Otto Zoege von Manteuffel ja Lööra mõis (parandatud)

Sattusin Eesti Päevalehes avaldatud artikli peale, mis puudutab baltisaksa kunsti. Artiklit illustreeriva maali juurde on kirjutatud: "Otto Zoege von Manteuffel. Kunstnik kõrgub seinal oleva portreena üle perekonna."

Otto Zoege von Manteuffel on sellest ajaveebist mitmel korral läbi käinud. Otto isa oli meeskohtunik Karl Magnus Zoege von Manteuffel (sündis Ojasool 1789, suri Harmis 1844), Otto vanim vend Maximilian oli mäletatavasti see Harmi mõisnik, kes Alansi küla reformida tahtis, kes taludele saksakeelsed nimed pani ja siia päris sakslased peremeesteks tõi.

Kunstnik Otto oli Karl Magnuse kolmandana sündinud laps, kes sündis Tallinnas, aga pidas pulmad 1871.a Harmi mõisas. Otto oli tuntud kunstniku Wilhelm von Kügelgeni õpilane, aastatel 1841-1845 õppis ta Düsseldorfi Akadeemias. Wilhelm jällegi oli Ojasool Otto sugulasega abiellunud Gerhard von Kügelgeni poeg.

Kui uurida Balti aadli genealoogilist käsiraamatut, siis nähtub, et Otto perekonnal olid tihedad seosed Lööra mõisaga. Otto vanem venna, Karl Magnuse teisena sündinud lapse - poja Gregori sünnikohaks on märgitud Lööra mõis (1819).

Kunstnik Otto enda tütar Helene ja tema kaksikvend Otto sündisid 1878 Lööras. Otto ema, Karl Magnuse lesk Dorothea suri Lööras 1865. Otto õde ja Karl Magnuse üheksandana sündinud tütar Natalie suri 1881 Lööras vanatüdrukuna.

Tulles tagasi selle kirjutatüki juures viidatud maalile, on mind ka varem vaevanud küsimus, kas see võib olla maalitud Lööras? Selle maali kohta on varem KUMU kodulehel olnud kommentaar:

"Perekonnaportree interjööris kujunes biidermeierajastul suguvõsa traditsioonide, harmoonilise eraelu ja selgelt määratletud soorollide sümboliks. Vasakul on kunstnik kujutanud ennast, keskel teeb käsitööd kunstniku ema, keda ümbritsevad elu lõpuni vallalisteks jäänud tütred. Seinal rippuval maalil on kunstniku isa Karl Magnus Zoege von Manteuffel, kes portree maalimise ajaks oli juba surnud. Grupiportree ei viita mitte ainult baltisaksa aadlike tüüpilisele elulaadile, vaid ka põimunud sugulussuhetele: Karl Magnus Zoege von Manteuffeli õed olid abielus vendade Kügelgenidega."

Lööra mõisa 1910.a ostnud pere järeltulijate õdede Malle ja Mairega vesteldes kirjeldasid nad maja interjööri. Ühes toas oli heledate kahhelkividega suur kamin. Enamgi veel, hoone pööningul olnud suur kirst, mille sees oli päris palju maale. Mis neist sai, on teadmata. Tassiti tõenäoliselt laiali, kui nõukogude võim pere kulakuks tegi ning hoone üle võttis...

Maali Otto Zoege von Manteuffeli perekonnast võib kvaliteetsemal kujul vaadelda EKM digitaalses arhiivis (kliki väiksele pildile ning kliki siis uuesti pildile). Ühte Otto maali "Jeesuse haudapanek" võib näha ka Kose kiriku leerisaali seinal.

*******************
Tektsi on tehtud 10.02.2010 kell 18:34 parandus. Täpsustatud andmetel ei olnud Karl Magnus see, kes Alansi küla reformis, vaid tema vanim poeg Maximilian. Karl Magnus suri juba 1844, aga Alansi küla reform toimus 1859. Tänud taas Tõnu Meldrele Valtust!