kolmapäev, 18. märts 2009

Kirivalla - vana kirjaoskajate kants?

Leidsin juhuslikult ühe sellise intrigeeriva loo, kus püstitatakse hüpotees Kirivalla nime päritolu kohta. Lisan vaid seda, et Kirivallast kirdes on koht nimega Kirimäe (Vt kaardil nelja punase noole vahel, Kirimäe kohta Kose Teataja 2006 lk 15). Kogu artiklit, millest järgnev tsitaat pärineb, on võimalik lugeda ühel eurospektikute kodulehel, mis seletab ka artikli EL vastast tooni.


Kujutis pärit Delfi regiost.


"Liber Census Daniae allikatele viidates võib väita, et muistsed eestlased valdasid kirjakirjutamist ja neil oli ka oma kiri. Sellele viitavad paljud kohanimed, mis olid olemas juba kolmeteistkümnendal sajandil: Kiriawold- 1220; Kiriwalde -1472; Kyrivallas - 1525; Kirriwalla -1665; praegune Kirivalla Kose kihelkonnas (LCD. 429). Ingerimaalt on tuntud kohanimi Kirjavalta (UEO. Lk.330). "See on haruldane ja väga huvitav kontseptsioon, mis märgib, et muistsetel eestlastel oli oma kiri. "Kiri" tähendab eesti keeles kirjakunsti (W.321/22), ja seda nime kasutati muistsetel aegadel teatud kategoorias olevate inimeste kohta, kes oskasid märkide ja kirjutatud sümbolite tähendust edasi anda (Aestii, 144). Taolised nimed asusid üle terve eestlaste ala laiali, näidates, et kõikjal olid olemas kirjatarkusega seotud keskused. Virumaa vanemat (kuningat) kutsuti isegi Kyria/wanus või Kirjavaane, mis tähendab Kirjavana. (1219 A.D. (HCL. 23,7). Samuti kutsuti üht liivlast Kyrianus'eks 1206 A.D. (HCL. 10,5). Vanad kirjakeskused kandsid taolisi nimesid: Kirila mägi, Kirivere, Kirko-tagune, Kiripää, Kirienpää, Kirjapää (linnus, 1341). Eestikeelne sõna "kirik" tuleneb sellest algsest sõnast. Sest seesama lähtealus "kiri" on esindatud paljudes keskaja Euroopa kohanimedes, kus tol ajal oli veel olemas algne aesti-vendi (soome-ugri) põhielanikkond ja samuti oli see olemas ajal, mil kristlus hakkas tungima Lääne-Euroopasse, näiteks Gallias. Võib olla väga tõenäoline, et seal kasutasid muistset soome-ugri kontseptsiooni "kiri" ka evangeeliumit levitavad mungad, tähistamaks kirikut. Kuidas teisiti saab seletada, et saksa "kirche", inglise "church", soti "kirk", vana-norra "kirkja", mis kõik on sõna "kiri" ei vormid, said üldse tekkida (Aestii 144-16; Esto-Europa 71)? Kartaago vandaalide (vendide) organiseeritud kiriku patriarhi nimi oli Ciri/la (Vict. Vita, Mon. Germ. Hist. 3,1). See nimi ei ole ei saksa ega gooti algupära (F.Wrede, Über die Sprache der Wandalen, Strassburg, 1886). "Kiri", soome "kirja", on algne soome-ugri sõna (Aimo Turunen, "Kalevalan Sanakirja", Helsinki, 1949, lk. 97). Samas on ka teada aestide kirjapreestrid Vistula (Visla) jõeorust -Kyrwaiten ja Criwen (1326 A.D., Petri de Dusburg, "Chronicon Prussiae", III, 5, Jena 1676). Muistseid eesti kalendri märkmelaudu nimetati "sirvi/lauad", oletatavasti, algselt "kirilauad" (Eesti Entsüklopeedia, 7, 814)." (Sarnaselt nööriga köidetud raamatuid võime kohata Indias, kus tuhandeid aastaid tagasi kasutati palmilehtedest ühetaolisi lehti, mille peale kirjutati vanas sanskriti keeles - siin tähendab "san" püha ja "krit" kirja - võiks isegi öelda, et sõna "kiri" on tulnud kaugetel aegadel sanskriti keelest, mis väidetakse olevat kõikide keelte ema. Niisamuti on sealt tulnud sõna "raamat", mis tuleneb sõna "Raama" käändevormist "Raamat". Oli ju üks kuulsamaid raamatuid, mis levis kõikjale ja mille mõju võime aimata isegi Kalevipoja raamatus, Raamayaana eepos.- E.K.). "Lauri Kettunen ütleb, et nimi "kirk" või "kirik" oli juba kasutusel enne ristiusustamise perioodi (UEO, 704 - Etymologische Untersuchung über Estnische Ortsnamen (Helsinki, 1955). ""

3 kommentaari:

Rainer ütles ...

Ma olen ka taolist fantaasiat mitmest kohast lugema sattunud, ent veidi enam veenab mind traditsioonilisem käsitlus, mille kohaselt "kiri" tähendas vanal ajal eestlastele mustrit - nii vöödel, mujal riietel kui ka osalt kalendri tähenduses. Päris muinasaegse kirja olemasolu kohta puuduvad siiski igasugused tõendid.

Juhan ütles ...

Raineril õigus - kirja tähistavast sõnast on tulnud ka sõna "kirju", ehk kui oli mingi pind mustris, võis sellest kõiksugu asju välja lugeda. Kuna aeg voolas tollal teistmoodi, oli tsükliline, kordus ka muster kirjas, tähistades traditsioone ja asjade kordust, pigem meeleolu, kui fakte, hüüdlauseid ja ootamatusi.

Monika ütles ...

Tänud asjatundjatele arvamuse eest :) Ka /mu teine pool/ Andrus, kes küll ei ole kuskilt otsast ajaloolane, kommenteeris tervest mõistudest lähtuvalt seda hüpoteesi samamoodi, seostades seda kinda- vms riidemustriga.