See suvepuhkus kulgeb tõsisel ajaloolainel. Täna käis külas Tamme-Eeri. 94-aastane Eeri elab talvel linnas, kuid suvitab oma kodus Kirivalla külas. Eeri sõitis ise kohale, seljas elegantne hall ülikond ning võttis kohvrist ka šampusepudeli!
Veetsime toreda pärastlõuna ning kuulasime Eeri mälestusi Harmi koolist, mis on jätkuvalt Sirje erihuvi. Uskumatu mõelda, et kui Eeri poisike oli, oli tal paras tegu, et üldse kooli jõuda. Tol ajal ei olnud mingit korralikku teed, enamgi veel, üle Alansi oja polnud sildagi! Eeri koos teiste Kirivalla poistega pidi hüppama kivilt kivile, et üle jõe saada - enne nõukogudeaegseid maaparandustöid oli see oja hoopis laiem kui tänane kraav. Mulle aga meenub äsjane avastus Tartu ajalooarhiivist: leidsin vallakohtu materjale vaidlusest, kus minu vanaisa isa vaidles vallaga, kes peaks remontima Alansi oja silda. Ju siis jäigi remontimata :)
Vaatasime ka üle ajalooarhiivist saadud materjale ja Rootsi-aegseid kaarte. Nendel kaartidel jäi minu jaoks arusaamatuks, mida rootsi keeles võiks tähendada sõna "welly". Alansi küla kaardil oli loetav näiteks "Patermaa Welly", "Võtikmetsa Welly". Eeri teadis, et ajal, kui veel polnud taluomanikke, nimetati talukohta "väljaks". Et siis Patermaa väli hoopis.
Eeri rääkis ka külaelust ajal, kui ta noor oli. Kuidas üheskoos ehitati Äksi rahvamaja ning kuidas seal vahvaid pidusi peeti. Elav muusika oli toona ju omast käest võtta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar