selts kostitas külalisi esmalt pirukate, koogi ja kohviga - eks nii mitmetelgi oli selja taga pikk sõit ja hakatuseks kulus pruukost marjaks ära.

Seejärel kõneles Tiiu Lõoke talle omasel eriliselt muhedal viisil Kõue Rahva Maja rajamise loost ning sellestki, kuidas selle vähese ajaga, mis Rahva Maja on olnud avatud, on juba väga palju juhtunud, uued traditsioonid tekkinud või tekkimas (lastehommikud, mälumänguturniir jt).

Tiiu tutvustuse lõpuks tuli Kodukant Harjumaa ja külavanemate tervitamiseks kohale vallavanem ise, kes oma lühikese sõnavõtu lõpetuseks mängis väikse suupilliloo. Selle peale arvati, et Kõue vallavanem oskab peo käima tõmmata :)

Mis järgnes, ei olnud siiski pidu, vaid töö. Esmalt sai külavanemad ritta pandud selle järgi, kui kaugel keegi Tallinnast paikneb. Selgus, et mõni küla on kohe täitsa Tallinna külje all (Soodevahe, mis asub teisel pool lennujaama). Samuti selgus, et Kõue Külade Seltsi külad ei olnudki Tallinnast kaugeimad - Anija vallas asuv Voose küla on 60 km maanteid pidi. Teine rivistus sai tehtud selle järgi, kui kaua on keegi külaelu edendamisega tegelenud. Meie seas oli neid, kes on sellega seotud alles 7 kuud, aga Helen Haab Kodukant Harjumaast on külaelu küsimustega tegelenud lausa 17 aastat! Staažilt järgmised olid Anna ja Andrus Nilisk Vooselt, kes lausa 12 aastat juba külaasja ajanud. Selle rivi põhjal sai moodustatud ka töörühmad, et ühte rühma satuks nii värskeid kui ka staažikamaid tegelasi.

Töörühmad pidid ründama aju järgnevatel küsimustel: külavanema roll uinunud küla äratamisel; külakroonika pidamine ja külaajaloo kogumine; ühisürituste korraldamine, ühistegevused külas ja külakoosolekute läbiviimine; külaelanike muredega tegelemine ja infovahetus kohaliku omavalitsusega ning projektid.

Ajurünnakul tekkis palju mõtteid, mis said kõik kirja pandud. Kodukant Harjumaa esindajad said innustust mõttest koostada nn algaja külavanema mapp ehk siis memo olulisematest asjadest. Mulle endale tundus huvitav ka mõte korraldada mingeid teemapäevi, olgu see siis koduloouurijate seminar, laatade korraldamine või külaplatside või laste mänguväljakute rajamine, kus just teatud asjale spetsialiseerunud külahullud saaksid omasugustega kohtuda ja teatud teemaga süviti tegeleda.

Loodetavasti tekkis inimestel ka uusi kontakte ja sõpru. Mulle isiklikult meeldib eriti, et külavanemate üritustel on olnud võimalus saada tuttavaks oma kandi inimestega - nagu näiteks Andrus ja Anna Vooselt, kes on Kõue valla naabrid, eeskätt Paunküla Külade Seltsist vaadates. Aga samuti Milvi Taga-Nabala Külade Seltsist, eriti arvestades värsket postitust Weissensteini-blogis, mille kohaselt läks Alansi külast läbi minev talitee ka Nabalast läbi :) Milvi kutsus kõiki vaatama 31.05.2009 toimuvat suurt tantsupidu!

Ürituse lõpus tutvustas "Teeme ära 2009" Kõue valla koordinaator Juhan 1. mai mõttetalgute korraldamist, oma väga värskeid ideid Kõue valla osas. Loodetavasti said teistest kohtadest pärit külavanemaid ka mõningaid mõtteid oma kodukandis selles projektis osalemiseks.

Vaata ürituse kohta ka postitust Kõue Külade Seltsi veebist.

PS: Lisan siia ka Marianne saadetud ja tema poolt skännitud ajurünnaku tulemuslehed, kui keegi soovib sel teemal edasi mõtiskleda ja ehk mõne kirjutise kuskil avaldada. Lehtede analüüsimisel pea meeles, et ajurünnaku faasis pannakse kirja kõik, mis vähegi pähe tuleb, ilma kriitilise analüüsita. Kirja tuleks panna ka need asjad, mis tunduvad esmapilgul jaburad, teostamatud, sest selline asi võib omakorda mõnel teisel tõmmata käima veel huvitavama mõtte :)

Veel vanade kaartide teemal

Täna on Juhan oma ajaveebis huvitava postituse teinud, kus ta esitleb teiste piltide seas ka Alansi küla tuumiku kaarti, kus on 1850.a kaardi peale pandud tänane kaart. Kokkumiksitud pildilt on näha, kuidas on tared ja abihooned oma kohti ajaloos muutnud.

Pildi lugemisel on abiks teada, et meeskohtunik Karl Magnus Zoege von Manteuffeli vanim poeg Maximilian, kes sai mõisahärraks pärast isa surma, kes, muutis senised eestikeelsed talunimed saksakeelseteks järgevalt:

Karlshof - Vanakupja

Magnushof - Vainu

Erlensteg - Otti

Magdeburg - Tiidu

Birkenruh - Jaagu (admiral Pitka sõbra ja varjaja Oskar Nõmmela sünnitalu)

Louisenthal - Virumäe

Selle kaardiga peaks kindlasti oma naabrinaist ja meie küla vanimat elanikku külastama minema ja tema kommentaare küsima, mis ajast mis hooned kadunud on. Veel minu ema mäletab Vainu kõrvalhooneid, mitut aita õue peal ja sauna, mis sovhoosi ajal oli sovhoosi käsul kütteks minema viidud. Mäletan jutte Otti (kaardil Erlenstegi) laudast, mis olevat asunud umbes selle koha peal, kus ka sel 1850.a kaardil punane abihoone on märgitud ning mis põles maha 1970ndatel, kui Alansil süttis ja põles maha rohujahuveski.

Kindlasti oleks päris huvitav proovida teha samasugust trikki ka Kirivalla küla 17.sajandist pärit kaardiga, kus külatuumik oli hoopis selle mäe otsas, kus praegu Kääpa talu on.

Kujutis: Juhan Soomets. Aga parema kvaliteediga (suuremat pilti) näed Juhani ajaveebis!

Alansi ja Kirivalla külade piirist

Alansi ja Kirivalla on ajaloolised külad, vanad muinasasulakohad, mida on esimest korda kirjalikult mainitud 1241 Taani hindamisraamatus. 1646 jagati Ojasoo ehk Alt-Harmi mõis kolmeks: Ojasoo, Harmi ja Habaja. Mõisaajal oli külade saatus erinev - Alansi kuulus Neu-Harmi mõisa alla, Kirivalla seevastu Habaja mõisa alla. Mõisate piirid olid kindlalt paigas, mistõttu oli ka Alansi ja Kirivalla vaheline piir selge - Alansil Tiidu talu ja Kirivallas kunagise Koplimetsa talu vaheline kraav või oja.

Alansi küla kaart aastast 1850, Tallinna Linnaarhiiv.

Seetõttu avastasin nii ma ise kui ka teised külaelanikud tookord, kui külapiiridele sildid pandi, ehmatusega, et Maanteeamet on nihutanud Alansi-Kirivalla vahelise piiri hoopis Alansi oja juurde, iidse tamme kõrval särab juba Kirivalla küla silt! Asja Maa-ameti kaardiserverist kontrollides selgus, et Maanteeameti peale pole põhjust pahane olla, sest mingi muu ametkond oli külade piirjoone just sinna märkinud.

Alansi küla kaart 1935-1939, Maa-ameti kaardiserver. Külapiir, mis on märgistatud kollase joonega, on aktuaalne, täna kehtiv. Kui hoolega vaadata, on näha, et piir jookseb teest vasakul piki Alansi oja, tuleb üle tee umbes iidse tamme juures, kulgeb mõnda maad piki teed ning teeb järsu pöörde paremale kõvasti enne, kui hakkab metsatukk, mille taga on kraav, kus vanasti piir oli.

Külade piir on nii mõnelgi külakoosolekul jutuks tulnud. Mitte ainult Alansi küla rahvas, kelle valdusi on kõvasti kahandatud, ka Kirivalla küla elanikud on maininud, et see asi tuleks korda ajada. Nüüd on kogutud natuke ajaloolist kaardimaterjali ning võib hakata vastavat taotlust koostama.

Kolmekuningapäev 6.jaanuaril Kose-Uuemõisas, täiendatud 07.01

Hiljuti läbiviidud küsitlusel tegi üks külaelanik ettepaneku, et tähistada võiks kolmekuningapäeva. Eelmisel aastal käisin kolmekuningapäeval Kose-Uuemõisas, kus rahvatantsurühm Kapak korraldas kolmekuningapäevaürituse. Juhendaja Kadri Tiis rääkis selle päeva tavadest, Kapak tantsis, lihtsamaid tantse tantsiti ka koos publikuga. Meil oli seal näärisokk ja jõuluorikas, valati tinast õnne ja mängiti Kadri juhendamisel neid mänge, mida meie kauged esivanemad tavatsesid sel ajal teha. Oli väga kihvt üritus, vaata ka kirjutist Kose Teatajas (allpool ära toodud).

Orika toppimise mäng oli kindlasti laste lemmikmäng :)

Ürituse lõpus pandi kuusehunnikule tuli otsa.

Sel aastal toimub kolmekuningapäeva tähistamine Kapaku eestvedamisel veelgi võimsamalt - alustatakse rongkäiguga läbi Uuemõisa, kutsutakse rahvast valjuhäälselt kaasa, vehitakse põlevate tõrvikutega ja korratakse eelmisel aastal toimunut. Kallis külarahvas, tulge ka Kose-Uuemõisa! Kogunemine algab Kose-Uuemõisas Aia ja Välja tänava ristmikul kell 18:50, kaasa võib võtta kuused ja tõrvikud, aga miks mitte ka termosega kuuma teed, et külm ei hakkaks!

Piltide autor: Tõnno Tiis. Vaata rohkem pilte eelmise aasta üritusest siit.

Kahjuks sellele postitusele järge ei tule. Elu seadis asjaolud nii, et ise kahjuks ei jõudnudki sellel kihvtil üritusel osalema :(

Vt ürituse kohta artiklit Harju Ekspressis