Soovid endale koduaeda ka sellist komplekti? Tule laupäeval kell 11 Kirivalla kiigelasse!

Laupäeval on hea võimalus talgute korras ja Arukausi Jaani juhendamisel osaleda sellise komplekti ja istepinkide ehitamisel külaplatsi jaoks. Kui tuled nüüd ja harjutad meistri käe all, tuleb kodus endal sarnase asja ehitamine ka paremini välja!

Kui Sulle laupäeval ei sobi, võta otse Jaaniga ühendust ja lepi kokku mõni muu päev - ega seda saagi ühe korraga valmis!

Tule laupäeval ja võta sõbrad ka kaasa!

Kuidas Alansil karuputkesid kasvatati

Umbes 80ndatel tõi Vainu Eki koju uue taime. Pidi olema hea meetaim ja muidu ka uhke. See sai istutatud kohe paraadukse ette, sellega koos sai isegi mitu pilti tehtud. Oligi uhke taim ja meeldis mesilindudele. Kui taim ära õitses, lõikas Eki selle maha. Taime vars oli seest õõnes mis õõnes ning tollal parajatel põnnidel - minul ja Otti poistel tuli idee lõigata see vars juppideks - nii sai ju binokli! Järgmisel päeval olid aga mõnel meist villidest rõngad silmade ümber. Keegi naabriperest oli sama käteräti kasutamisest villid kätele saanud. Natuke juurdlust ning vanemad tegid kurja juure kindlaks - karuputk!

Olgugi, et vahepeal ei elanud Vainul üle 10 aasta kedagi, ei hakanud karuputked massiliselt levima. Sel aastal varemete taga õitsema läinud viiel u 3-meetrisel taimel tõmbasime eile öösel kotid pähe. Nii et tegu ei ole tagasihoidliku katsega Christot järele aimata, vaid tunnustatud võttega karuputkede vastasel võitlusel :)

Foto umbes aastast 1985 - Vainu Eki ja Ly uhkelt karuputkega poseerimas.
Ülejäänud fotod on tehtud paar nädalat tagasi.

Laupäeval olid Alansil pulmad

Laupäeval oli Alansil pulmad - Otti Eineri ja Aino smaragdpulmad. 40 aastat tagasi sõlmiti Aino ja Eineri abielu, millest sündis neli toredat poega, kellest vanim, Ain, on tuntust kogunud Alansi Offroad Klubi arendamisega seoses. Rõhutama peab, et tegu ei ole üksnes maastikuautode teemadega, vaid maikuus korraldati suurüritus Alansi Mailaat, varem on Harmi kooliga ühisprojekte tehtud - näiteks käisid nad koos lastega metsas linnupesakaste üles panemas.

Ainole ja Einerile aga - teie õnn see õitsegu!

Järvamaa õppereis V - Kilplala teemapark ja muu

Järvamaa õppereisi üks pärleid oli kahtlemata Kiplala külastamine. Uskumatu, kuidas inimesed on ehitanud sellise teemapargi, kus umbes pooleteisttunnine ekskursioon läks nagu niuhti! Ja on ikka fantaasiat, isegi vähegi põnevama puu või põõsaga oli osatud seostada mõni kilplaste juhtum :) Kel veel Kilplalas käimata, minge kindlasti - seal on meelelahutust nii täiskasvanutele kui ka lastele, põnevaid lugusid ning lõbusaid mänge.

Soovitan ka neile, kes hea meelega kodu lähedal tööl käia sooviks ning vastavad arendusplaanid mõttes. Paistab, et rahastajatele meeldivad ka sellised teemapargid. Lugesin kuskilt, et Mahtra Talurahvamuuseumi rahastamiseks ei antud raha just seetõttu, et nende kontseptsioon ei sisaldanud mingit põnevat teemaparki. Raha olevat antud kellelegi teisele, kes tahtis miski analoogse institutsiooni juurde ka ühe põrutava teemapargi rajada.

Loodan siia lähipäevil lisada ka Kilplala ülejäänud piltide galerii, aga samuti Koeru, Vargamäe ja Valgehobusemäe pildid.

Kokkuvõtteks - nagu juba ütlesin, õppereisi võib lugeda kordaläinuks. Saab uusi mõtteid, tegutsemisjulgust, kinnitust enda kogemustele või siis ka seda, mida oled ehk valesti teinud. Vähetähtis ei ole seegi, et selline väljasõit kahtlemata liidab inimesi :)

Reedesest infotunnist ja meie külainimeste aktiivsusest või passiivsusest

Reedel, 24.juulil toimus infotund täpselt sel kellaajal, kui kõige rohkem vihma kallama hakkas ning ka välku ja pauku lõi. Ei ole halba ilma, on valed riided, pealegi on kiigelas ju katus peakohal - aga ometi oli kohal vaid nelja majapidamise esindajad. Käisime kõik päevakorrapunktid läbi, kuid peale ehitustööde ei löönud lukku veel midagi.

Arutasime Kõue külade päevaks valmistumist, külade tutvustuse koostamist ja projektis ettenähtud töödega edasiminemist. Meil on vaja nüüd ehitada veel vaid infotahvel, parklapiire ja istepinke juurde. Viimasega ongi plaanis edasi minna järgmisel (sel) nädalavahetusel. Võta sõbrad ja saag kaasa ja tule kohale - hea võimalus Jaani käe all õppida, kuidas ehitada istepinke, aga ka pingi ja laua komplekti. Pärast hea ka endal kodus proovida midagi sarnast valmis teha. Ole laupäeval kell 11 platsis!

Jutt läks ka inimeste kaasamisele ja aktiivsusele. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Olles ise enamasti optimist, tulevad minu meelest meie kolme küla inimesed küllalt hästi kaasa. On vaid üksikud majapidamised, keda see ühine värk teps mitte ei huvita ja kes pole mitte kunagi mitte üheldi üritusel käinud. Enamikest majapidamistest on keegi kasvõi ühel korral külaplatsil käinud ja aidanud millegagi kaasa.

Aga on ka seisukohti, et inimesed on meil ikka üsna passiivsed ja tulevad ainult siis, kui pidu on. Et ei tule ise end ehitustöödele appi pakkuma. Et telekast näidatakse sageli saateid, kus külarahvas on ehitanud endale terve maja, meil ei saa nüüd isegi seda peopaika tehtud. Et pole seda ühist tunnet, juured on läbi lõigatud, paljud on mujalt tulnud, ei ole põliselanikud.

Teisalt olen optimistlikelt inimestelt kuulnud rõõmsamates toonides juttu, et küll on tore, et meil on külaplats, et inimesed on jälle hakanud koos käima, küla lapsed saavad üksteisega tuttavaks, et nüüd on inimesed üksteisega tuttavaks saanud ja see on tore.

Raske öelda, kus see tõde siis on. Ehk need viis AKL-inimest, kes küsitluse järgi seda ajaveebi lugemas käivad, avaldavad siin kommentaariumis arvamust? Igaks asjaks on oma aeg, ju siis ei ole meie hiilgeaeg veel saabunud, ju meil ei ole sel suvel nii palju aega ega energiat? Alansil ringi vaadates on pea kõigil praegu edasilükkamatud ehitustööd käimas. Ka külavanem on praegu pühendunud majavammijärgsele remondile, et lõpeks kuudepikkune elu selliselt, et kahe toa kõik asjad on tõstetud elutuppa hunnikutesse.

Vanasõna ütleb ju ka, tasa sõuad, kaugele jõuad. Ärgem kaotagem lootust! Me alustasime ju sellest, et meil oli üks kord aastas volbriöö üritus. Nüüd oli meil ka esimene ühine jaanituli. Sügisel proovime ka ühe ühisürituse teha ning detsembris sarnaselt eelmise aastaga sellise aastakokkuvõtte tegemise ürituse. Viimati nimetatud üritusel püüab külaselts tutvustada ka oma 2010.aasta ürituste kava. Eks me ju kõik õpime.

Lõpetuseks, kui ei ole ikka üldse rahul - alati võib ju ka ise mingi ürituse korraldamise enda peale võtta! Eelmise aasta detsembris läbi viidud küsitluse tulemustes selles osas vabatahtlikke ei olnud, aga ehk on nüüd ajad muutunud :)

Järvamaa õppereis IV - koolitus

Kõige kasulikum osa Järvamaa õppereisist oli minu jaoks koolitus. Toomas Roolaid pani meid hakatuseks tööle olemasoleva päevaga - rühmades igaüks mõtles hoolega järele, mida ta selle päeva jooksul õppis ja kõrva taha pani, olgu see siis külaasjade arendamisel kasutatav asi või siis hoopis midagi, mida oma kodus teha vms. Minu meelest oli see hea - kunagi sügisesel Viljandimaa õppereisil jäi just sellest puudu. Tookord pidi päeva lõpus aset leidma diskussioon külavanema rollist vms. Kindlasti oli kõigil päeva jooksul nähtust muljeid ja mõtteid, mida oleks teistega jaganud. Paraku pidas härra klassikalise loengu ning mitte mingit diskussiooni ei toimunud, sest siis tuli juba õhtusöögiaeg peale :(

Seejärel tegi Toomas meiega uue rühmatöö meie poolt nimetatud teemadel. Eks inimeste kaasamine ole see asi, millest ei saa üle ega ümber. Tegime hoolega tööd, töötasime välja soovitusi, mida inimeste kaasamisel teha ning mida parem mitte teha. Nii mõnelgi puhul tuli sisuliselt mõlemasse lahtrisse sama asi. Näiteks: kuula teisi, ära aja ainult oma jonni - ning teiselt poolt - jää enda plaanidele kindlaks, ära lase teistel endale kaikaid kodaratesse loopida. Toomas, kes on ka ise juba aastaid kolmanda sektoriga seotud, kostis selle peale elutargalt, et nii see ongi. Samamoodi, kui küsida naiselt, milline peaks olema üks hea mees: tegema seda ja toda ja olema kogu aeg olemas jne. Ja kui täpselt nii ollagi, siis leiab naine teise, sest see mees on täiesti ebahuvitav :) Nii et võtmeküsimus on tasakaalu leidmine ning leppimine sellega, et alati on neid, kes ei ole rahul. Rühmatööde kokkuvõtteid said kõik videosse võetud ning meil on plaanis need veel ühiselt kunagi üle vaadata. Ehk tuleb selle aja peale veel tarku mõtteid.

Kuna ühe märksõnana sai Toomasele nimetatud ka konfliktide lahendamist, tegi Toomas lõpetuseks ülevaate grupi arengufaasidest. See oli ka väga põnev ja hariv, vähemalt minu jaoks oli seal palju uut. Ta rõhutas mingi projekti (olgu siis kasvõi jaanitule korraldamine vms) lõpuleviimisel debriifingu tähtsust, et inimesed saaksid südamelt ära öelda, mis neile meeldis või mis neid häiris, olgu sees siis info jagamine või rollide jaotus või misiganes. Kui seda mitte teha, tuleb see taagana kaasa järgmisse projekti ning hakkab mõjutama edasist. Lihtne öelda, raske ellu viia :) Mõtlemisainet sai koolituselt omajagu. Suur tänu Toomasele!

Järvamaa õppereis III - Norra allikate matkarajad

Õppeereisi üks päevakorrapunkt oli Norra allikad. Mida sealt õppida oli? Aga oli - Habaja piirkonnas, sh meie kolmes külas ei ole matkaradasid. Miks ei võiks kunagi meilgi olla sellised mõnusad matkarajad, kus teha tervisekõndi või tervisejooksu. Muide, Norra allikate matkarajad olid osaliselt kaetud jalge all mõnusalt vetruva laastukihiga, mis tekitas jalgades kohe kerge sörgi soovi. Õppida sai ka seda, kuidas ja mida infotahvlile panna, kuhu ja milliseid istumiskohti tekitada. Pöörake tähelepanu ka grillimisseadmele!

Lisaks vaata Koeru valla matkaradade kaarti siit.

PS: palve muuta slide.com´i pandud pildid kuskile mujale galeriisse, mis on nähtav ka aeglasema internetiühendusega, on jätkuvalt menetlemisel, palun veel kannatust :)