Sel nädalavahetusel toimusid taas roosisõprade päevad Kirivallas

Kujutis Rosmakori kodulehelt



Kujutis Postimehest

Täna toimub infotund!

Täna, 10.juulil kell 20.00 toimub
Habajal, Fresko majas

INFOTUND

Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade rahvale

Saame kokku ja vahetame mõtteid järgmistel teemadel:

1) Ühisürituste paigad meie külades täna ja homme.(Kolme küla ühisest kiigeplatsist Kirivallas - Habaja Külade Selts sai tasuta kasutamiseks tüki maad ning projekt meie külade inimestele mõeldud suvise kooskäimiskoha ehitamiseks leidis KOP poolt rahastamist! Tutvustame plaane ja ajakava. Lepime kokku talgute aja ja arutame, mida täpsemalt talgutel teeme.

2) Habaja rahvamaja tulevik.(kuidas edeneb remont Fresko hoones, mis tööd saavad tehtud sügiseks ja mida on oodata edaspidi)

3) Võimalused leida raha ühisteks ettevõtmisteks vallas.(programmid: „KOP“ - kohaliku omaalgatuse programm, „Leader“ – EL programm maaelu ja kohaliku initsiatiivi toetuseks)

4) Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade vastvalminud kodulehe esitlus.

Ajaloost: Ojasoo mõisas peeti tuntud kunstnikest kaksikvendade Gerhard ja Karl von Kügelgeni pulmad

Puhkus ja vihmane päev loovad hea võimaluse internetis surfamiseks. Uurisin taas kord Harmi mõisaga seotud mõisnike ajalugu ja taas avastasin enda jaoks midagi märkimisväärset, mida võiks reklaamida ka valla kodulehel.

Otto Reinhold Zoege von Manteuffel (1701-1749) oli Harmi mõisa esimene Zoege von Manteuffelite suguvõsast omanik. Otto Reinholdi seitsmendana sündinud pojal Wilhelm Johannil (1745-1816) sündis üksteist last, kuid nendest kolm viimast surid noorelt. Kaks tema tütardest abiellusid kunstnikest kaksikvendade Gerhard ja Karl von Kügelgeniga ja mõlemad pulmad peeti Ojasoo mõisas!

Kaksikvendade Gerhard ja Karl von Kügelgeni topeltportree kujutis veebist.

1. Helena Maria & Gerhard

26.septembril 1800 abiellus Ojasool (teisena sündinud) Helena Maria Gerhard von Kügelgeniga. Gerhard von Kügelgen oli kunstnik, Dresdeni Kunstiakadeemia professor, Berliini Kunstiakadeemia (Königlich Preußische Akademie der Künste) liige ning samuti Peterburgis asunud Vene Keiserliku Kunstiakadeemia liige (allikas: Wikipedia).

Gerhard von Kügelgeni kujutis Wikipediast.

Gerhard von Kügelgeni tööde hulka kuulusid portreed järgmistest inimestest: Carl Ludwig Fernow, Caspar David Friedrich, Johann Wolfgang von Goethe, Johann Gottfried Herder, Georg Friedrich Kersting, Theodor Körner, August von Kotzebue, Friedrich Schiller, Gotthilf Heinrich Schubert, Adolf Senff, Johann Gottfried Seume, Ludwig Uhland, Zacharias Werner, Christoph Martin Wieland, aga ka paljudest teistest omaaegsetest kirjanikest, kunstnikest ja teadlastest. Ta maalis ka vene tsaari perekonna liikmeid ja ajaloomaale.

Gerhard von Kügelgeni poolt maalitud tuntud Saksa kirjaniku Fr.Schilleri portree, kujutis Wikipediast.

Gerhard ja Helena Maria said tuttavaks 1798 Münchenis - Helena Maria oli Gerhard von Kügelgeni õpilane. Nende vanim poeg Wilhelm von Kügelgen, kes sündis 1802 St Peterburgis, oli samuti tuntud kunstnik. Wilhelm oli ka Otto Zoege von Manteuffeli (Wilhelmi ema Helena Maria venna Karl Magnuse poja) õpetaja.Kügelgenide maja „Gottessegen“ Dresdenis oli vararomantilise perioodi kunstnike ja teiste oluliste persoonide kogunemiskoht. Täna asub selles majas „Museum zur Dresdener Frühromantik“.

Gerhard von Kügelgen hukkus traagiliselt, mõrvatuna 1820 Dresdeni kandis talle kallale tulnud röövli poolt. Ta on maetud Dresdenis.

2. Emilie Henriette & Karl

Seitsmenda lapsena Ojasool sündinud Emilie Henriette abiellus 7.juulil 1806 samuti Ojasool keisri õukonnakunstniku Karl von Kügelgeniga, kes oli Gerhard von Kügelgeni kaksikvend.

Karl von Kügelgen maalis põhiliselt maastikke, aga ka ajaloolistel teemadel; ta oli samuti nagu tema kaksikvend Peterburgi ja Berliini Kunstiakadeemiate (Kaiserlich-Russischen Akademie der Künste in St. Petersburg ja Königlich Preußischen Akademie der Künste in Berlin) liige.

Kunstiajaloo õppematerjalides kirjutatakse, et Karl von Kügelgen käis Krimmis, mitu aastat elas Saraatovi kubermangus. 1816 tuli ta jälle Eestisse. 1818 käis ta Soomes, kus valmis rida joonistusi. Hiljem tegi ta nende alusel litograafiad ehk kivitrükised. Karl F. v. Kügelgen oli üks esimesi litograafia harrastajaid Venemaal. Kunstniku Krimmi ja Soome vaated avavad seni kaugete ja vähe tuntud maaastike väärtused.

Karl von Kügelgeni pojast Konstantinist sai samuti tuntud baltisaksa kunstnik. Tema 1881. aastal Peterburis ilmunud mälestusteraamat on Kügelgenide suguvõsa loo olulisemaid allikaid. Konstantini tütar Sally oli samuti kunstnik.

Von Kügelgenide suguvõsa ajaloo kohta rohkem informatsiooni saab nende kodulehelt.

Pildil Ojasoo mõis aprillis 2008.

Vaata ka varasemat postitust Harmi mõisas toimunud ajaloolistest pulmadest.

Habajal meenutati Mahtra sõda - näidendis lõid kaasa ka Alansi mehed

Kopliotsa peremees Ain

Vainu peremees Andrus

Alljärgnev lugu ilmus minu sulest juunikuu Kõue Kuulutajas.

Kõik sai alguse sellest, kui Harmi kooli endine kauaaegne õpetaja Enda Pill võttis nööbist kinni Riina Rosaril ja küsis, kas tuleb jaht või ei tule. Ehk teisisõnu, kas tähistame Habaja kandi rahvaga ka Mahtra sõja aastapäeva. Enda Pillil oli välja pakkuda ka konkreetne plaan, mis nägi ette ka Ed.Vilde teosest ühe põneva olukorra dramatiseeringu. Habaja Külade Seltsi kaudu saadi kokku osa „näitlejaid“, Harmi koolist teine osa juurde ja oligi loodud eeldused, et väärikalt Mahtra sõja aastapäeva tähistada. 7.juuni õhtul oligi aeg koguneda Habajale ja meenutada Mahtra sõja sündmusi.

Esmalt tegi Enda Pill väga huvitava ettekande, kirjeldades värvikalt maarahva eluolu 150 aasta eest ning sündmusi, mis viisid Mahtra sõjani. Oli hea meelde tuletada, et tol ajal meie kauged esivanemad tohtisid mõisamaad kasutada üksnes selle eest tööga tasudes. Paraku otsustas mõisnik, et talupojad oma pidid töökohustust ehk abitegu tegema just sel ajal, kui oleks hädasti olnud vaja oma kodus toimetada. Kui uus talurahvaseadus vastu võeti, ei leidnud talupojad abiteokohustust seadusest. Nad arvasid, et kui seaduses seda ei seisa, siis abitegu nemad ei tee. Sellest need sündmused, mille käigus kaks roodu soldateid Laadoga tagant korda looma toodi, alguse said.

Nüüd oli käes näidendi aeg. Talupojad kogunevad Mahtrasse Hans Tertsiuse Sepa tallu ja arutavad omaette, mida küll teha, kas minna Habajale või mitte, kuhu nad olid kutsutud. Järsku tormab kohale tüdruk Miina, kes emotsionaalselt kirjeldab õudusi, mis Habajal sündinud on. Eelmine päev oli karistatud peksuga Habaja ja Harmi mehi (kusjuures Harmi mõisa alla kuulusid tol ajal ka nt Kirivalla ja Alansi külad). Kõik kohad on soldateid täis, veri lausa voolavat mööda tänavat. Ja talupojad on jonni täis: „Raiu või tükkideks, selle tüki külge, mille külge suu jääb, karjub ikka, et ei vannu!“. Ja mehed peavad paremaks Habajale mitte minna.

Peale lühinäidendit jätkab Enda Pill oma põnevat jutustamist: kuidas Mahtra mehed kutsusid naabervaldade mehi endile appi; kuidas teise kandi mehed märatsema läksid ning ühe esimese asjana viinakööki ründasid (pähe tuleb paralleel aprillisündmustega); kuidas selle mäsu käigus 7 talupoega surma said; ning kuidas asi kohtupidamisega lõppes.

Mahtra sõja aastapäeva tähistamise teaduslik osa on läbi. Kohal olnud 96.aastane Tamme Eeri Kirivalla külast rääkis omavahelises vestluses, kuidas tema vanaisa olevat samuti tol ajal oma peksu kätte saanud. Nendest keppidest olid selja sisse jäänud nii sügavad vorbid, mille armid veel aastaid hiljem ravitsemist tahtnud.

Kaunil päikeselisel laupäeval toimunud ürituse lõpus korraldati aga lõbusaid mänge – kaikavedu, kotijooks ja pakuvisked.

Alansi Off-Roadi pargis toimus täika

Täna toimus Alansi Off-Roadi pargis offroad´i-meeste täika, kus pakuti kõiksugu vidinaid nende 4x4-sõprade tarbeks. Samas toimus ka Eesti Land Roveri Klubi 10. ja Land Rover'i 60. aastapäeva tähistamisega seotud üritused: Land Roverite väljanäitus - uunikumid, eritehnika (päästeautod jt), esines muusikaline kollektiiv ja ka trikiratturid, valmis oli seatud tegevustelk lastele. Kohal oli ka Maanteeameti "Turvavöö rada", millega sai katsetada rindkerele mõjuvat raskusjõudu väikesel kiirusel toimuval laup-kokkupõrkel. Uudistada sai ka elektriautosid ning avatud oli puhvet.

Ain vägesid juhatamas.


Salupõldude meeskond

Volbriöö ja maituli

Eile õhtul oli kolme küla rahvas kutsutud maituld tegema Sumla Vilma juurde Karjatse tallu Lutsu külas. Vana kombe kohaselt tähistasime võitu talve üle, mis sel aastal oli ääretult porine ja hall, ning kevade saabumist. Andrusel tuli idee panna talvele efektne punkt - minu luua ja tema sitahargi külge oli ta meisterdanud säraküünla moodi põlevad tordiküündlad. Kui need olid põlema süüdatud, jooksime suure huilgamisega paar ringi ümber rahva, et oleks kindel, et talv ikka tagasi ei tuleks. Loodetavasti saab tulevikus kellegi käest ka selle pildi, et siis siia lisada.

Peale kevade saabumise oli meil veel üks asi, mida tähistada. Nimelt õnnestus Aarel osta Magnushofi kinnistu endale ja nii on kindel, et meie külamiljöö säilib :)

Maitule üritus oli aga igati positiivne - nagu ikka võttis igaüks miskit sööki-jooki kaasa. Sai mõnusalt istuda, süüa-juua ja inimestega suhelda. Andrus korraldas ka paar mängu - aja peale hiirelõksude kokkupanek ning siis piiratud alast kinniseotud silmadega kaaslase juhendamisel tennisepallide korjamine. Konks oli aga selles, et samas oli igal pool laetud hiirelõksud! Elevust kui palju ja palju nalja ka pealtvaatajatel.

Aitäh Vilmale, et ta oli nõus kogu rahva enda aeda pidutsema lubama ja meil oli võimalus tutvuda lähemalt ka Lutsu külaga!

Harju Elus ilmus artikkel Fresko majast

Fresko keskus koondab Habaja küla seltsielu

Kirjutas Kaia Roots
teisipäev, 08 aprill 2008

Kõue valda Habajale, endise sovhoosikeskuse sööklaruumidesse on kerkimas Fresko keskus, millest saab küla seltsielu koos sauna, perearstiruumi, raamatukogu ja piduruumiga.
Kümmekond aastat tühjana seisnud hoone oli üsna kehvas seisus, katus läbi lasknud ja lagunev, kui vald hoone möödunud aastal 1, 3 miljoni krooni eest ostis.

Tänaseks on katus vahetatud ning käimas sisetööd. Mitmes kohas hallitav ja oma ajastu hõngu kandvas majas on aga säilinud uhked aastaringi kujutavad vitraažaknad ja üha saali seinu kattev fresko, mis on üsna hästi säilinud.

"Meie idee ei ole iga hinna eest maja välimust tänapäevaseks muuta, pigem anda majale funktsioon, teha ta tänapäeva nõuetele vastavaks aga sama säilitades selle ajastu märgid," ütles Kõue vallavanem Andres Õis.

Turismimagnet fresko

Saaliruumi kolme seina katva fresko teemaks on "Inimesed looduses". Taiese lõi aastatel 1978-1979 kunstnik Urve Dzinzaria, kes ka end freskol jäädvustanud. Samas ruumis on suured laeaknad, mis toovad päevavalguse kenasti ruumi ja panevad värvid särama.

"Usun, et freskosaal hakkab olema üheks turismi tõmbenumbriks, meie valla kaubamärgiks, juba praegu käivad kultuuriinimesed kunstitööd uudistamas-uurimas," ütles Õis.

Et freskosaal kõigile avatud oleks, tuleb just sinna raamatukogusaal. Praegu asub Habaja raamatukogu lastaia ühes tiivas, kus aga juba kimbutab ruumikitsikus nii lapsi kui raamatuid. Fesko keskusesse kolides saab luua juurde lasteaiakohti ning avardada raamatukoguruume ning suurendada hoidlaid. Raamatukogu peaks uutes ruumides tööd alustama paari kuu pärast.

Saunamõnud külale

Keskusesse on kavandatud ka külasaun, mis annaks võimaluse mitmekülgseteks veeprotseduurideks. Lisaks tavapärasele leiliruumile on ruumid ette nähtud aurusauna ja infrapunasauna jaoks ning kaalumisel on ka pisikese basseini väljaehitamine.

"Saun ei pea ju olema lihtsalt soe ruum või lihtne pesemiskoht, saun on vaieldamatult ka kultuurikandja ja ka külasaunas võiks olla lisaväärtusi nagu aurusaun ja infrapunasaun," ütles Õis. "Lisaks võiks ju sauna ümber kujuneda ka väikse seltsieluline külg."

760 ruutmeetri suuruses hoones jagub ka ruumi perearsti vastuvõturuumidele.

Keskusesse tuleb suurem ruum nõudpidamiste, seminaride ja muude rahvarohkemate ürituste tarvis, lükandustega saab suurte vitraažakendega ruumi veelgi avaramaks muuta. Saali saavad kasutada vallaelanikud ka perekondlike tähtpäevade tähistamiseks - selleks on kavandatud ka kööginurk. Saali ilmestab ka suur kamin, kuigi põhikütteks planeeritakse kasutada hakkepuidukatelt.

Saalis on säilinud ka võimalus näidata kino - sellist luksust ei ole mitte igal maakonna külakeskusel.

Koht ka tuletõrjeautole

Lisaks suurele sööklahoonele ostis vald ka pisikese kõrvalhoone, mille funktsioon on veel ebaselge, kuid üks võimalusi on sinna mahutada Habaja tuletõrjemasina Vallas tegutseb peamiselt vabatahtlikest koosnev päästekomando, kellel on hangitud ka kaks korralikult varustatud, kuigi vana masinat, teine neist paikneb Ardus.

"Elu on näidanud, et vaid Päästeameti komandodest ei piisa - kohalikku masinat on vaja nii kulupõlengutel, autoavariide puhul, kus reageerimiskiirus on oluline, "märkis Õis.

Artikkel ja kujutis Harju Elust.