pühapäev, 29. juuli 2007

Alansil toimus Eesti esimene MudDrag!

Täna toimus Alansil Aini juures suur offrõudikate üritus - Eesti esimene Muddrag! Juba hommikul vara kella 8 paiku nägin aknast, kuidas üksteise järel vuravad suured džiibid mööda teed. Ain oli korraldanud enda juures MudDragi radade ettevalmistuse, mis seisnes selles, et kaks rada künti üles ja sinna kallati tonnide viisi vett. Selles poris pandi siis kaks autot kõrvuti starti, kes panid siis üksteise võidu rebima.

Tähelepanuväärne on asjaolu, et ürituse tulu läks Harmi mõisakooli remondiks!





Meie käisime seal algul autosid uudistamas. Mudarallit ennast me kahjuks ei näinudki, sest üks teine üritus sõitis sisse... Youtube´i pandud videoklipp annab aga emotsiooni ehedalt edasi. Järgmisel aastal tuleb kindlasti kohale minna :)Ürituse pildigaleriide lingid on siin.

Kujutis Äripäevast.
Ülaltoodud kujutis on pärit SLÕhtulehest.



pühapäev, 24. juuni 2007

Võidupüha hommikul toimus Lutsu külas Voosimäe talus pidulik lipuheiskamine



See oli alles ülemöödunud talvel, kui mitmed külaelanikud olid tunnistajaks täiesti uskumatule vaatepildile – ilus Voosimäe talu oli süttinud põlema ning hävis tules pea täielikult. Naabruskond oli vapustatud, kuid perekond Prussakovid toibusid saatuse löögist kiiresti – juba mõne päeva möödudes organiseeriti koristustöid. Ei läinud palju mööda, kui ilusa punase katusega sai kaetud elumaja ja peagi kõrvalhoonegi.

Maili rõõmsameelne ja tulevikkuvaatav ellusuhtumine ja tema abikaasa töökus pani naabrimehe Aare Viira mõtte liikuma – külarahva poolt võiks meie kandi tublile perele kingituse teha. Ning ühel päeval tuli Aare taas minu juurde juba koos kingituse endaga – ilusa uue kuue saanud hoonete ja niigi eeskujulikus korras olnud koduõuelt oli puudu veel kaugele paistva lipuga lipuvarras!

Võidupüha hommikul kogunesid pererahva kutsel külaelanikud lipu pidulikule heiskamisele. Tähtsalt sündmuselt ei puudunud ka vallavanem Andres Õis, kes tunnustas vallavalitsuse poolt nakatava teotahtega pererahvast, kinkis valla poolt riigilipu ning andis üle peaministri tänukirja kauni kodu eest.

Kui kõned olid peetud, tänusõnad öeldud, riigilipp lipulaulu kõlades masti tõmmatud, pakkus Voosimäe talu perenaine head ja paremat. Peremees oli pidulikuks puhuks valmistanud ka uue aiamööbli. Et Maili keelas kategoorilisel toonil minevikus aset leidnud tuleõnnetusest kõnelemise ning soovitas rõõmsal meelel ainult edasi vaadata, räägitigi peolauas tulevikuasjadest: alates valla poolt soetatud täiendavast tuletõrjeautost, veevõtukoha rajamise võimalustest, aga ka rajatavast asfaltteest, mis veel sel suvel Koluni ulatuma, ning samuti kolme küla rahva ühisest suveüritusest suve lõpupoole.

Tänan Voosimäe pererahva üllatamise eest Aare Viirat, vallavalitsust ning Äksi lipumastivabrikut Flagmore AS´i.



































laupäev, 3. märts 2007

Kirivalla külas avati Muia Veetamme mälestuskivi





ÖÖBIK
Muia Veetamm

Lõoke toob lõunasooja,
pääsuke toob päevasooja
ööbik aga öödesooja.
Ööbik… ööbik sooja öö.

Hüüab, hõiskab õue taga,
õue taga, aia taga…
Hüüab, hõiskab ega maga
kogu selle sooja öö.

Hüüab, hõiskab toomed valgeks,
toomed valgeks, pihlad valgeks…
Ehahelgi aovalgeks,
aovalgeks kogu öö.

Kes saaks uinuda nüüd unne?
Kes ei aima, kes ei tunne:
millest ööbik… millest ööbik
hõiskab aovalgeks öö.


Luuletaja Muia Veetamm (kodanikunimega Elts Ristmägi) sündis 2.märtsil 1907 Arukausi talus Kirivalla külas. Luuletaja suri 1995 ning on maetud Metsakalmistule. Muia Veetamm on avaldanud luuletusi alates 1936. Tema sulest ilmus 8 luulekogu, luuleraamatuid lastele, nukunäidend „Kalevipoeg ja sarviklased”, lasteraamat „Tutt ja Tops”. Ta on ka tõlkinud valgevene, vene ja rumeenia autorite luulet.

2.märtsil 2007 avati Muia Veetamme 100.sünniaastapäeva puhul tema sünnikohas mälestuskivi. Pidulikul puhul kõnelesid vallavanem Andres Õis, õpetaja Enda Pill ja Arukausi talu praegune peremees Jaan Ilisson. Kohale tulnud Muia Veetamme sugulased olid meeldivalt üllatunud, et Kõue vald luuletaja 100.sünniaastapäeva puhul mälestuskivi avas.







Üritus jätkus Habaja raamatukogus luuleõhtuga.

pühapäev, 10. september 2006

Tuleohutusõppus & külavanema valimised vol II


Pildil priitahtlik pritsumees ja valla keskkonnanõunik Taimar Lossmann
Pärast väga positiivselt möödunud volbriööd tabas meid suvel tagasilöök. Ilmnes, et mitmed inimesed Kirivalla külast ei tulnud volbriöö üritusele seetõttu, et info sellest ei olnudki nendeni jõudnud. Ja nad olid pahased, et ilma nende osaluseta oli valitud kolmele külale külavanem. Ühel õhtul toimus Kirivallas külakoosolek, kogu Kirivalla rahvas oli kohal. Kohal olid ka vallavanem Õis ja volikogu esimees Truss. Vallavanem kutsus kohale ka Andruse kui seda piirkonda esindava vallavalitsuse liikme. Kirivalla rahvas nõudis uusi valimisi. Kui arutati ka võimalust, et Kirivalla kui üsna suur küla võiks olla ka omaette piirkond omaenda külavanemaga, siis seda nad ka ei soovinud, vaid arvasid, et koos Alansi ja Lutsu külade rahvaga oleks toredam.
Emotsioone olevat olnud, kuid Kirivalla rahvas oli kogu selles asjas siiski näinud ka üht väga positiivset asja - ometi olevat kogu Kirivalla rahvas kõik kokku saanud.

Uus külakoosolek toimus 9.septembril Kirivallas Metsanurga talus. Peale valimiste oli päevakavas veel tuleohutusõppes ja internetile juurdepääsu võimaluste tutvustus. Jälle palusime igaühel mingit nasvärki kaasa võtta, et siis üritus meeldivalt lõpetada.

Kirivalla rahvas veenis ka mind külavanemaks kandideerima ning üsnagi ootamatult osutusingi mina valituks - ja seda kõigest 1 häälega Aini ees! Külavanema ametiaeg on 5 aastat.

Tuleohutusõppusest kirjutasin aga väikse nupukese oktoobrikuu Kõue Kuulutajasse:

9.septembri pärastlõunal kogunesid Alansi, Lutsu ja Kirivalla külade elanikud Kirivalla küla Metsanurga talu Enn Vaksi õuele, et läbi viia külakoosolek. Peagi algavat kütteperioodi silmas pidades oli üheks oluliseks päevakorrapunktiks tuleohutus. Maapiirkonnas võtab päästemeeskondade sündmuskohale jõudmine aega, mistõttu pidasime igati mõistlikuks tuletada meelde, mida igaüks meist ette võtta saab, et tuleohtu vähendada, tulekahju tekkimist koheselt avastada või selle edasist levimist takistada.

Selleks puhuks oli kohale tulnud asevallavanem ning priitahtlik pritsumees Taimar Lossmann, kes oli kaasa toonud tulekustuteid ja muid abivahendeid. Esmalt tuletasid Andrus Padar ja Taimar Lossmann meelde, mida saab igaüks ette võtta, et tuleohtu ära hoida ning reageerida tõhusalt tuleohu tekkimisel. Räägiti suitsuandurite kasulikkusest ning tutvustati nende liike. Taimar oli kaasa toonud erinevaid kustutusvahendeid, mille hulgast sai igaüks valida enda majapidamisse sobiva: pulberkurstuti, süsihappegaasiga kustuti, vahtkustuti ning kustutustekk.

Peale „teooria“ kuulamist järgnes „praktikum“. Esmalt näitas Taimar, mis juhtub, kui panni peal põlema läinud õli kustutamiseks haarata kopsikuga vett ja kallata pannile. Loodetavasti jätsid kõik osalejad meelde, et tuleleek lahvatas selle peale mitmeid kordi suuremaks (päris panni pealt voolaks põlev õli ka üle ääre) ja et sellisel puhul tuleb haarata hoopis mõni potikaas ning katta sellega põlev pann.

Kõik soovijad said proovida süsihappegaasiga kustuti kasutamist ning veenduda, et selle kasutamisel ei jää mingeid jälgi (kustuti on vajalik kodus, kus on palju elektroonikat). Pulberkustuti kasutamise harjutamiseks süüdati üks vana kardin. Harjutati ka vahtkustuti kasutamist ja kõik osalejad jätsid meelde, et tänapäevastel kustutitel tuleb üksnes tõmmata ära käepideme küljest rõngas (splint), aga mitte mingil juhul ei tule kustutit enam vastu maad virutada, veel vähem leekidesse visata.

Lõpetuseks soovitas Taimar kindlasti kõigil enne tõsise kütteperioodi algust teha puhtaks korstnalõõrid!