Harmi kokanduskoolituse reklaam!

Kokandusõhtu

Harmi Põhikoolis

esmaspäeval, 31.oktoobril kell 17.00

Osalema ootame kõiki naisi, kelle õlul on pere toidu planeerimine ja valmistamine.

Osalemisest palume teatada hiljemalt reedel 28.10. kool@harmi.ee

või tel. 5238329 ( võib ka esmaspäeva hommikul)

Üritust rahastatakse Riikliku südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise programmi eraldisest Harju Maavalitsusele.

Kõik naised kõhutantsu trenni!

Kõik kohalikud naised! Habajal on nüüd võimalik osaleda kõhutantsu treeningutes! Esimene kord toimus eelmisel kolmapäeval õpetaja Jane Paberiti juhendamisel. Tegu on tõeliselt suurepärase õpetajaga, kes on väga hea tantsija, kuid kes viskab nalja ning oskab seletada puust ja punaseks. Kõhutants on suurepärane treening, mis aitab parandada Su rühti, õpetab tunnetama keha, õpetab kasutama lihaseid, mille olemasolust aimugi polnud :) Ääretult oluline on see, et see on väga kasulik me tervisele. Õlaringid ja puusanõksud vabastavad keha pingetest. Enamikel meist on ju tööl sundasend, paljudel arvuti taga. Töölt koju sõites pikk autosõit. Lihaspingetest jääb aga keha haigeks. Kõhutants aga teeb turja ja ristluud "pehmemaks" (kui see on nüüd kõige õigem vastandsõna "kangele"), harjutab hoidma õiget ja tervisele kasulikku rühti ning tuju ka heaks. Isegi kui esialgu väga hästi ei tule välja, siis sellest ei tasu alla vanduda. Eriti kui meil kõigil koos alguses välja ei tule, siis on meil kõigil koos ka päris naljakas. Esimesel korral küll oli! Üsna pea peaks see tunnetus siiski tekkima ;-)

Koht on Habaja raamatukogu.

Aeg on kolmapäeviti 19.45-20.45
Raha - sõltub osalejatest. Kui osalejaid tuleb piisavalt palju, siis saaksime hakkama u 3 euroga kord.

Tuleennetuskoolitusega panime sümboolse punkti

Pildid tegi Merje Laur. Kogu pildigalerii on meie külade Facebooki lehel!

Paar nädalat tagasi toimus see meil, sel nädalavahetusel Kõuel. Lähiajal järgnevad veel koolitused Habajal, Ardus ja Paunkülas. Soovitan kõigil minna - esiteks on tegu ohuga, mille eest me keegi kaitstud ei ole ning saadav tarkus mööda külgi maha ei jookse. Teiseks - kui on rohkem inimesi, on kogu koolitus hulka lõbusam. Meil sai ikka nalja küll kogu selle tõsise teema juures :)

Nagu viis aastat tagasi oli ka seekord kohal priitahtlik Taimar ja rääkisime sarnastest asjadest ning proovisime läbi sarnaseid asju, sh vee valamist põlevale õlile.

Õppeotstarbel ehitatud köök aga demonstreeris tulelevikut ehedamalt - kui põlema läinud poti kohal on suitsutõmbaja, lagi vmt, siis põrkab leek laest edasi külje suunas. Ja kas see leek siis hääbub peale pahvakat endisesse suurusesse või süttib midagi veel, sõltub juba sellest, mis esemed seal läheduses on.




Meil on rahvast küll hulka rohkem kui Kõuel - esindatud olid Alansilt Kopliotsa, Vainu, Otti, Tiidu, Lutsukülast Jõgise, Kirivallast Männiku, Imuti, Tõnu, põgusalt ka Hinnuhansu ja Hansuni majapidamised. Kuid samas oli rahvast siiski vähe ning mitmetel ei olnud võimulik lõpuni olla, mistõttu ei olnud meil võimalik väga sisuliselt uu(t)e külavanema(te) valimisega seonduvaid küsimusi arutada. Kes olid veel jäänud, need said täita küsimustiku, milles uurisime, kas soovitakse jätkuvalt üht külavanemat kolme küla peale või oleks nüüd aeg küps, et igal külal on oma külavanem, kes siis on ühtlasi külaseltsi juhatuses ning tegutseksid ikka ühiselt.

Mina aga endise külavanemana luban lõpuni viia mõned südameasjad:
(1) piiride õigeks ajamine

(2) külade arengukava koostamine ja vastuvõtmine

(3) Johan Pitka 140. sünniaastapäeva tähistamine - 19.02.2012

(4) külade ajalooraamatuga töö jätkamine koostöös Karla küla ajalooraamatu autoritega.

Tähelepanu: naabrivalve nõuanded

Pilt Kostivere kodulehelt.

Täna öösel kell 2 nähti Alansil kahtlaselt käituvat hõbedast sõiduautot, kes luusis naabertalu ja meie sissesõiduteedel, mille numbrit küll kahjuks tuvastada ei õnnestunud. Olgu seetõttu siinkohal uuesti kirja pandud naabrivalve kohta, mida me ise oma ajurünnakutel kunagi Harmis ning suvel külaplatsil kirja oleme pannud:

- aiavalgustus, vähemalt liikumisanduriga valgustid maja ja/või kuuri, värava jmt juures
- koer(ad)
- valvekaamera(d)
- signalisatsiooniseadmed
- turvafirma või vähemalt turvafirma kleebised
- head suhted naabritega, naabrite informeerimine enda äraolekust jmt
- kahtlaste autode numbrite fikseerimine, vajadusel (julguse olemasolul) küsida, kes need inimesed on ja mida teevad. Kusjuures - isegi kui võõras autos viibivad inimesed tunduvad kenad ja sõbralikud ja väidavad end olevat sugulased või töökaaslased, PRIA ametnikud vmt - ka siis on soovitatav ikkagi number kirja panna ja küsida ka inimeste nimesid ja ka need kirja panna. Mõni lobeda jutuga tegelane on ehk pisut eeltööd teinud ja teab täpselt, kuhu ta läheb ning mis juttu kahtluse hajutamiseks rääkida tuleks. Kui on aga aus inimene, siis mis tal saab selle vastu olla, et tema nimi ja auto number kirja pannakse.

Kliki ka siia ja loe MTÜ Eesti Naabrivalve poolt antud soovitusi.

8.oktoobril kell 15 külaplatsile!

Head kaasteelised Alansi, Kirivalla ja Lutsu küladest!

Üks etapp on läbi saanud. Üks viisaastak on nüüd möödas ja aeg on seada plaane uueks etapiks. Kutsun teid laupäeva pärastlõunaks külaplatsile, et üheskoos heita põgus ülevaade sellele, mis sai tehtud ning mis jäi tegemata, aga teha plaane ka edaspidiseks. Olen käivitanud külade arengukava koostamise. Esimene seminar ja ajurünnak toimus meil suvel. Nüüd on võimalus esitada veel ettepanekuid meie tööplaanidesse ning ühtlasi võtta vastutus mõne konkreetse töövaldkonna korraldamise eest. Samuti on nüüd aeg teha otsus, kas soovime taas valida kõigi kolme küla peale ühe külavanema või õnnestub meil nüüd näiteks valida igale külale oma külavanem. Et külavanemast saab ka külaseltsi juhatuse liige, peab külavanemaks kandideerival inimesel olema kindlasti töötav ID-kaart. Kui ei ole, võtab ta endale kohustuse oma ID-kaart töökorda saada. Külavanema ülesanded on kirjas Kõue valla poolt kehtestatud külavanema statuudis.

Eile õhtul sõnas ETV-s Foorumi saates minu kunagine õpilane magistristuudiumis ja tänane Siseministeeriumi asekantsler Koort, et vastutus turvalisuse eest on ka ühiskonnal ja kogukondadel. "Kui külakiik on püsti pandud, siis tuleb järgmisena vaadata, et seal külas inimesed ikka ellu jääksid". Sellega pidas asekantsler silmas, et tuleohutuse ennetustööga tegelemine on meie kõigi asi. Õnneks on meie kogukond selles osas väga eesrindlik - Alansil on moodustatud priitahtlike pritsimeeste MTÜ, kes korraldab laupäeval just nimelt koolituse sellest, kuidas ennetada tuleõnnetusi, mida saab igaüks ära teha, et ohtu ära hoida. Palun teil kõigil osaleda, sest päästevõimekuse suurendamine meie priitahtlike MTÜ poolt on seotud projektide kirjutamisega. Ning rahastajad jälgivad hoolega, kui palju inimesi niisugustel üritustel osaleb. Seega - kui võtate aega ning tulete tuleennetuse koolitusele, aitate kaasa omaenda koduse majapidamise tuleohutusele, aga kaudselt aitate kaasa ka selle MTÜ päästevõimekuse tõstmisele.

Harmi laadale!

Sellest, kus tänapäeval lapsed jalgrattaga sõita tohivad

Minu lapsepõlvesuved Alansil olid lahedad, nagu Bullerby lastel. Väga mõnusat seltskonda pakkusid mulle üksiku lapsena naabritalu Otti poisid ja teised Otti Asta lapselapsed, keda oli täpselt minuvanuseid pluss-miinus-mõni aasta ikka parasjagu. Sai koos möllatud, igasugu luurekaid ja asju mängitud. Muidugi sai ka rattaga sõidetud ja üksteist taga aetud. Ümber Vainu on ringtee, samuti vana Virumäe küünini läks pinnasetee, mis oli väga hästi sõidetav.

Suure tee peal me üksi, ilma täiskasvanuteta sõita ei tohtinud.

2 km kaugusel Äksis oli pood, seal käisin väiksena vaid koos vanaisaga.

Meie külaplatsil toimunud infotunnil saime teada, et sel suvel jõustunud uue liiklusseaduse järgi on selles osas tekkinud olulisi muudatusi. Nüüd tohib väike laps legaalselt jalgrattaga sõita vaid koduaias, millel on tara ümber. Talu sissesõiduteel ja muudel talu pinnaseteedel sõitmine ei ole enam lubatav muidu kui ainult piiratud juhtudel (täpsemalt allpool). Väikseid lapsi trahvida ei saa, küll aga ei ole põhimõtteliselt välistatud alaealiste komisjoni saatmine.

Et see tundus meile ebaõiglane, pöördusin külavanema ja külaseltsi juhatuse liikmena Politsei- ja Piirivalveameti poole ning palusin selgitusi. Tänan siinkohal PPA-d väga põhjaliku vastuse eest. Lisan selle ka siia allapoole, aga enne võtan lühidalt õigusliku olukorra kokku.

• Tee mõiste uues liiklusseaduses on selline: "tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud;" LS § 2 p 81

• "Jalgratast võib iseseisvalt sõiduteel juhtida vähemalt 10-aastane isik, kes on omandanud jalgratturi kvalifikatsiooni. 10–15-aastasel isikul peab sõiduteel sõitmisel olema kaasas sellekohane juhiluba. Seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanud isiku vahetu järelevalve all võib sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt 8-aastane isik." LS § 148 lg 1

Liiklusseadusest ei tulene küll väga hästi, kas sõidutee on midagi erilisemat kui lihtsalt tee ("sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed"), kuid politsei ametlikust vastusest tulenevalt tuleb mõista siiski nii, et sõidutee on ka pinnasetee vms, mida praktikas teeks kasutatakse.

Mõistan seejuures siiski politsei ja Maanteeameti argumente, et iga pinnasetee ristub kunagi suurema teega ning välistatud ei ole lapse õnnetusse sattumine. Meenub mullegi seepeale väga kurb liiklusõnnetus Kose valla Liiva küla tüdrukuga, kes pidi tihti ületama Tln-Trt maanteed ning ühel päeval ilmselt hooletusest ei pannud lähenevat sõiduautot tähele... Olin ka ise kunagi Kuimetsa bussis, kui kuskil Vaoperes vms kihutas sõitvale bussile küljepealt otsa üks väike (u algklassides käiv) poisike oma rattaga. Maja oli kohe tee ääres. Õnneks see poiss pääses ehmatusega. Nende näidetega tahan öelda, et kuigi olen piirangute suhtes kriitiline (ning see hinnang on mu isiklik arvamus), möönan, et tõenäoliselt ongi väga raske väga õiglast regulatsiooni luua. Regulatsiooni, mis ühelt poolt lubaks lastel ratastega ringi kimada seal, kus autosid ei ole või nende liikumiskiirus on väga väike (pinnaseteed), aga teiselt poolt võimaldaks saavutada laste elude ja tervise kaitse eesmärki.

Kokkuvõttes on siis minu hinnangul selline pilt:

1) alla 8a vanune laps ei tohi tee peal sõita - tohib ainult koduaias vms alal (vist ka märkidega tähistatud jalgrattateel, aga et meil selliseid ei ole, neid eraldi ei vaadelnud);

2) 8-10a vanune laps võib sõita jalgrattaga teel ainult vanema või tema volitatud muu täisealise inimese juuresolekul tema vahetu järelevalve all;
3) 10-15a vanune laps võib tee peal ise sõita ainult siis, kui tal on olemas vastav juhiluba;
4) kuni 16a vanusel lapsel peab jalgrattaga teel sõites olema peas kiiver;
5) lapse jalgrattasõidu nö legaliseerimiseks tuleks vastavale teele panna õueala liiklusmärk.

***************************************
Politsei praktika lastest jalgratturite suhtes

Austatud Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaseltsi juhatuse liige proua Mikiver

On hea meel tõdeda, et külaselts korraldas vestlusringi piirkonnakonstaabliga ning oli võimalus esitada küsimusi ja saada selgitusi õiguslikest regulatsioonidest ning seda just liiklusseadusest (LS) kui uuest ning kõikide kodanike liikumist puudutavast õigusaktist.

Jalgratta juhtimist reguleerib LS ning selle § 148 lg 1 lubab jalgratast sõiduteel juhtida 10-aastasel jalgratturi kvalifikatsiooniga isikul. 10-15 aastasel isikul peab sõiduteel jalgratast juhtides olema kaasas sellekohane juhiluba. LS-s sätestatud sõidutee ja tee mõistest tulenevalt on ka talutee käsitletav sõiduteena. LS-ga on sätestatud jalgratturi kaitseks turvanõuded kiivri kandmise kohustusena. Teie pöördumises on välja toodud kõik asjakohased sätted. 10. augustil k.a. toimus politsei kohtumine LS jt liiklusalaste õigusaktide rakendamise küsimustes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Maanteeameti ametnikega. Üheks arutelu teemaks sai võetud ka alaealise jalgratturi sõitmine taluteel ning vaadeldud kirjale lisatud näiteid. Arutelul toodi LS eelnõu koostajate poolt välja, et nõuete kehtestamise eesmärgiks oli jalgratturi kui vähemkaitstud liikleja kaitsmine mistahes teel liiklemisel. Tihti ristuvad taluteed ka muu teega, millega lisandub ohtusid, mida kogenematu ning nõudeid mittetundev liikleja tahtmatult ja teadmatult võib eirata. Ka ei ole välistatud taluteel teiste liiklejate liikumine, kuna enamjaolt puuduvad seda keelavad liikluskorraldusvahendid.

Politsei teostab ja planeerib liiklusjärelevalvet analüüsipõhiselt ning tulenevalt ohtudest. Õigusrikkumise pealtnägemisel on ootuspärane, et politsei neile reageeriks. Politseitöö esimeseks eesmärgiks on õigusrikkumise lõpetamine, mitte õigusrikkuja karistamine. Teie kirjeldatud taluteel alaealiste jalgratturite poolt liiklusnõuete vastu eksimisel on mõistlik, et politseiametnik selgitab alaealisele või tema vanematele ise sätteid, milliste vastu on eksitud. Eeldame, et politseiametnikud, tundes LS sätteid, suudavad neid selgitada paremini kui alaealiste komisjoni liikmed. Politsei ja Piirivalveamet on korraldanud ning läbi viinud LS koolitusi politseiametnikele. Seaduse tõlgendamise osas on koostatud õppematerjal politsei siseveebis, samuti on kättesaadavad MKM vastused enamesinenud küsimustele. Prefektuure on kohustatud liiklusjärelevalvet teostama analüüsipõhiselt. Juhiseid, mis oleksid taluteel või erateel liikuvate liiklusnõudeid eiravate alaealiste jalgratturite kohta, antud ei ole, kuna seni on puudunud sellekohane vajadus. Ka käesoleval ajal ei ole vajadust vastava juhise andmiseks, kuna ei näe taluteel jalgrattaga sõitvates alaealistes suurt ohtu. Talutee tähistamine eratee märgiga vähendaks teiste liiklejate sattumist sellele teele ning vähendaks ohu tekke võimalusi. Sõltuvalt küla haldusterritooriumist ning teede võrgustiku tihedusest võib kaaluda küla või talutee tähistamist õuala liiklusmärgiga, mis piiraks sõidukite liikumiskiirust. Õuealal on lubatud alaealiste poolt jalgrattaga liikumine eelnimetatud nõudeid järgimata. Kuid märkimata ei saa siiski jätta vajadust lapse ohutuse eesmärgil kanda jalgratta juhtimisel kaitsekiivrit ning teada ja tunda liiklusreegleid. Liikluses osalemisel on konfliktsituatsioonis paraku kannatajaks kergliikleja. Ka esineb liiklusreeglite mittetundmise või nende eiramise tagajärjel õnnetusjuhtumeid kergliiklejate enda vahel ning sel suvel on sellised juhtumid sagenenud.

Politsei- ja Piirivalveamet on meedias kajastanud jalgratturite liiklemise teemasid ning teeb seda jätkuvalt. Seoses kooli algusega ning laste naasmisega asulatesse on planeeritud politseilised tegevused laste turvalisuse tagamisel. Tegemist on pigem preventiivsete ja selgitavate tegevustega kui õigusrikkumiste väljaselgitamisega.

Lugupidamisega Joosep Kaasik

politseikolonelleitnant

arendusbüroo koordinatsioonitalituse juht

korrakaitsepolitseiosakond