Meie külade ajalugu - Dekenite aeg

Pildil saksa ordu rüütel, pärit siit.

15.sajandi teisest poolest kuulus see kant siin Dekenitele. Iseloomustamaks rüütli varanduslikku seisundit toon siinkohal ära toorevõitu tõlke mõnest dokumendist, kust nähtub, kui palju külasid veel Dekenile kuulusid ning selle perekonna kukrut täita aitasid. Kui küsida, miks ma neid toorevõitu tõlgitud asju üles panen - loodan, et mõni minust hulka nupukam inimene neid lugema satub ja kommenteerimisega edasi aitab. Tekst on pisut konarlik ka seetõttu, et tol perioodil kasutati lepingute alguses niivõrd peeneid, samas aga pikki ja lohisevaid viisakusvormeleid, et jäin nende ümbersõnastamisega jänni. Teine märkus puudutab tolleaegseid mõisteid, mis vajavad veel mõnest spetsiifilisest sõnastikust täiendamist. Hetkel on üsna raske aduda, mis vahe oli tol perioodil sõnadel mõis, talukoht, küla, külakoht, mõisakoht jmt. Veel kord juhin tähelepanu, et kuni Uue-Harmi mõisa veel ei olnud rajatud, ei olnud kellelgi põhjust kasutada mõistet Vana-Harmi. Seega kus siin nimetatakse Harmi mõisa, on mõeldud tänases mõttes Vana-Harmi ehk Ojasoo mõisa.

Jacob Deken, rüütel, sõlmib oma poegade Jacobi, Andrease ja Jürgeniga pärandi jagamise kokkuleppe, 21.aprillil 1462.

Käesolevaga teavitame kõigile, et mina Jacob Deken, rüütel, härra Jacobi poeg, oma abikaasa Margareta teadmisel ja tahtel, ühelt poolt, ning meie vennad Jacob, Andreas ja Jürgen Deken, härra Jacobi pojad teiselt poolt, et mina, Jacob Deken, rüütel, sõlmisin oma poegadega sõbraliku kokkuleppe järgmisel viisil:

Mina, Jacob Deken, ja minu abikaasa Margareta jätame endale meie endi eluajaks Neuenhof zum Neuenhofe (Kose-Uuemõisa) koos veski ja järgmiste küladega:

Kurinoia (Kurena), koos 6 kasutuses oleva talukohaga (Gesinde) ja ühe poolmaaga (Halbhäkner), Karol (Karla), 13 kasutuses oleva talukoha ja ühe poolmaaga, Siegenurm (Söönurme?) ühe talukohaga, Kirimekki (Kirimäe) 6 talukoha ja ühe poolmaaga, Leve (Leva?) 3 talukohaga, Kanaveer (Kanavere) 6 talukohaga, Turdi 1 talukohaga, Kolo (Kolu) 1 talukohaga, Saudel 5 talukohaga ja ühe poolmaaga, Harol 3 talukohaga ja ühe poolmaaga, Tono 1 talukohaga ja Saudelisse mineva silla juures ühe sepa ja vabadikuga (Freier) Kuninganwomesi juures, Idenpere 2 talukohaga, Katties (Kadja?) 5 talukohaga, Pollik (Põlliku?) 1 talukohaga, Siwke (Siuge) 6 talukohaga. Nendest mõisatest (?) on praegu kasutuses 59 talukohta, 5 poolmaad, üks sepp ja üks vabadik. Kadja, Põlliku ja Siuge külasid ei pea ma enam kasutama rohkem kui oma eluajal, need peavad pärast minu surma minu poegadele Jacobile, Andreasele ja Jürgenile kuuluma, ilma mistahes koormiseta, ülejäänud mõisad (Güter?) seevastu peavad pärast minu lahkumist olema minu abikaasa Margareta kasutuses ja valduses, ilma igasuguse koormiseta meie vendade poolt. Pärast tema surma peavad need kuuluma minu poegadele.

Edasi peavad minu pojad pärima ja saama enda omaks Harmi (= Ojasoo!) mõisa (Hof) koos kolme veski ja mõisale kuuluvate külade ja mõisadega (Dörfern und Gütern): Pauwenküll koos 9 kasutuses oleva talukohaga ja ühe vabadikuga ühe adramaa maaga, ühe kingsepaga poole adramaa maaga, majapidamised (Hofstätte) Pauwenküll juures koos 1 talukohaga, Kirover (Kiruvere) 1 talukohaga, Harde (Ardu) küla koos 8 kinnistuga ja ühe poolmaaga, Silmes (Silmsi) 4 talukohaga, Oiel 3 talukohaga ja 1 poolmaaga, Lepo ühe talukohaga, Harmi (Ojasoo) 5 talukohaga, Hapaie (Habaja) 6 talukohaga, Varsemekki (Varsamäe Kirivalla juures?) 2 talukohaga, Kurvalde (Kirivalla) 7 talukohaga, mõisas (auf der Hofstätte) 1 talukoht., Adenotz (Alansi) 12 kinnistuga. Nendes üksustes on praegu kasutuses 60 talukohta, üks vabadik, üks kingsepp ja paks poolmaad (Halbhäkner).

Edasi söötis seisvatest maaüksustest (Hofstätten) ja söötis seisvatest küladest (Dörfern): Rölenhoff ja Illever, Seesküll (Sääsküla?) ja Kantküll (Kantküla?), Hofstätte Silmes (Silmsi) ja Nurmes ja Klein-Nurmes.

/Edasi reguleeritakse tütardele ehete, pulmakulude jmt hüvitamist./

Peale selle jääb mulle, rüütel Jacob Dekenile koos oma abikaasaga meie eluajaks kalakasvatus (Fischerei), mis asub Harmi (=Ojasoo!) mõisa juures järvedes, veskipaisudes ja ojades, samuti reserveerime me endale küttepuud (Zimmerholz?) nii Harmi juures kui ka teiste mõisate (Gütern) juures, kus meil parasjagu mugavam on.

Kui me mõlemad oleme surnud, siis saavad Uuemõisa ja üleval nimetatud maaüksused ja külad nagu ka Revali toomkirikus olev pärand (Erbe auf dem Dom zu Reval) nimetud vendadele ja nende pärijatele.

Jürgen Deken müüb oma vennale Jacobile pool Harmi mõisast etc.

23.detsembril 1466

Järgneval antakse teada, et mina Jürgen Deken, härra Jacobi poeg olen austades enda auväärse armastatud isa ja ema teadmist ja tahet otsustanud sõlmida kindla kauba oma armsa venna Jacob Dekeni ga järgneval viisil:

Esmalt olen ma oma nimetatud vennale müünud ja talle üle andnud (aufgelassen) pool Harmi mõisast, kõigi veskite, veskikohtadega (Mühlstätten?), külade, (Dorf- und Hofstätten), mis asuvad Kose kihelkonnas, koos kogu juurdekuuluvaga, nagu me mõlemad vennad, Jacob ja mina, oleme ära jaganud, ja nagu me oma vennale Andreasele täielikult rahalikselt oleme hüvitanud, ja mõisatega, mis Andreas ise oma osaks välja valis, koos õigusega seda vabalt käsutada etc.

Peale selle m olen mina Jürgen Deken müünud oma vennale Jacobile oma osa Siuge (Synke) külast, mis asub Juuru kihelkonnas, ja Siuge külast ka oma isa ülalpidamiseks kuni tema surmani, samuti oma osa Harmi mõisast, nagu üleval kirjeldatud, tingimusega, et minu isa surma korral pärib Jacob minu osa Siuge külast ning samuti minu isa ülalpidamisosa (Leibzucht?) säilib ja pärandatakse lastelastele.

Kui aga Jacob sureb ilma lihaste pärijateta, siis siis peab nimetatud osa Jacobi ja minu järeltuligatele minema. Kui minu vend Jacob ei saa meie venna Andreasega Siuge küla kolmanda osa suhtes kokkuleppele, siis peab ka see kolmandik, nagu teised kaks osa, kuuluma minule ja minu pärijatele.

Jürgen Deken kannab Revali komtuuri ja Harju Meeskohtu ees ette Harmi mõisa osa pärimise oma vennale Jacobile

7.augustil 1467

Loetelu:

Harmi mõis koos mõisa ees asuva veskiga, ja nn uus veski ja vanad veskikohad, küla-, mõisa- ja talukohad (Hofstätten, Gütern Dörfern und Dorfstätten), ja nimeliselt: külad: Harmi, Lope ja Oiel, külakohad Sesskull, Illever ja Harmselike, külakohad Rolenhoff, (nach des genannten Hofes Mark gelegen), külad Alansi (Adanatze) ja Kirivalla (Kirewalde) (koos Hofstätte´ga), külad Habaja (Apai) ja Varsamäe (Varsemeki) ja külakohad Saumetsa (Zaumetze), mis kõik asuvad Kose kihelkonnas, nagu talupojad aegade algusest on omanud;

Sinna juurde ka Jürgeni osa Siuge (Sinke) külast, mis asub Juuru kihelkonnas.

Järgneb tingimuse kirjeldus.

Jacob Deken, rüütel, annab Harju Meeskohtu ees tunnistusi Kirivalla ja Kirimäe külade vahelise piiri kohta

29.detsembril 1472

Mina, Jacob Deken, rüütel, olles täie mõistuse ja tugeva mälu juures, annan tunnistusi Kirivalla (Kiriwalde) ja Kirimäe (Kiremecki) külade vahelise piiri kohta, nagu see aegade algusest on olnud (järgneb piirimärkide kirjeldus), samuti mõisakohtade (Hofstätte) Roleni ja Marki ning Korwele vahelise piiri kohta (järgneb piirimärkide kirjeldus, mida dokumendis ei olnud ära toodud).

Revali Komtuur (Hauscomthur zu Reval) ja Harju Meeskohas tõend seoses Harmi mõisa ostuga

29.septembril 1484

Härra Andreas Deken soovis müüa Harmi mõisa Claus Treidenile, kes soovis müügilepingu juurde jääda, Andreas Deken ei tunnista müüki. Kohus tegi otsuse, et müügilepingut ei toimu, mõis jääb Dekenile, kes eab tagastama Treidenile kogu tema poolt makstud raha.

Vennad Johann ja Dietrich Deken kinnitavad Brun Drolsshagenile eelisostuõigust Harmi mõisale

30.juunil 1546

Kinnituskiri, et võlg 1600 marga ulatuses on makstud?

Ajaloolised andmed pärinevad Briefladest.