Kui me oma külade rahvaga Kirivalla külaplatsi oleme ehitanud, oleme pidevalt heietanud sellest, kuidas sinna platsile tuleks ehitada ka laste mänguväljaku nurgake. See on kirjas ka meie külade arengukava projektis. Arutasime lausa, et igaüks võiks pildistada, kui mõnd huvitavat või isikupärast mänguväljakut silmab, et ideid ammutada.
Arvestades Rukkilille lasteaia mänguväljakul juhtunut ja Reporteri tänast saatelõiku, kus informeeriti, et on olemas väga mahukad tehnilised standardid, millele üks avalik mänguväljak vastama peab, siis... tegelikult arvestades asjaolusid de facto ei ole teist võimalust, kui tuleb tellida see töö tunnustatud ettevõtjalt, kes garanteerib mänguväljaku vastavuse standarditele, kuid siis on selle hind juba selline, mida üks väike külake (tõenäoliselt isegi väike vallake) endale lubada ei saa. Olgu teema täieliku käsitlemise huvides nimetatud, et de jure ei ole standardid kohustuslikud, küll on aga kohustuslik standardiga taotletud eesmärk. Seega jah, teoreetiliselt ja hüpoteetiliselt tohib ka ise ehitada. Kuid seejuures tuleb tagada, et põhjalikes tehnilistes standardites kirjeldatud ohutuse miinimum oleks tagatud. Kui midagi peaks juhtuma ja Tehnilise Järelevalve Amet tuleb mänguväljaku ohutust kontrollima, siis kontrollitakse just mänguväljaku vastavust tehnilistele standarditele. Kas külaselts suudab viia läbi samasuguseid teste nagu eelnevalt viidatud saatelõigus näha oli?!
Et minu teada vaatavad meie külade blogi ka teiste kohalike külaseltside eestvedajad, siis kopeerin asjakohase tehnilis-õigusliku jutu ka siia:
//Illustreeriv ülemine pilt pärit saksakeelsest Interenetist//
Mänguväljaku varustuse ohutusnõuded
Mänguväljakute varustus ja sellega seonduv on pigem seotud teenuse osutamise kohta käivate nõuetega kui üksiku toote kohta käivate nõuetega.
Mänguasja direktiiv katab küll üksikuid mänguväljakute varustuse osi (kiiged, liumäed ja muud sarnased mänguasjad), mis on mõeldud koduseks kasutamiseks nii välis- kui sisetingimustes, kuid konkreetset õigusakti mänguväljakute ja nende seadmete osas ei ole (va Toote ja teenuse ohutuse seadus).
Mänguväljaku seadmete ohutuse kohta kehtib kaks harmoniseeritud Euroopa standardit, mis jõustusid jaanuaris 1999.
- Standard EN 1176 Mänguväljaku seadmedsätestab nõuded mänguväljaku seadmete disainile, tootmisele ja paigaldamisele ning koosneb seitsmest osast. Tulevikus on plaanis täiendada seda standardit veel nelja osaga.
- Standard EN1177 Lööke summutav mänguväljaku kate: Ohutusnõuded ja katsemeetodidsätestab nõuded laste mänguväljakute katetele ning metoodikale, kuidas neid katteid katsetada.
Vastutus ohutuse eest langeb mänguväljaku omanikule, kelleks võib olla nii eraettevõtja kui ka näiteks kohalik omavalitsus. Mänguväljaku omanik vastutab:
- et mänguväljak ja selle seadmed vastavad kõigile nõuetele
- et nende kasutamine oleks turvaline.
Kui mänguväljakul juhtub mänguväljaku seadmete kasutamisega seotud õnnetus, mille käigus võib laps vigastada saada, siis langeb vastutus selle eest mänguväljaku omanikule.
Avaldatud tarbijaharidusportaalis Dolceta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar