Foto autor: Andres Mätlik
Reede õhtul kell 17.00 alanud külavanemate ja seltside esindajate koosoleku kutse oli sõnastatud nii: "29. oktoobril kell 17.00 Kõue Rahva Majas. Palume külavanematel ja külaseltside esindajatel välja selgitada küla peamised probleemid ja võimalused ning sõnastada ettepanekud valla arengukavasse. Viimane võimalus on veel kaasa rääkida valla üldplaneeringu koostamise juures."
Kohapeal selgus siiski, et kehtivat arengukava ei soovitagi siiski eriti muutma hakata. Uut valla arengukava hakatakse koostama uuest aastast ning vallavanema tungiv soov oli, et kas külad, mitu küla ühiselt või siis kant (Kõue valla 38 küla on jagatud neljaks kandiks) koostaks uue arengukava (või ajakohastaks kehtivat) oma küla või kandi osas, et saada sisendit valla uue arengukava tegemiseks. Nii siis kuulasime külade probleeme, olid need siis alates oktoobrist tuksi keeratud ühistransport või kobraste poolt "reostatud" Pirita jõgi, niitmata teeservad või Habaja-Harmi kooliteel lapsi ohustavad perekond Suursildade kurjad koerad, Habaja vahel 40km/h alas 80-ga kihutavad palgirekkad või valgustamata Ojasoo sild, mis on eriti talvel jalakäijatele eluohtlik. Kurb, et nii mõnigi neist probleemidest on lahendamata juba ligi 5 aastat, ehk siis on jutuks tulnud vist kõigil külavanemate koosolekutel, kus mina viibinud olen. Arutati ka seltsitegevuse toetamist ja tehti konkreetne ettepanek, et edaspidi kaasataks taotluste läbivaatamise protsessi ka külavanemate ja seltside kogu. Arutati ka valla üldise arengu teemadel - kuidas saada valda rohkem inimesi elama (sest siis on ka valla sissetulekud paremad ja vald saaks pakkuda inimestele kvaliteetsemaid teenuseid, kasvõi seltsitegevust paremini toetada).
Alansi ja Kirivalla külad paistavad muide selles osas valla kontekstis positiivselt silma - kui 2004.a elas Alansil 23 inimest, siis 2010.a on siia registreeritud 31 inimest. Kirivallas on 20-st inimesest saanud 25. Lutsu külas on 0-st inimesest saanud 1. Eks me ise ju ka teame ja suudame kokku rehkendada, kui palju inimesi meil tegelikult elab. Ja iga inimese eest, kes siin elab, kuid on registreeritud mujale kohalikku omavalitsusse, jääb vallal saamata ca 10 000 krooni inimese kohta.
Hoolimata ebamääraseks jäänud koosoleku eesmärgist möödus üritus positiivses toonis ning leppisime kokku, et niisugune koosseis võiks kohtuda oluliselt tihendamini, isegi kord kvartalis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar