Üks vana võlg, minu kui külavanema auvõlg eeskätt Alansi küla elanike ees tahab likvideerimist kindlasti enne minu ametiaja lõppu, mis saab juhtuma 2011.aastal. See on Alansi küla piiride õigeks seadmine. Teema, millega hakkasin tegelema juba ammu, kuid valla poolt sooviti saada põhjalikumat seletuskirja. Pealegi keskendus mu esialgne joonis vaid Alansi ja Kirivalla vahelisele piirile, kuivõrd keset Alansi küla seisev Kirivalla piiritähis häiris Alansi küla inimesi kõige rohkem. Tegelikult on aga Alansi küla kõvasti väiksemaks tehtud ka mujalt. Uus kaart on juba joonistatud, aga põhjaliku ajaloolist tausta lahtiseletava seletuskirja koostamiseks pole senini aega jagunud. Järgnevalt siis vaatangi üle ajaloolise materjali, mille pinnalt see seletuskiri tuleb kokku panna. Ühtlasi saab selle ära kasutada meie külade ja valla arengukavade ajaloolise osa koostamisel. Täna kehtivas valla arengukavas on ajaloolise arengu käsitluses mitmeid apsakaid sisse sattunud.
Tuletame meelde, milles siis asi. Kui vaadata tänast kaarti, siis näeme hiigelsuurt Kirivalla küla ja sellest ehk Kirivallaga võrreldes viiendikusuurust Alansi küla.
Kasutatud pilt on üks fragment J. Soometsa poolt koostatud ja tema veebis avaldatud kaardist tähistamaks külaseltsi kuuluvaid külasid ja külavanematega külasid, vt Soometsa veebi.
Korduvalt on siin ajaveebis mainitud, et nii Kirivalla kui Alansi on 3000-4000 aastat vanad võimsad muinaskülad (arheoloogide hinnang lähtuvalt leidudest). Külasid on esimest korda kirjalikult nimetatud Taani hindamisraamatus, mis avaldati 1241. Sealt nähtub, et 17 adramaa suurune Alansi küla kuulus Taani kuningale, 15 adramaa suurune Kirivalla kuulus Heinrich Grabae´le. Meie piirkonna võimsaim keskus oli toona Kuivajõe kaldal asuvad Hermae külad (Harmi+Ojasoo) koos 25 adramaaga (kuulusid Heinrich von Libaec´ile). Alansist võimsam oli ka Kõue 19 adramaaga, mis kuulus Bertold von Swavae´le. Ette rutates - sel ajal ei olnud olemas Lutsu, Äksi ja Lööra külasid ega ka Habaja küla. Kuid eelnevat kokku võttes saame tõdeda, et 13.sajandi alguses oli Alansi suurem küla kui Kirivalla.
Järgmine kirjalik dokument, mis meie külasid nimetab, pärineb aastast 1417. See on dokument, kus on esimest korda nimetatud ka Habaja küla. Üldise taustsüsteemi meenutuseks: vahepeal olid toimunud Eesti alal ristisõda (eeskätt kuni 1227), 14.sajandi keskpaigas Jüriöö ülestõus, meie kandi kontekstis naaberkülas Kanaveres toimunud suur lahing. Pärast Jüriöö ülestõusu läks Põhja-Eesti taanlastelt Saksa ordu kätte.
Järgnevalt selle dokumendi konarlik tõlge.
25.jaanuaril 1417
Sifert Lander von Spanheimi läänikiri
Meie, vend Sifert Lander von Spanheim, Liivimaa ordu maameister, tunnistame, et meie oma auväärse kõrgmeistri (Hochmeister) võimust lähtuvalt, vastavalt meie ausate Saksamaa ordu ametikandjate liikmete nõule ja teadmisele, oleme läänistanud meie truule Jacob Ronnele, härra Jacobi pojale, ja kõigile tema õiguspärastele pärijatele, kõik järgnevalt loetletud mõi talud, külad ja mõisad, ja nimeliselt:
Harmi mõis (=tänane Ojasoo!) koos kahe veskiga, külad Oggil, Lepe (Lope? kunagine küla Ojasoo ja Harmi kandis), Kegel, Powenkul (Paunküla?) koos veskiga, Harde (Ardu), Symes (Silmsi?) koos mõisaga (Hofstätte), Kattyges (Kadja?), Soldeken, Sywke (Siuge), Warsemecke (Varsamäe), Appa (Habaja), Adonis (Alansi), Kuiwalde (Kirivalla), Adonise (Alansi) mõis (Hof zu Adonis) koos Kyrimecki veskiga (Mühlenstätte), Sygenurm (Söönurme?), Kirover (Kiruvere), külad (Dorfstätte) Nurmes, Illover, Sesskul (Sääsküla?) ja veerandik maast Haraguli (Aruvalla?) külas, mis on kuulunud Odert Parenbekele;
koos kõigi põllumaadega, olgu siis haritud või söötis, heinammadega (Heuschlägen?), aasadega, metsadega, karjamaadega, jne, veekogudega, ojadega, allikatega, jõgedega, tiikidega, tammidega ja kalakasvatustega, jahiõigustega, kõigi kasutusõigustega nii täielikus ulatuses, kui see üldse võimalik on, (….) omada ja pidada läänimõisana, sellise vabadusega, nagu ka teised rüütlid (Ritter und Knechte) Harjumaal ja Virumaal meie auväärse kõrgmeistri poolt on õnnistatud.
Antud välja Revalis, 1417 aastal, päeval pärast püha Pauli tagasitulekut.
Allikas: Brieflade.
PS: kui keegi arvab, et Adonise pidamine Alansi külaks on liigne loomingulisus, siis siinkohal tuginen Balti ajaloolisele kohanimeregistrile.
Ajaloolised andmed pärinevad Briefladest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar