Minul on pigem vastupidine küsimus, kes ja miks nimetas Alansil oleva Tütarmäe, millel asub Pitka memoriaal, ümber Lemomäeks? 2001.a pälvis mälestusmärgi avamine ka ajakirjanduse tähelepanu ning kõikjal, sh Kõue valla kodulehel kirjutatakse "Alansil Lemomäel avati", vt nt EPL artiklit.
Esimene Alansi küla kaart pärineb Rootsi ajast 17.sajandist (millelt on Rahvusarhiiv nüüd õnneks autoriõigusliku kaitse eemaldanud). See oli aeg, kui kõik 24 osmikut olid kobaras koos, umbes vanast Vana-Kubja kohast kuni vana Virumäe kohani. Ei olnud veel eraldi Lutsuküla ega talusid Patermäel, Võtikmetsas, Soontemäel ega mujal. Küll aga olid olemas kohanimed Patermägi, Võtikmetsa, Rõudemägi, Sokumägi, Saviaugu (Savicku) mägi jne. On olemas ka Lemomägi ja Tütarmägi.
Et 17.sajandi olustiku ja tänase miljöö kokkuajamine ei pruugi liiga lihtne olla, siis võtsin Maa-ameti kaardiserverist nõukaaegse maaparanduseelse kaardi ja kirjutasin mägede nimed uuesti. Mul on olemas ka Alansi 1850.a kaart, kus on veelgi detailsemalt kõik mäed ja metsatukad ära nimetatud ja kirjeldatud ning Lemomägi on ikka sama koha peal, suuremas osas Otti talu maade peal. Memoriaal on aga mäe otsas, mis vanadel kaartidel kannab Tütarmäe nime. Nõmmela mälestuste järgi on Pitka hukkumiskoht aga hoopis Alansil Aasumäel, paksu metsa sees. Ka kohalikud vanemad elanikud, kellelt seda küsisin, kinnitasid sama. Seega on küsimus vastupidine - kuidas 2001.a sai Tütarmäest Lemomägi? Kui keegi lugeja teab tausta, oleksin väga tänulik ning saaks ka küla ajalukku talletatud selle segaduse tekkelugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar