Eelnevas kirjatükis sai antud ülevaade Dekenide perekonnale kuulunud valdustest. Tegelikult ei olnud Dekenid alati nii heal järjel, nagu arvata võiks. Nimelt õnnestus ühel Alansi talupojal end vabaks kaubelda tänu sellele, et mõisnik oli rahahädas ja temal, Alansi küla kõrtsmikul, läks hästi.
On olemas kirjalik artikkel Mihkel Aitsami sulest EW ajast pealkirjaga "Eesti soost mõisnikud-vasallid ja vabad talupojad, mille kohaselt on Tallinna Linnaarhiivis säilinud Alansi Kaubi priikirja originaal. Artiklis selgitatakse:
"Siia juurde tuleb lisada, et kaubi koht oli meieaja mõiste järele midagi postijaama ja ööbimiskoha taolist.
"Siia juurde tuleb lisada, et kaubi koht oli meieaja mõiste järele midagi postijaama ja ööbimiskoha taolist.
Kui Tallinnast väljusid kaupmehed ametipidajad ja teised reisijad, siis esimene peatus oli Vaidas ja teine Alansil. Nii leidub Tallinna magistraadi raamatuis sissekandeid, et Tallinna raesaadikud peatusid 1545. ja 1547. aastal "Alanansi Kaupe" juures.
Kuigi Kaubi ostis end ja oma poja Hindreku vabaks pärisorjusest, ei saanud ta endale liikumise või teise kohta asumise õigust mitte, vaid jäi oma koha külge köidetuks edasi. Müüjad jätsid endile õiguse Kaubit ja ta järeletulijaid endale tagasi nõuda, kui nad läheksid "võõra härra" juurde elama. Nagu teisest ürikust selgub, võis selle kitsenduse põhjustajaks olla Kaubi rikkus. Dekenid elasid pillavalt, olid vaesed ja vajasid laenu. Kellelt siis minna laenama, kui mitte rikkalt Alansi Kaubilt?
Vasalli priiskav elu tõi vaesuse
Dekeni sugukonnale kuulusid juba 1462 Ojasuu, Uuemõisa, Habaja ja Paunküla mõisad Kose kihelkonnas. Jakob Dekeni järglased said Jakobi surma järel küll mitu mõisat, kuid ei suutnud neid kinni pidada. Kaubi põlves kaenasid Dekenid Tallinna kodanikult Hans von Grabelt 600 riiamarka ja pantisid Ojasuu mõisa. Kuna laenu ei suudetud tasuda, võttis Grabe Ojasuu mõisa üle. Ülevõtmisel selgus, et Dekenid olid pantinud ka Kaubi kinnisvara Grabele. Nüüd hakkas Kaubi oma õigust jalule seadma kohtu teel. Ta esitas kohtule oma priikirja, mis tunnistati seaduslikuks ja Kaubil jäi tema vabadus ja priimehe õigused edasi.
/.../Viimased märkused Alansi Kaubi kohta leiduvad 1558.a. Siit peale kaovad igasugused jäljed. Kas sai Kaubi ja ta perekond algavas Vene-Liivi sõjas surma, või läksid nad sõja jalust mujale elama, selle kohta puuduvad igasugused teated. Endine Alanansi küla on alles ja hüütakse lühemalt Alansi külaks. Kaubi nimelisi talusid leidub mitmel pool veel praegugi."
PS: Selle infokillukese eest võlgnen väga suure tänu Tõnule Valtust, kes on ise põhjalikult tegelenud meie naaberküla Karla küla ajaloo uurimisega.
4 kommentaari:
Kui vaadata tõlget 1462.a dokumendist, mis on ära toodud antud kirjatükile eelnenud postituses, siis isegi kui mõne küla puhul tekib väike küsimus, kas seal oli mõis või mingi mõisaüksus (mõistete Gut, Hof, Hofstätte hetkel küsitavad tõlked), siis Habajal ei olnud siis kindlasti mingit mõisa, vaid mõned talukohad. Ka Valdo Prausti andmetel tekkis Habajale mõis ikkagi alles 1646.
Osundet hr Aitsami artiklis toodud andmed on oluliseks toeks minu Kose kihelkonna teedevõrgu arenguloo hüpoteesile, mille ma Kõue Rahva Majas esitasin. Ehk siis kui 1545 ja 1547 mainitakse Tallinna kaupmeeste peamise lõuna poole kulgemise tee kahe esimese peatuspaigana Vaidat ja Alansit, saab siit teha järgmised järeldused:
1. Praegune Tartu maantee polnud soisel lõigul Kaguvere-Puiatu veel suviti läbitav, mistõttu tuli liigelda trassil Kolu-Kirivalla-Alansi-Habaja-Vaopere-Kuimetsa-Vahastu-Piiumetsa. Talvist teed ei saa hr Aitsami artiklis mainitu puudutada, sest on üsna selge, et talitee lahknes suvisest juba Kirivallas ja läks üle Seljamäe kõrtsikoha ja Siuge otse Vaopere suunas ilma Alansit läbimata.
2. Saula sild oli 1545 juba massliiklusele läbitav. St varasem (muinasaegne ja varakeskaegne) peamine teetrass Kurna-Lähtse-Nabala-Tuhala-Kolu oli muutunud juba teisejärguliseks Lehmja-Vaida-Aruvalla-Saula-Kolu kõrval. Mina pakkusin Kõue Rahva Majas sellise muutuse toimumiseks (Saula silla ehitusajaks) 14. sajandi keskpaika.
Jah, kui vaadata Maa-ameti kaardikeskuse verstakaarti, siis sealtki veel on näha, kuidas põhitee läks enne Kirivalla külakeskust (sealt, kus pildistasid seda teelahknemiskohta) otse raba peale, ning tänane põhitee paistab siis hoopis kõrvalteena.
Monika, see ei ole nii ainult Kirivallas, et talitee läheb otse ja suvine haru keerab maha.
Täpselt sama seis on tänini näiteks Aegviidus ja Vaimastveres-Endlas, lisaks (minu oletuste kohaselt) on ta varasematel aegadel olnud ka Kärdes, Palukülas ja veel mitmetes paikades, kus nüüdseks on situatsioon küll muutunud.
Tõenäoliselt on see tingitud asjaolust, et taliteed olid vanasti (sajandeid tagasi) primaarsed ja valdav enamik kaupu viidi taliteedega. Suviti sai kasutada aga vaid osasid taliteede lõike (peamiselt asustuse ümbruses ja kõrge maaga metsades) ning tümadest kohtadest tuli ringi minna.
Mõnes mõttes on kummaline, et seda ei ole senini kirjanduses ja teadustöödes märgatud ega maha mainitud.
Postita kommentaar