Neljapäeva õhtu kella 22 paiku, Tallinn-Alansi. Mida kodule lähemale, seda tihedam sadu. Lumetorm Monika möllas.
Tõe huvides olgu nimetatud, et tegelikult oli neljarealise tee alguses, kus väga kõrged lumevallid, nähtavus pea sama hull kui Kanaveres-Kirivallas, kuid siis ei olnud veel tekkinud mõtet kaamera kätte haarata. Olgu nimetatud ka see, et kuigi video loob mulje, nagu oleks sõit väga kiire, oli tegelikult kiirust 40-60 km/h, eriti halva nähtavusega tükati veel vähem. Autod, kellest sai mööda sõidetud, sõitsid 30 km/h.
Eelmisel reedel istusid tõenäoliselt kõik, kes ei olnud just Alansi-Offroad-Klubi liikmed, lumevangis. Kui kella 10 paiku oli näha Kolu teel suurt sahka ja üks Alansi küla mees seejärel ka lootusrikkalt tööle asus, avastas ta end siiski enne Kanavere küla kapitaalselt kõhu peal. Nimelt oli see suur sahk turbaraba teeotsas end ringi keeranud ja tagasi tulnud. Jabur olukord, milles peame elama, kui seda teed lükkab kuni Kirivalla-Kanavere piirini Kõue vald ning siitpeale Kose vald, kes ei ole kokku leppinud selles, et üks hooldaja võiks tee lõpuni lükata.
1 kommentaar:
Adramaa suurust ei saa tegelikult täpselt siduda mingi (põllu) pindalaühikuga. Kuna see oli maatükk, mille üks hobusemees (adraga) suutis ära harida, siis sõltus selle suurus nii mehe kui ka hobuse võimest ning ka maa struktuurist. Arvatakse, et üks adramaa tähistas 13.-16. sajandil ligikaudu 6 kuni 12 hektarit põldu.
Esimesed täpsed mõõtmised - sh põllusuuruste ülemõõtmised - leidsid Eestis enamjaolt aset alles 17. sajandi teisel poolel enne mõisate reduktsiooni, mil oli tekkinud nii praktiline vajadus kui ka oli välja arenenud geodeetiline/kartograafiline tehnika selle läbiviimiseks. Varem niisugune tehnika puudus, mistõttu saadi teha vaid ligikaudset (visuaalset) hindamist, mida tehtigi adramaades kui selleks kõige mugavamates ühikutes.
Tegelikult võib adramaa mõistet 13.-17. sajandil enamjaolt hilisema talu mõiste sünonüüm. St kui külas oli näiteks 24 adramaad, siis võib laias laastus lugeda küla koosnevaks 24 talust. Tegelikult võis talude (majapidamiste) arv veidi varieeruda, sest mõni majapidamine võis põldu üldse mitte harida (tegeles muude asjadega), mõnes majapidamises võis olla aga ka mitu meest, kes kõik hobusega põldu harisid. Seda kõike sai kohapeal (erinevalt täpsest pindalast) aga konkreetselt hinnata.
Postita kommentaar